1-18-3714/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-3714

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mail 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-18-3714 (kohtueelses menetluses 18230200169)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

Maikel Peek süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

abiprokurör Heleri Randma

Süüdistatav

MAIKEL PEEK (endine nimi Männapsoo), isikukood:

38503150427, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: põhiharidus, töökoht: xxxx OÜ, elukoht:

xxxx, viibib xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja

kehtivaid väärteokaristusi 1, kahtlustatavana kinni peetud

alates 11.03.2018. a, alates 13.03.2018. a kohaldatud

tõkendit vahistamine kuni 11.05.2018. a;

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

1. Tunnistada MAIKEL PEEK (i.k. 38503150427) süüdi KarS § 424 lg 2 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6

(kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Maikel Peek’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra,

mõistes talle vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Maikel Peek’ile liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud

vangistust) Harju Maakohtu 31.03.2014. a kohtuotsusega nr 1-14-527 mõistetud ja

Viru Maakohtu 30.06.2017. a kohtumäärusega nr 1-14-527 tingimisi enne tähtaega

vangistusest enne tähtaega vabastatud ja ärakandmata karistusosa (1 aasta 10

kuud ja 15 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm)

aastat 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Maikel Peek’i karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg ning karistuse algust lugeda alates 11.03.2018. a, mil Maikel Peek

peeti kahtlustatavana kinni.

1-18-3714

2 (14)

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Maikel Peek’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristus põhikaristuse ehk vangistuse kandmise

kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

6. Maikel Peek’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Maikel

Peek’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:

 joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 227 eurot,

 määratud kaitsja tasu kokku summas 420 eurot ja

 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot,

s.t kokku 1397 eurot.

8. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Maikel Peek’il tasuda menetluskulud kokku

summas 1397 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, s.t esimesel ühteistkümnel kuul igakuiselt 116 eurot ning viimasel

kaheteistkümnendal kuul 121 eurot.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-

LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

Maikel Peek’i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 12.06.2012.

a KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 05.03.2018. a kella 11.56 ajal xxxx

parklas mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis

(narkojoove kokaiinist, alprasolaamist, diasepaamist, nordasepaamist) ning 11.03.2018 kella

21.15 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXXXXX

olles joobeseisundis (etanoolisisaldus 2,98 mg/g veres). Sellega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1

ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja 4 p 1, 2 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ ning liiklusseaduse §

1-18-3714

3 (14)

69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Maikel Peek pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kuriteokoosseis

Maikel Peegile heidetakse temale esitatud süüdistuse kohaselt ette KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ehk seda, et ta juhtis korduvalt mootorsõidukit

joobeseisundis – nii 05.03.2018. a kui ka 11.03.2018. a, olles lisaks varem ka karistatud

samalaadse kuriteo toimepanemise eest.

Korrakaitseseaduse (edaspidi: KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse isik alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega tuleb kohtul mõlema Maikel Peegile etteheidetava kuriteoepisoodi puhul järgnevalt

tuvastada, kas Maikel Peek juhtis mootorsõidukit ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal

ka joobeseisundis. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tuvastamiseks tuleb kindlaks

teha ka see, et Maikel Peek oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, s.t

vähemalt kahel korral.

1.1.

05.03.2018. a episood (narkojoove)

Objektiivne koosseis

Asjaolu, et Maikel Peek juhtis 05.03.2018. a mootorsõidukit, kinnitavad tunnistaja Sten

Kangilaski (tl 72-73) ning Maikel Peegi enda ütlused (tl 76-78).

Tunnistaja Sten Kangilaski ütluste (tl 72 pöördel) kohaselt said nad koos patrullpolitseinik I.

Innoga 05.03.2018. a kella 11:43 paiku väljakutse selle kohta, et xxxx suunas kahtlase

sõidustiiliga mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXXXX, mille juht

võib olla joobes. Tunnistaja märkas antud sõidukit xxxx ning politseisõidukiga järgnesid nad

sõidukile. Tunnistaja nägi ka ise, et sõiduki juhistiil oli ebakindel – sõiduk ei püsinud oma

sõidureal, kaldus vasakule ja paremale, korraks sõitis tee ääres olevasse lumehange ja sellest

välja. Sõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus kella 11:50 paiku xxxx parklas.

Sõiduki kontrollimisel selgus, et antud sõidukit juhtis Maikel Peek. Juht oli sõidukis üksinda

ning käitus imelikult. Indikaatorvahend näitas 0,00 mg/l. Seejärel toimetati juht Wismari

Haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks.

Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 77-78) on Maikel Peek tunnistanud ka ise mootorsõiduki

Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXXXX juhtimist 05.03.2018. a-l. Maikel Peek

selgitas täpsemalt, et ta alustas sõitu oma elukohast xxxx tänavalt ja pidi sõitma tuttava juurde.

xxxx nägi, et politseipatrull sõidab järgi ning talle antakse peatumismärguannet. Kuna

peatumiseks oli halb koht, siis sõitis Maikel Peek edasi ja peatas enda juhitud sõiduki poe

parklas. Maikel Peegi hinnangul juhtis ta sõidukit 05.03.2018. a umbes 15 minutit.

1-18-3714

4 (14)

Seega on tunnistaja ja Maikel Peegi enda ütlustega tõendamist leidnud mootorsõiduki juhtimise

fakt.

Seda, et Maikel Peek oli mootorsõidukit juhtides ka joobeseisundis, kinnitavad joobeseisundi

tuvastamise saatekiri (tl 68), Wismari Haigla protokoll nr 95/12 (tl 69) ning hinnang isikul

joobeseisundi esinemise või puudumise kohta (tl 70).

Eelnevalt väljatoodud tunnistaja Sven Kangilaski ütlustest nähtus, et politsei viis Maikel Peegi

koheselt peale tema kinnipidamist joobeseisundi tuvastamiseks Wismari Haiglasse (tl 72

pöördel). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 328T kohaselt on Wismari Haiglas

05.03.2018. a kell 12:33 ehk umbes kolmveerand tundi peale Maikel Peegi sõiduki juhtimiselt

kinnipidamist võetud Maikel Peegilt uriiniproov (tl 68). Uuringu käigus on leitud, et Maikel

Peegi uriiniproovis sisaldusid kokaiin, alprasolaam, diasepaam ja nordasepaam (tl 68). Kõik

nimetatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Täpsemalt on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud

sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 märgitud

nimekirja kohaselt kokaiin II nimekirja kuuluv aine ning alprasolaam, diasepaam ja

nordasepaam kõik IV nimekirja kuuluvad ained. Seega leiti Maikel Peegi uriiniproovist ehk ka

tema organismist erinevaid narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Vahetult enne uriiniproovi võtmist on Wismari Haiglas 05.03.2018. a kell 12:30 arst T. Palk

vaadanud Maikel Peegi läbi (tl 69). Läbivaatusel tuvastatu on arst märkinud narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi

kirjeldamise protokolli nr 95/12 (tl 69).

02.04.2018. a on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson

eelkirjeldatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 328T fikseeritud Maikel Peegi uriinist

leitud ainetest ning 05.03.2018. a kell 12:30 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 95/12

fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust lähtuvalt asunud seisukohale, et Maikel

Peegil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud

joove (tl 70). Kohus leiab, et kui ekspert tuvastas, et Maikel Peegil esines 05.03.2018. a kella

12:30 ajal narkojoove, siis pidi Maikel Peegil narkojoove esinema ka kolmveerand tundi ja

rohkemgi varasemalt ehk ka ajal, kui ta juhtis mootorsõidukit. Seega oli Maikel Peek

mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis.

Maikel Peegi ütluste kohaselt tarvitas ta päev varem arsti poolt välja kirjutatud unerohtu, mis

võis sisalda alprasolaami (tl 77, 134 pöördel). Kriminaalasja materjalides ei sisaldu tõendit, mis

kinnitaks seda, et Maikel Peegile on eelmärgitud mõnd ainet sisaldavat ravimit välja kirjutatud,

mille tõttu oleks olnud õigustatud selle aine tarbimine. Kuivõrd kohus lahendab asja

lühimenetluses, siis KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda ainult kriminaaltoimikus

sisalduvatele materjalidele. Sealjuures isegi kui alprasolaami tarvitamine oli arsti ettekirjutuse

alusel lubatud, siis teiste narkootiliste või psühhotroopsete ainete (eelkõige kokaiini, kuid ka

diasepaami ja nordasepaami), mis Maikel Peegi uriinist samuti leiti, tarvitamine ei oleks

sellegipoolest olnud lubatud.

Siinkohal selgitab kohus veel lisaks, et isegi kui mõne Maikel Peegi uriinist leitud aine puhul

oleks olnud selle tarbimine arsti poolt lubatud, siis see ei tähenda, et isik võib selle ravimi mõju

all olles ehk olles joobeseisundis, mootorsõidukit juhtida. Olenemata sellest, kas Maikel Peek

viis end lubatud või keelatud viisil joobeseisundisse, on (narko-)joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimine keelatud ning karistatav. Võrdluseks toob kohus näite, et alkoholi tarbimine on

täisealistele isikutele täiesti legaalne ning Eesti ühiskonnas mõõdukas piires ka aktsepteeritav

tegevus. Samas on kõigile teada, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on keelatud ning

teatud piirmäärast alates ka enam mitte väärteokorras, vaid koguni kriminaalkorras karistatav.

Seega asjaolu, kas Maikel Peek tarvitas tema uriinist leitud aineid arsti ettekirjutuse alusel või

1-18-3714

5 (14)

ebaseaduslikult, ei mõjuta mitte mingil määral asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, olles (narko-

)joobeseisundis.

Seega leiab kohus eeltoodud tõenditele tuginedes, et Maikel Peek juhtis 05.03.2018. a kella

11:50 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles narkojoobe

seisundis.

Kohus on seisukohal, et ainuüksi eelmärgitud tõendid (tl 68-70) on olnud piisavad Maikel

Peegil narkojoobe seisundi tuvastamiseks. Kuigi joobeseisundi olemasolu tõendab otsese

tõendina ka arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0054 (tl 87-88, 90) ning

kaudse tõendina ka ekspertiisiakt nr 60I (tl 91), siis on kohtu hinnangul nende ekspertiiside

läbiviimine käesolevas menetluses olnud tarbetu.

Subjektiivne koosseis

Mootorsõiduki joobes juhtimine KarS § 424 mõttes eeldab subjektiivse koosseisu osas tahtluse,

s.t vähemalt kaudse tahtluse, tuvastamist.

Maikel Peek on 05.03.2018. a (esmaspäev) episoodi osas andnud kohtueelses menetluses ütlusi,

mille kohaselt ta ei tea, kas ta oli mootorsõiduki juhtimise hetkel joobeseisundis (tl 77). Maikel

Peegi sõnul oli ta eelneval päeval tarvitanud arsti poolt väljakirjutatud unerohtu, mis võis olla

nimetusega alprasolaam. Maikel Peek ei mäletanud, et ta oleks kokaiini tarvitanud (tl 77).

Eelneval nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval oli Maikel Peek enda sõnul olnud peol,

kus võidi talle joogi sisse midagi lisada (tl 77). Maikel Peek lisas ülekuulamisel, et enne seda,

kui ta sõidukit juhtima asus, tundis ta end täiesti tavaliselt, ei tundnud, et oleks joobeseisundis

(tl 78). 05.03.2018. a-l juhtis sõidukit umbes 15 minutit ning soovis sõita oma elukohast Xxxx

tänavalt sõbra juurde (tl 77-78). Ka kohtuistungil jäi Maikel Peek enda kohtueelses menetluses

antud ütluste juurde, et ta oli tarvitanud unerohtu ning kokaiin võis sattuda joogiklaasi, mida

iganes ning teadlikult ei ole ta tarvitanud (tl 134 pöördel).

Kohus leiab, et Maikel Peegi ütlused selles, et ta teadlikult ei ole tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid ning ta ei tundnud, et ta on joobeseisundis, ei ole usaldusväärsed ning

on vastuolus teiste tõenditega. Olukorras, kus ligi tund peale sõiduki juhtimiselt kinnipidamist

arst-ekspert tuvastab, et isikul esineb joobeseisund, ei ole võimalik, et isik ise ei tajunud, et tal

esineb joobeseisund. Tunnistaja Sten Kangilasi ütlustest nähtub, et isiku sõidustiil oli ebakindel

– sõiduk ei püsinud oma sõidureal, kaldus vasakule-paremale ning sõitis korraks ka teelt välja

lumehange (tl 72 pöördel). Juhi käitumine ka peale sõiduki peatamist oli tunnistaja hinnangul

imelik (tl 72 pöördel). Eluliselt ei ole ka võimalik ega usutav, et kui Maikel Peek tarvitas joovet

põhjustavaid aineid (isiku väidete kohaselt mitte teadlikult) nädalavahetusel, siis nendest

põhjustatud joobeseisund kestaks niivõrd pikalt, et oleks väliselt tuvastatav veel ka esmaspäeval

peale keskpäeva. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääknähud võivad esineda pikaaegselt,

kuid joobeseisund ei esine pikka aega, s.t päevi. Maikel Peegi ütlused on kohtu hinnangul antud

ilmselgelt ennastõigustavalt ja kantud soovist vastutusest vabaneda. Siinjuures arvestab kohus

ka asjaoluga, et Maikel Peeki on varem karistatud koguni nelja narkojoobes mootorsõiduki

juhtimise episoodi eest (tl 92-92 pöördel, 93 pöördel). Samuti on Maikel Peeki karistatud ka

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk suures koguses

narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis (tl 92). Seega on

Maikel Peek varasemalt tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, neid käidelnud ning

ka nendest põhjustatud joobeseisundis mootorsõidukit korduvalt juhtinud. Eeltoodut arvestades

leiab kohus, et Maikel Peek oli teadlik, et ta on joobeseisundis, kuid sellest hoolimata asus ta

mootorsõidukit 05.03.2018. a juhtima, millega ta tunnistaja sõnul ilmselgelt toime ei tulnud.

Arvestades ka seda, et Maikel Peek tahtis sõidukiga sõita enda elukohast sõbra juurde, siis oli

tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli asumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud ehk

sihipärane. Seetõttu on kohus seisukohal, et Maikel Peek pani mootorsõiduki juhtimise (narko-

)joobeseisundis toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime

1-18-3714

6 (14)

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus.

1.2.

11.03.2018. a episood (alkoholijoove)

Objektiivne koosseis

Politseiametnikust tunnistaja Leonid Stepanov’i ütluste kohaselt (tl 17 pöördel) said nad koos

koerajuhiga 11.03.2018. a kella 22 paiku väljakutse, mille kohaselt mootorsõiduk Mercedes-

Benz registreerimisnumbriga XXXXXX oli xxxx juures teinud avarii ja minema sõitnud.

Tunnistaja asus koos paarilisega sõidukit otsima. Vahepeal tuli juhtimiskeskuselt täiendav info

esmalt selle kohta, et sõidukit võis juhtida Maikel Peek ning veidi hiljem laekus info, et antud

sõiduk võib olla xxx ristmiku juures. Kell 22:22 nägi tunnistaja xxxx tänaval sõites kõndivat

umbes 30-aastast meest, kes visuaalselt oli väga joobes – koordinatsioon oli väga häiritud. Kui

see mees politseiautot nägi, siis ta jooksis xxxx maja suunas ning selle maja juures libises ja

kukkus maha. Kell 22:22 peeti isik kinni ning tema jope läbivaatuse käigus leiti Mercedes-

Benzi autovõti ning isikutunnistus Maikel Peegi nimele. Kuu aega hiljem toimunud

ülekuulamisel (tl 74 pöördel) täpsustas tunnistaja, et väljakutse tuli avarii põhjustamise osas

kahele sõidukile. Samuti lisas tunnistaja lisaks eelnevalt antud ütlustele, et xxxx tänaval

kõndinud meesterahvas tuikus ning käes ei olnud tal midagi. Meesterahvas kukkus politseid

nähes põgenedes mitu korda maha. Kinnipeetud isikul alkoholi kaasas ei olnud. Samuti ei

näinud aja jooksul, mil Maikel Peek oli tema vaateväljas, et Maikel Peegil oleks midagi käes

olnud või et ta oleks midagi käest ära visanud. Kuigi kinnipidamine toimus õhtusel ajal, oli

tänav valgustatud ja nähtavus oli hea.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et 11.03.2018. a kella 22:22 paiku xxxx

tänaval kinni peetud isik oli Maikel Peek (tl 1 pöördel).

Tunnistaja X1’i sõnul (tl 19 pöördel-20) parkis ta 11.03.2018. a enda auto Renault Clio

registreerimismärgiga XXXXXX xxxx maja ette. Kell 21:37 helistas tunnistajale tema

elukaaslane, kes oli õues sigaretti suitsetamas olnud ning ütles, et auto on ära kriibitud xxxx

maja aiast välja tagurdanud musta Mercedes-Benz auto registreerimismärgiga XXXXXX poolt.

Kui tunnistaja ise ka välja läks, siis nägi ta, et tema auto esimese bumperi parem külg on

kriibitud ning tänaval teisel pool pargitud Renault registreerimismärgiga XXXXXX esimese

bumperi parempoolne külg oli veelgi tugevamini kriibitud. Tunnistaja sõnul tuli politseile

teatamise ja politsei saabumise vahel sama Mercedes-Benz uuesti xxxx tänavale, kuid seisma

ei jäänud ja sõitis edasi.

Tunnistaja X2 ütluste kohaselt (tl 21 pöördel) suitsetas ta Xxxx maja ees 11.03.2018. a kell

21:15 sigaretti, kui märkas musta värvi Mercedes-Benz sõidukit registreerimismärgiga

XXXXXX sõitmas sisse avanevast aiaväravast aadressile Xxxx. Enne aia avanemist juht

tagurdas ja manöövri käigus tabas tunnistaja elukaaslase sõidukit Renault Clio

registreerimismärgiga XXXXXX. Seejärel jooksis tunnistaja Mercedese juurde ja koputas

sõiduki pagasnikule ja juhtis sõidukijuhi tähelepanu kokkupõrkele, mille tõttu Renault Clio

kaasreisijapoolne bumperi osa sai kahjustada. Selle asemel, et peatuda, juht tagurdas veelgi,

mistõttu jäi tunnistaja Renault ja Mercedese vahele, kuid lööki Mercedese sõidukilt siiski ei

saanud. Mercedes sõitis seejärel xxxx tänava suunas, kuid ei märganud, et Xxxx maja ees

sooritas boksiparkimist Renault Laguna registreerimismärgiga XXXXXX. Kiirendades tabas

Mercedes Renault Laguna sõidukit kaasreisijapoolset bumperi osa. Seejärel juht tagurdas

meetri jagu ning lahkus sündmuskohalt xxxx tänava suunas. Tunnistaja nägi Mercedeses ainult

ühte meesterahvast – juhti. Juht sõitis umbes 40 minutit hiljem sündmuskohalt mööda.

Tunnistaja X3i ütlustest nähtuvalt (tl 26) juhtis tema 11.03.2018. a sõidukit Renault Laguna

registreerimismärgiga XXXXXX. Tunnistaja oli oma sõidukit parajasti parkimas Xxxx maja

1-18-3714

7 (14)

juurde, kui naaberhoovist, s.t Xxxx aadressilt tagurdas välja Mercedes numbriga XXXXXX.

Kõigepealt riivas see Mercedes Renault Clio sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX.

Seejärel, sõites välja esiosaga, riivas tunnistaja sõidukit Renault Laguna. Mercedese juht sõitis

peatumata edasi. Tunnistaja sõnul noormees, kes juhtis Mercedest elab Xxxx aadressil ning

tunnistaja on sama sõidukit Xxxx hoovis näinud. Kui tunnistaja ootas politseid (koos teiste

tunnistajatega), siis tuli Mercedes tagasi sündmuskohale ja sõitis uuesti minema. Tunnistaja

sõidukil on peale avariid auto paremal poolel kahjustused.

Tunnistaja X4e ütluste (tl 82 pöördel) kohaselt on tema mootorsõiduki Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXXXXX omanik, kuid tema ise seda sõidukit ei kasuta. 08.03.2018. a

parkis tunnistaja selle sõiduki xxxx tänavale ning võtmed andis Maikel Peegi kätte. Maikel

Peek ise sõidukit juhtima ei asunud, keegi temaga kaasas olnud isikutest asus sõidukit juhtima.

Täpset kuupäeva tunnistaja ei mäleta, aga peale 08.03.2018. a õhtul helistati talle politseist ja

öeldi, et tema autoga on avarii tehtud. Tunnistaja ütles politseile, et tema ei ole autoga sõitnud

ning autoga võis olla sõitnud Maikel Peek, kelle elukoha tunnistaja politseile ütles. Politseist

helistati tagasi ja öeldi, et auto saadi kätte xxxx juurest.

Nii Maikel Peegi menetlusaluse isikuna kui kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt

on tema elukohaks Xxxx (tl 28, 7). Sama aadress on märgitud Maikel Peegi elukohana ka tema

kahtlustatavana kinnipidamisel (tl 1). Tunnistaja X3i sõnul sõitis Mercedes-Benz sõidukiga

Xxxx majas elav noormees. Tunnistaja X4e ütluste kohaselt oli Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXXXXX peale 08.03.2018. a Maikel Peegi kasutuses, mida kinnitas

kahtlustatavana ülekuulamisel ka Maikel Peek (tl 8). Maikel Peegi kinnipidamisel 11.03.2018.

a kella 22:22 ajal leiti tunnistaja Leonid Stepanov’i sõnul Maikel Peegi jope taskust Mercedes-

Benz sõiduki võtmed (tl 17 pöördel), mida kinnitas Maikel Peek ka ise enda kahtlustatavana

ülekuulamisel (tl 8). Neid asjaolusid kogumis arvestades on kohus veendunud, et Maikel Peek

juhtis 11.03.2018. a kella 21 ja 22 vahelisel ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz

registreerimismärgiga XXXXXX ning sõitis sealjuures otsa ka kahele Renault sõidukile,

põhjustades nimetatud sõidukitele kriimustus-kahjustusi (vt tl 30-33, 34-35).

Umbes pool tundi peale kahtlustatavana kinnipidamist, täpsemalt 11.03.2018. a kell 22:50, on

Maikel Peegilt võetud Wismari Haiglas vereproov selleks, et määrata selles etanoolisisaldus (tl

48). Vereproovi uuringu tulemusena leiti Maikel Peegi verest etanoolisisalduseks 3,04 +/- 0,06

mg/g ehk vähemalt 2,98 mg/g etanooli ehk alkoholi. Selline alkoholikogus ületab peaaegu

kahekordselt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alkoholi määra (1,50 mg/g veres), millest alates

loetakse isik alkoholijoobe seisundis olevaks.

Maikel Peek on 11.03.2018. a sündmuse osas 12.03.2018. a-l üle kuulatud algselt

väärteomenetluses menetlusaluse isikuna ning seejärel väärteomenetluse lõpetamisel

kuriteotunnustega juba kriminaalmenetluses kahtlustatavana. 12.03.2018. a kella 15:00-st kuni

15:20-ni toimunud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Maikel Peek tunnistanud, et ta sõitis

12.03.2018.

a

kella

21:15

paiku

Xxxx

tänaval

sõidukiga

Mercedes-Benz

registreerimisnumbriga XXXXXX otsa kahele sõidukile ning ühtlasi juhtis ta sõidukit

alkoholijoobes (tl 28-28 pöördel). Sealjuures on Maikel Peek öelnud, et ta alkoholi peale avariid

ei tarvitanud, vaid parkis auto ja lahkus ning politsei võttis ta tänavalt kinni (tl 28 pöördel).

Samal päeval kella 18:10-st kuni 18:52-ni (tl 7, 9) kestnud kahtlustatavana ülekuulamisel ehk

kõigest kolm tundi peale menetlusaluse isikuna ülekuulamist on Maikel Peek andnud ütlusi,

mille kohaselt oli ta väga purjus ja ei mäleta, kas ta juhtis 11.03.2018. a mootorsõidukit

joobeseisundis või mitte (tl 8). Samuti ei mäleta ta seda, millal alustas alkoholi joomist, arvab,

et hakkas jooma 11.03.2018. a õhtul ning alkoholi jõi oma kodus (tl 8). Arvab, et jõi viina, aga

kui palju, ei oska öelda (tl 8). Järgmine hetk, mida mäletab on see, et politsei pidas ta tänaval

kinni, aga seda, kuidas ta tänavale sattus, ei mäleta, arvab, et kõndis kodu poole (tl 8). Politsei

poolt kinnipidamisel olid autovõtmed taskus (tl 8). Avarii kohta ei mäleta midagi (tl 8). Samuti

ei mäletanud Maikel Peek enda sõnul politseijaoskonda viimist, Wismari Haiglasse viimist ega

1-18-3714

8 (14)

puhumist indikaatorvahendisse (tl 8). Mäletab, et kõndis mööda xxxx tänavat ja jõi viina, mille

oli arvatavasti kodust kaasa võtnud, mis viin ja kui suures pudelis see oli, ei mäleta (tl 8).

Viinapudel oli taskus (tl 8). Ülekuulamise lõpus lisas Maikel Peek veel, et ta arvab, et kui ta

tänaval kõndis, siis jõi korraga ära kuskil 0,5 liitrit viina (tl 9).

Seega on Maikel Peegi ainult kolme tunnise ajavahega antud ütlused selgelt omavahel

vastuolus. On ilmne, et kui Maikel Peeki ähvardas juba kriminaalkaristus ehk kui oli alustatud

kriminaalmenetlust (ja esines reaalne oht eelneva ärakandmata vangistuse täitmisele

pööramiseks – tl 99-101), siis muutusid ütlused selliseks, mis võimaldaksid tal kas vastutusest

vabaneda või oma süüd vähendada. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kolme tunniga isiku mälu

halveneb sedavõrd palju, et asju, mida ta varem mäletas, kolm tundi hiljem ei mäleta. Sealjuures

tuleb märkida, et Maikel Peegi kinnipidamisel tema juurest alkoholi ei leitud (tl 1 pöördel, 10).

Samuti ei nähtu tunnistaja Leonid Stepanov’i ütlustest, kes oli Maikel Peegi kinnipidamise

juures, et Maikel Peegil oleks käes olnud või ta oleks politsei eest põgenemise ajal maha

visanud viina- või muu alkoholipudeli (tl 17 pöördel, 74 pöördel). Seetõttu leiab kohus, et

Maikel Peegi ütlused mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise osas on ebausaldusväärsed.

Arvestades, et Maikel Peek ka ise tunnistas, et ta tarbis 11.03.2018. a õhtul kanget alkoholi –

viina, Maikel Peek oli juba kella 21:15 ajal teinud kaks avariid (tl 21 pöördel), sõitis ka 40

minutit hiljem avariipaikade juurest mööda (tl 21 pöördel), ta peeti politsei poolt kinni kell

22:22, kell 22:50 võetud vereproovis oli alkoholisisaldus vähemalt 2,98 mg/g ning tema juurest

ei leitud ühtegi alkoholipudelit, millest ta oleks võinud alkoholi tarbida peale mootorsõiduki

juhtimist ja avarii põhjustamist, siis oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis.

Seega leiab kohus eeltoodud tõenditele tuginedes, et Maikel Peek juhtis 11.03.2018. a kella 21

ja 22 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles

alkoholijoobe seisundis.

Subjektiivne koosseis

Kohus leiab, et Maikel Peek pani 11.03.2018. a-l alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Maikel Peek tarvitas

alkoholi 11.03.2018. a õhtul, kella 21:15 ajal tegi kaks avariid ning sealt edasi vähemalt 40

minutit juhtis ta mootorsõidukit ning kell 22:22 peeti ta kinni. Sealjuures ei olnud Maikel Peegil

mootorsõiduki juhtimise ja kinnipidamise vahelisel ajavahemikul võimalust alkoholi lisaks

tarbida. Arvestades, et kriminaalkorras KarS § 424 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine

alates 1,50 mg/g ning Maikel Peegil tuvastati kell 22:50 võetud vereproovist

alkoholisisalduseks vähemalt 2,98 mg/g ehk kaks korda suurem alkoholisisaldus veres, siis pidi

Maikel Peek aru saama, et ta on tugevas alkoholijoobe seisundis. Endal esinevast

alkoholijoobeseisundist hoolimata otsustas Maikel Peek aga asuda mootorsõidukit juhtima.

Sealjuures ei lõpetanud ta sõiduki juhtimist ka siis, kui tunnistaja X2 jooksis peale Maikel Peegi

poolt Renault Clio sõidukile otsa tagurdamist Maikel Peegi juhitud Mercedese sõiduki juurde

ja koputas selle pagasnikule ning juhtis kokkupõrkele tähelepanu (tl 21 pöördel). Kohtu

hinnangul ilmestab selgelt asjaolu, et Maikel Peek sai aru, et ta juhtis mootorsõidukit

joobeseisundis, asjaolu, et politseid nähes hakkas ta nende eest jooksuga ära põgenema (tl 17

pöördel). Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et Maikel Peek sai enne mootorsõiduki

juhtima asumist aru, et ta on tugevas alkoholijoobe seisundis. Samuti otsustas Maikel Peek

teadlikult mootorsõidukit juhtida, seda ka peale esimese avarii tegemist, mis oleks pidanud

olema piisav indikaator talle selle kohta, et tema joove on niivõrd suur, et ta ei suuda isegi

väravast sisse sõita ilma, et kahjustaks teisi sõidukeid. Sellele vaatamata jätkas Maikel Peek

aga mootorsõiduki juhtimist, põhjustas ka teise avarii ning lahkus sündmuskohtadelt, 40 minutit

hiljem naasis, kuid lahkus siis teist korda.

1.3.

Kokkuvõte

Objektiivne koosseis

1-18-3714

9 (14)

Käesoleva kohtuotsuse punkte 1.1. ja 1.2. kokku võttes on kohus seega tuvastanud, et Maikel

Peek on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis kahel korral – 05.03.2018. a narkojoobes ning

11.03.2018. a alkoholijoobes. Seega on Maikel Peek juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis

korduvalt, mistõttu on ta täitnud KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

Korduvat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist kinnitab ka asjaolu, et Maikel Peeki on Harju

Maakohtu 12.06.2012. a kohtuotsusega karistatud nelja mootorsõiduki narkojoobeseisundis

juhtimise eest, mis on toime pandud ajavahemikul 2011-2012. a (tl 93-94).

Subjektiivne koosseis

Eelnevalt on kohus kohtuotsuse punktides 1.1. ja 1.2. leidnud, et Maikel Peek pani nii

05.03.2018. a kui ka 11.03.2018. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodid toime

kavatsetult. Lisaks on Maikel Peek teadlik ka enda varasematest neljast mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimiste eest mõistetud karistusest (tl 92-92 pöördel, 93-94). Seega sai Maikel

Peek aru, et ta paneb juba 05.03.2018. a toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

ning jätkates sarnast käitumist, paneb korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime

ka 11.03.2018. a-l. Seetõttu leiab kohus, et Maikel Peegil esines kavatsetus ka KarS § 424 lg-s

2 sätestatud kvalifitseeritava tunnuse ehk korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

osas.

2. Õigusvastasus ja süü

Maikel Peegi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Maikel Peek oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Maikel Peek on sündinud 1985. aastal

(tl 6, 92, 102, 103, 106). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Siinkohal märgib kohus lisaks, et

tulenevalt KarS §-st 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku

süüd.

Seega on Maigel Peegi teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Eeltoodud põhjustel

on kohus seisukohal, et Maikel Peek on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 424 lg

2 mõttes ehk juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis.

3. Karistus

Põhikaristus

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistusliigina

ette ainult vangistuse, mida võib mõista kuni 4 aastat. Seega sanktsiooni keskmine karistusmäär

oleks 2 aastat vangistust.

Maikel Peegi süüd suurendab esmalt asjaolu, et 11.03.2018. a mootorsõiduki juhtimise

episoodis põhjustas ta ka kaks liiklusõnnetust ning lahkus sündmuskohalt. Seega pani Maikel

Peek mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kõrval toime ka täiendavad liiklusrikkumised.

Samuti suurendab Maikel Peegi süü suurust see, et 11.03.2018. a episoodi puhul oli tema

alkoholijoobe määraks 2,98 mg/g, mis on peaaegu kaks korda suurem alkoholijoobe määr

võrreldes

sellega,

millest

algab

alkoholijoobes

mootorsõiduki

juhtimise

korral

kriminaalvastutus. Samuti arvestab kohus seda, et Maikel Peek pani mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimised toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise vorm.

Ühtlasi võtab kohus isiku süüd suurendavana arvesse seda, et KarS § 424 lg-2 sätestatud

kuriteokoosseisu täitis Maikel Peek juba 05.03.2018. a-l mootorsõidukit juhtides, kuivõrd teda

on varem samalaadsete tegude eest karistatud Harju Maakohtu 12.06.2012. a otsusega. Seega

Maikel Peegi teo kvalifitseerimiseks KarS § 424 lg 2 järgi piisanuks ainuüksi 05.03.2018. a

mootorsõiduki

joobeseisundis

juhtimisest,

kuid

Maikel Peek pani

mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise lisaks toime ka 11.03.2018. a-l.

1-18-3714

10 (14)

Kohus on seisukohal, et Maikel Peegi puhul ei esine mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu

KarS § 57 mõttes. Isegi mitte tavapäraselt esinevat toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust KarS

§ 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. 05.03.2018. a episoodis kahtlustatavana ülekuulamisel on

Maikel Peek öelnud: Kui tuvastatakse, et ma oli joobeseisundis, ma kahetsen oma tegu (tl 78).

Kohtu hinnangul ei saa siiras ja puhtsüdamlik kahetsus olla antud tingimuslikult. 11.03.2018. a

episoodi osas on Maikel Peek menetlusaluse isikuna ülekuulamisel toimepandut tunnistanud

ning kahetsust avaldanud (tl 28-28 pöördel), kuid kolm tundi hiljem samas sündmuses

kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole Maikel Peek avaldanud kahetsust ega toimepandut isegi

mitte tunnistanud (tl 8-9). Kohtuistungil Maikel Peek avaldas küll kahetsust nii vastuses

kaitsjale (tl 135) kui ka enda viimases sõnas (tl 135 pöördel). Kohus leiab, et olukorras, kus isik

oma tegu ei tunnista, ei saa isik ka seda tegu kahetseda. Seega väljendas Maikel Peek kahetsust

mitte toime pandud teo pärast, vaid hoopis selle pärast, et tal tuleb kanda karistust.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Maikel Peegi teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, tuleb Maikel Peegi süüd pidada keskmisest mõnevõrra suuremaks.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maikel Peeki on

Harju Maakohtu 12.06.2012. a kohtuotsusega karistatud nelja narkojoobe seisundis

toimepandud mootorsõiduki juhtimise eest põhikaristusena 11 kuu pikkuse vangistusega ning

lisakaristusena 2 aasta ja 2 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega (tl 93-94).

Kohtuotsusest nähtuvalt olid mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodis toime pandud

ajavahemikus 20.09.2011-17.03.2012. a. Seega 6 või enam aastat tagasi võrreldes käesolevas

kriminaalmenetluses arutluse all olevate episoodidega, kuigi sellest ajas suurema osas viibis

Maikel Peek vangistuses (tl 107). Kohtu hinnangul vastab praegusel juhul isiku süü suurusele

vastav karistus ka eripreventiivsetele eesmärkidele, kuivõrd sanktsiooni keskmist määra ületav

karistus ületab eelmise kohtuotsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud

11 kuu pikkust vangistust oluliselt.

Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse

üldpreventiivseid eesmärke. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü

suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima

karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Praegusel juhul kohtu

hinnangul niisuguseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seega üldpreventsioon Maikel Peegile

mõistetava karistuse määra ei mõjuta.

Eeltoodut arvestades mõistab kohus Maikel Peegile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõnevõrra sanktsiooni keskmist ületava karistuse, s.t 2

(kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistuslikku karistust 1/3 võrra, mõistes

vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Maikel Peeki karistati viimati Harju Maakohtu 31.03.2014. a kohtuotsusega nr 1-14-527 KarS

§ 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 aasta pikkuse vangistusega,

mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 12.06.2012. a kohtuotsusega mõistetud

karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Maikel Peegile 5 aastat ja 10 kuud vangistust (tl 92,

99 pöördel). Maikel Peegi karistuse kandmise alguseks oli 04.08.2013. a (tl 92, 99 pöördel,

107). Viru Maakohus vabastas Maikel Peegi eelmärgitud karistuse kandmiselt aga 30.06.2017.

a kohtumääruse nr 1-14-527 jõustumisest enne tähtaega, kohaldades tema suhtes katseaega kuni

04.06.2019. a (tl 99). Karistusregistri kohaselt jõustus enne tähtaega vangistusest vabastamise

määrus 18.07.2017. a (tl 92) ehk sellel kuupäeval pidi Maikel Peek ka vangistusest vabastatama,

mida kinnitab ka isiku kinnipidamise andmed (tl 107), mille kohaselt viibis Maikel Peek

vangistuses 04.08.2013. a – 18.07.2017. a ehk kokku 3 aastat 11 kuud ja 15 päeva. Seega

1-18-3714

11 (14)

vabastati Maikel Peek vangistuse kandmiselt, kui tal oli ära kandmata veel 1 aasta 10 kuud ja

15 päeva vangistust (5 aastat ja 10 kuud – 3 aastat 11 kuud ja 15 päeva). Käesoleva

kohtuotsusega tuvastas kohus, et Maikel Peek pani 05.03.2018. a ja 11.03.2018. a toime uued

kuriteod. Seega pani Maikel Peek käesolevad kuriteoepisoodid toime temale määratud tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise katseajal.

KarS § 76 lg 8 näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest

teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul

mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 aga sätestab, et

kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist

toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

Praegusel juhul ongi Maikel Peek pannud katseajal toime uue tahtliku kuriteo – KarS § 424 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti karistab kohus Maikel Peeki KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega.

Eeltoodule tuginedes tuleb Maikel Peegile KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista

liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud

vangistust) Harju Maakohtu 31.03.2014. a kohtuotsusega nr 1-14-527 mõistetud ja Viru

Maakohtu 30.06.2017. a kohtumäärusega nr 1-14-527, mis jõustus 18.07.2017. a, vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise tõttu ärakandmata karistuse osa (1 aasta 10 kuud ja 15

päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 15

(viisteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Maikel Peegi karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud

aeg. Kuivõrd Maikel Peek on viibinud eelvangistuses alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest 11.03.2018. a-l ning viibib seal ka kohtuotsuse tegemise ajal (tl 1 pöördel, 58-

60, 123-124), siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda nimetatud Maikel Peegi kahtlustatavana

kinnipidamise päev.

Lisakaristus

KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korral

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.

KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette, et kui KarS-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib

mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või

käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni 3 aastaks.

Maikel Peeki on Harju Maakohtu 12.06.2012. a kohtuotsusega karistatud nelja narkojoobe

seisundis mootorsõiduki juhtimise episoodi eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2

aastaks ja 2 kuuks (tl 93-94). Seega ei ole varasem põhi- ja lisakaristuse kohaldamine

mootorsõiduki joobes juhtimise eest Maikel Peegi suhtes omanud piisavat mõju, et hoida teda

uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnevale

seadusest üleastumisele järgneva eelmisest karmim karistus. Kohus arvestab siinkohal aga ka

sellega, et eelmise otsusega karistati Maikel Peeki 4 kuriteoepisoodi toimepanemise eest,

praegusel juhul aga 2 kuriteoepisoodi toimepanemise eest. Samuti leiab kohus, et kuivõrd

praegusel juhul tuleb Maikel Peegil põhikaristusena liitkaristusena viibida vangistuses üle

kolme ja poole aasta. Isegi vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral peab Maikel Peek

temale mõistetud vangistusest ära kandma vähemalt 1/3 ehk enam kui 1 aasta ja 2 kuud.

Sealjuures KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

lisakaristus põhikaristuse ehk vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud

tähtajale. See tähendab sisuliselt seda, et isiku lisakaristus algab reaalselt alles tema vangistusest

1-18-3714

12 (14)

vabanemisest kulgema. LS § 129 lg 1 kohaselt peab isik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud

vähemalt 6 kuuks, kuid vähem kui 12 kuuks, juhtimisõiguse taastamiseks sooritama uuesti

liiklusteooriaeksami. LS § 129 lg 2 näeb ette, et kui isikult on juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks

või kauemaks, siis peab ta juhtimisõiguse taastamiseks sooritama nii liiklusteooria- kui ka

sõidueksami. Kohus on seisukohal, et Maikel Peegilt oleks vajalik võtta juhtimisõigus ära

vähemalt nii pikaks perioodiks, et tal tekiks kohustus sooritada uuesti nii sõidu- kui

teooriaeksam. Kuigi eripreventsiooni tõttu võiks kohus Maikel Peegilt juhtimisõiguse ära võtta

enamaks kui 2 aastaks ja 2 kuuks, siis arvestab kohus, et praegusel juhul on Maikel Peek pannud

toime vähem joobeseisundis juhtimise episoode, kui viimase kohtuotsuse korral ning Maikel

Peek peab viibima pikalt ka vangistuses, kus tal ei ole võimalik mootorsõidukit juhtida ning

juhtimisõiguse keeld hakkab sisuliselt kulgema isiku suhtes alles tema vabanemisest ja kohtu

hinnangul on vajalik, et Maikel Peek peaks juhtimisõiguse taastamiseks sooritama nii teooria-

kui sõidueksami. Eeltoodud põhjustel võtab kohus KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2

alusel Maikel Peegilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 (üheks) aastaks.

4. Tõkend

Kohtueelses menetluses on Maikel Peek kahtlustatavana kinni peetud 11.03.2018. a kella 22:22

paiku (tl 1 pöördel). Seejärel on Maikel Peek Harju Maakohtu 13.03.2018. a kohtumäärusega

vahistatud kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o kuni 11.05.2018. a (tl

58-60). Kriminaalasja arutav kohus jättis Maikel Peegi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmata kuni kohtulahendini (tl 123-124). Seega on käesolevas kriminaalasjas Maikel Peek

eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 11.03.2018. a-st.

Kohus mõistis Maikel Peegile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud

ja 15 päeva vangistust, mille hulka arvatakse KarS § 68 lg 1 alusel Maikel Peegi eelvangistuses

viibimise aeg alates 11.03.2018. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis

Maikel Peegile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks

kandnud ära üle 2 kuu, siis on otstarbekas, et Maikel Peek kannaks karistust alates tema

kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Maikel

Peegi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse

jõustumiseni.

5. Menetluskulud

Kulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.

Esmalt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud.

05.03.2018. a episoodiga seonduvalt on Maikel Peegilt joobeseisundi (narkojoobe)

tuvastamiseks võetud 05.08.2018. a uriiniproov, seda on säilitatud ja toimetatud

ekspertiisiasutusse ning samuti on Maikel Peegi suhtes teostatud arstlik läbivaatus, mis kõik

kokku on maksnud 96 eurot (tl 71). Võetud uriiniproovis sisalduvate ainete tuvastamise kulu

on olnud lisaks veel 35 eurot (tl 68). Lisaks on kulunud 52 eurot ka arsti hinnangu andmisele

selle kohta, kas isikul esineb joove või mitte (tl 68). Nende kulude kogusumma on 183 eurot.

Lisaks eelnevale on menetleja kriminaalasjas antud kuriteoepisoodis määranud 13.04.2018. a

ka toksikoloogiaekspertiisi selleks, et saada vastust küsimusele, kas Maikel Peegil esines

mootorsõiduki juhtimise ajal 05.03.2018. a kella 11:50 paiku narkootilistest või muudest

psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 86). Sealjuures on ekspertiisimäärusega

antud eksperdi käsutusse Maikel Peegi 05.03.2018. a antud uriiniproov, joobeseisundi

1-18-3714

13 (14)

tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 328T koopia (tl 68) ning Wismari Haigla protokoll nr

95/12 (tl 69) (tl 86 pöördel). Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 18E-LÕX0054

kohaselt on ekspert leidnud, et Maikel Peegil esines mootorsõiduki juhtimise ajal, 05.03.2018.

a kella 11:50 paiku, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 87-

88). Toksikoloogiaekspertiisi maksumuseks on olnud 95 eurot (tl 89). Kohus on seisukohal, et

nimetatud ekspertiisi läbiviimine oli tarbetu, sest küsimusele, milleks menetleja ekspertiisi

üldse määras, on vastus saadud juba 02.04.2018. a kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust isiku

joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta (tl 70). Sealjuures on ka 02.04.2018. a antud

joobeseisundi hinnangus kohtutoksikoloogiaeksperdi käsutuses olnud täpselt samad materjalid,

mis hiljem edastati menetleja poolt eksperdile ka kohtutoksikoloogia ekspertiisi läbiviimiseks.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav ei pea tasuma menetluskulu, mis on tekkinud menetleja

määratud

ebavajaliku

ekspertiisi

läbiviimise

tõttu.

Seetõttu

määrab

kohus,

et

kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot tuleb

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

11.03.2018. a episoodiga seonduvalt on Maikel Peegilt joobeseisundi (alkoholijoobe)

tuvastamiseks võetud vereproov, milles on uuringu tulemusena tuvastatud etanoolisisaldus.

Vereproovi võtmine, säilitamine ja toimetamine ekspertiisiasutusse on maksnud 30 eurot (tl 49)

ning proovist etanoolisisalduse määramine on maksnud 14 eurot (tl 48). Seega 11.03.2018. a

episoodis on joobeseisundi tuvastamise kulud olnud kokku 44 euro suuruses summas.

Seega joobeseisundi ja ekspertiisikuludest tuleb Maikel Peegil KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p

alusel

tasuda

menetluskuluna

riigituludesse

kokku

183+44=227

eurot

ning

kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu summas 95 eurot jääb

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskuludeks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maikel Peegile on riigi õigusabi korras osutanud

määratud kaitsjana õigusabi vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kohtueelses menetluses on

määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud 60+60+30+90=240 eurot (tl 63-65, 79-

80, 111-113, 117-119) ning kohtumenetluses 180 eurot (tl 140-141), s.t kokku 420 eurot.

Nimetatud summa tuleb Maikel Peegil KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda

menetluskuluna riigituludesse.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav

kuritegu teise astme kuritegu. Nimelt näeb KarS § 4 lg 3 ette, et teise astme kuritegu on süütegu,

mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline

karistus. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud karistusena kuni 4

aasta pikkune vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära.

Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 22.05.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrus

nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2018. a

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb Maikel Peegil KrMS

§ 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha

teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot.

Eeltoodut kokku võttes tuleb Maikel Peegil tasuda seega menetluskuludena KrMS § 180 lg 1,

§ 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel joobeseisundi tuvastamise kuludena 227

eurot, määratud kaitsja tasudena 420 eurot ning sundrahana 750 eurot, s.t kokku 1397 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jääb riigi kanda kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054)

läbiviimise kulu summas 95 eurot.

Kulude tasumise aeg

1-18-3714

14 (14)

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei

ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest

alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud

rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS-

is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva

jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina

tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatava Maikel Peegi kaitsja taotles kohtult võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud aasta jooksul (tl 135 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral

väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad

menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Seega on kaitsja

taotlenud menetluskulude tasumise võimaldamist maksimaalse võimaliku aja jooksul.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Maikel Peegi kogu 2017. aasta tulu on olnud xxxx eurot

(tl 102a) ehk ca xxx eurot kuus. Samas kriminaalhooldusametniku poolt 28.03.2018. a

koostatud kohtueelse ettekande kohaselt töötas Maikel Peek alates 01.08.2017. a xxxx OÜ-s

xxxx, samuti ei nähtu võlanõudeid (tl 103 pöördel). Ka Maikel Peegi karistusregister näitab, et

tal ei ole tasumata rahatrahve (tl 92 pöördel). Samas arvestab kohus siinkohal ka seda, et kohus

mõistis Maikel Peegile karistuseks enam kui kolme ja poole aasta pikkuse reaalse vangistuse.

Kuigi vangistuses on võimalik töötada, ei ole võimalik vangistuses tehtud töö eest saada

kindlasti sellist tasu, mida isik teeniks vabaduses töötades. Menetluskuludena tuleb Maikel

Peegil riigile tasuda kokku 1397 eurot. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka

(Statistikaameti andmetel 2018. a I kvartalis 1242 eurot), oleks nimetatud summa tasumine

töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul sääste kasutamata

mõeldamatu. Seega selleks, et Maikel Peegil oleks võimalik ka vangistuses töötamise korral

kogu menetluskulude summa ära tasuda või et võimalikult väike osa sellest summast saadetaks

sundtäitmisele, mis võimaldaks isikule paremat resotsialiseerumist peale vangistusest

vabanemist, leiab kohus, et Maikel Peegile tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud ositi

maksimaalse võimaliku perioodi, s.t ühe aasta jooksul. Seetõttu määrab kohus, et Maikel Peegil

tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1397 eurot KrMS § 180

lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel üheteistkümnel

kuul tuleb igakuiselt tasuda 116 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 121

eurot.

Velmar Brett

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)