2-18-7408/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-7408

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi A. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

287,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OMEGA

INVEST

OÜ

(registrikood

10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10617) lepinguline

esindaja

Anne-Liis

Veski

(e-post

anne-

liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx-

xxxxx xxxxx x, xxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks Coop Finants AS ja kostja vahel

26.05.2016 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT0000082280

tulenev võlgnevus summas kokku 222,80 eurot (millest 200,00 € põhivõlgnevus ja 22,80

€ viivis).

3. Välja mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks alates 12.05.2018 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga

200 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv

viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,022 % päevas).

4. Menetluskulud jäävad osaliselt A. M. kanda.

5. Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

255 eurot, millest 208,26 eurot mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. M. kohustatud tasuma OMEGA INVEST

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr: 2-18-7408

2 (5)

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OMEGA INVEST OÜ esitas 11.05.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. M. vastu

põhivõlgnevuse 200,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 22,80 euro, kahju hüvitise 50,00

euro ja edasiulatuva viivise määras 0,066 % päevas kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja A. M. 26.05.2016 Säästukaart

Pluss kasutamise lepingu nr CNT000082280, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 200

eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,90 % aastas,

tagasimakse kuupäevas lepiti kokku iga kuu 5. kuupäev. Krediidikulukuse määraks on 18,98 %

aastas. Kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimistel ei teinud,

mistõttu jäi võlgnevusse ning Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.10.2016 ning

20.09.2017 loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Tsiviilasi nr: 2-18-7408

3 (5)

3. Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista

menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot (ei

sisalda käibemaksu).

4. Pärnu Maakohus 15.05.2018 ja 22.05.2018 jättis hagiavalduse käiguta, kohustas hagejat

selgitama Säästukaart Pluss maksekaardist tuleneva põhinõude, viivisemäära ja kahju hüvitise

nõude kujunemist ning esitama tõendi nõude loovutamise kohta.

5. OMEGA INVEST OÜ selgitas 21.05.2018 kohtule, et kostja kasutas krediidilimiiti summas

200 eurot, mille kostja ära kasutas, kuid tagasimakseid teinud ei ole, mistõttu on põhivõlaks

200 eurot. Hageja tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 palub välja mõista kolmekordses

seadusjärgses määras viivis s.o 0,066 % päevas alates lepingu ülesütlemisest 17.10.2016 kuni

hagiavalduse esitamiseni 11.05.2018 summas 22,80 eurot. Hageja selgitas, et ostab

võlaportfelle, kuid kasutab nõuete maksmapanekuks inkassoteenuseid, mistõttu tekkis hagejal

kahju 50,00 eurot. 29.05.2018 esitas hageja kohtule teatise nõude loovutamise kohta.

6. 30.05.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati 30.05.2018

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 13.06.2018 kell 23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

9. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidilepingust

tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks anda krediidisaaja käsutusse rahasumma,

krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Coop Finants AS-ga 26.05.2016 sõlmitud

krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude

aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisaks kostja omaksvõtule lisatud tõendid: 26.05.2016

Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT0000082280, 17.10.2016 lepingu ülesütlemise

teatis, 20.04.2017 nõude loovutamise teatis. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg

1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1 koosmõjus § 401 lg-

ga 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise

eest viivist.

11. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on hageja väidete kohaselt arvestatud põhivõlgnevuselt

kolmekordses seadusejärgses viivisemääras tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 s.o

0,066 % päevas ajavahemiku 17.10.2016 kuni 11.05.2018 eest summas 22,80 eurot.

Tsiviilasi nr: 2-18-7408

4 (5)

Kohus selgitab, et Riigikohus 10.05.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 leidis, et

viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, kuid

eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul

pole Coop Finants AS ja kostja viivisemääras 0,066% kokku leppinud. Seega hageja viide

Riigikohtu 10.05.2016 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole asjakohane.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivis perioodi eest 17.10.201 kuni 11.05.2018

on summas 25,07 eurot. Kuna hageja on esitanud viivisenõude nimetatud perioodi eest summas

22,80 eurot, rahuldab kohus juhindudes TsMS § 439 hageja viivisenõude esitatud suuruses.

12. Kohus leiab, et hageja kahju hüvituse nõue summa 50,00 eurot ei ole õiguslikult

põhjendatud. Hageja kodulehelt http://www.omegainvest.ee/et/ nähtub, et hageja tegeleb

võlaportfellide ostmisega ja võlgade sissenõudmisega. Seejuures kodulehel on nõuete

loovutamise kirjelduste all hageja märkinud, et Omega Invest kasutab võlgnevuste

sissenõudmisel rahvusvahelisi sissenõude standardeid, välisriiki võlanõude edastamisel

lähtutakse, EU direktiivist 95/46/EC ja komisjoni otsustest 05.02.2010, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest 20110/87/EL. Kohtu hinnangul on võlanõuete ostmine ja võlgade

sissenõudmine hageja põhitegevuseks ning kostja ei vastuta hageja majandustegevuses hageja

poolt tehtavate valikute eest.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

14. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 270 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele kohaselt

hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund,

hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks

1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi,

kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 90 eurot

(kokku 270 eurot).

Tsiviilasi nr: 2-18-7408

5 (5)

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 270 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk)

lisadega (10 lk). Hagiavalduses asjaolude kirjeldus hõlmab ½ leheküljest ja nõuded ½

leheküljest, ülejäänud osa on trafaretne, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

2 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 90 eurot, kokku põhjendatud ja

vajalik esindaja kulu 180 eurot. Hageja kinnitas hagiavalduses, et lepingulise esindaja kulud

käibemaksu ei sisalda. Seega kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja sellele

ka ei lisandu käibemaksu.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

81,67% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 208,26 eurot kostja kanda ja

46,74 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja

ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik