2-18-5758/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-18-5758 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5758 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 630 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
2-18-5758
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5758 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 630 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Muuta Harju Maakohtu 13.09.2017.a lahendit (tsiviilasjas nr 2-17-3124) ning mõista kostjalt välja elatis suurendatud määras järgmiselt: 2.1. Välja mõista kostjalt XXXlt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2018.a on selleks 250 eurot) hageja XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 13.04.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 2.2. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
2-18-5758
2
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 2018.a on elatise alammääraks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 13.09.2017.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-17- 3124) kinnitanud pooltevahelise kompromissi ning kohustatud kostjat maksma hageja kasuks igakuiselt elatist summas 180 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu 02.06.2018.a. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on hagis palunud suurendatud elatise kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o 13.04.2018.a. TsMS § 459 lg 2 näeb ette, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise hagi puhul ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust muuta lahendit tagasiulatuvalt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras käesoleva hagiavalduse esitamisest alates, s.o 13.04.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-18-5758
3
Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks asjas muid menetluskulusid kandnud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik