Legislator Case Law & Legislation
1-09-14378/3 AI generated

1-09-14378/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-09-14378/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Valter Pürgi avaldus ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Viljandi Maakohtu augusti 2001 otsuse täimine Valter Pürgi mõistetud tasumata menetluskuludes 2031 (kaks tuhat kolmkümmend üks) krooni 70 senti aegunuks. Täiendavad otsustused

Legislator headnote

AI generated

1-09-14378/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Asjaolud Valter Pürg on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu 27. augusti 2001 otsusega ja karistatud KrK § 1762 järg. Kohtuotsus on jõustunud ja Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

Keywords

AI generated
delay in criminal prosecution closure of criminal inquiry pending criminal investigation extension of preventive detention costs of investigation reasonable duration of the proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-09-14378 (täitevasja nr 171/2001/3988; 171/2001/3989) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 27. augusti 2001 otsus Valter Pürgi karistamises KrK § 1762 järgi. Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja Valter Pürg Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Valter Pürg (isikukood 38004106027; elukoht xxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Rahuldada Valter Pürgi avaldus ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Viljandi Maakohtu

27. augusti 2001 otsuse täimine Valter Pürgi mõistetud tasumata menetluskuludes 2031 (kaks tuhat kolmkümmend üks) krooni 70 senti aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 207 lg 2);

3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Valter Pürg on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu 27. augusti 2001 otsusega ja karistatud KrK § 1762 järg. Kohtuotsus on jõustunud ja Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

Valter Pürg on esitanud 16. septembril 2009 kohtule avalduse älja mõistetud tasumata menetluskuludes 2031.70 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 13, september 2001. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 2031.70 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: rahalise nõude arestimise akt kinnipeetva sissetulekust edastatud erinevatesse vanglatesse täitemenetluse läbiviimise ajal. Nõude katteks ei ole seisuga 17.09.2009 laekunud midagi.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1)

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

Valter Pürg on süüdi mõistetud KrK § 1762 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS §

82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg.

Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata menetluskulude sissenõudes 2031.70 krooni KarS § 82 alusel aegunuks.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik