2-17-129167/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129167

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi XXX vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

339,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871,

asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Gerda Kabrits (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja XXX (isikukood XXX elukoht XXX, tegelik

elukoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja OÜ AF Võlamenetlus kanda.

3. Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja XXXile. XXXile toimetada otsus

kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ AF Võlamenetlus esitas 06.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse XXXi vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 20.12.2017 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi

andis 01.02.2018 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt põhivõla 300 eurot,

sissenõudmiskulude 30 eurot ja jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda. Hageja nõude aluseks on Folkefinans AS Eesti filiaal (edaspidi laenuandja) ja

kostja vahel 21.01.2014 sõlmitud laenuleping (edaspidi leping) summas 300 eurot. Hagist

nähtuvalt esitas kostja laenusaamiseks laenutaotluse interneti teel või tekstisõnumi teel

Monetti telefonile 17800 tekstisõnumi saatmisega. Laenuandja on laenutaotluse kinnitanud

ja väljastanud kostjale laenu 300 eurot. Monetti laenutingimuste punkti 1.4 kohaselt

kehtivad Monetti laenutingimused nii interneti teel kui ka tekstisõnumi teel edastatud

laenutaotlusele ja selle alusel väljastatavate laenutaotluste suhtes. Laenutingimuste punkt 2

kohaselt on kostjal kohustus saadud laen laenuandjale tagastada.

Laenuandja loovutas 21.12.2016 kostja vastu esitatud nõude Osaühingule AF Võlamenetlus

(hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest on saadetud

kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja

põhiosa katteks teinud ühtegi makset.

3. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid

kostja ei ole võlgnevust tasunud. Laenutingimuste punktist 6.3 tulenevalt on hagejal õigus

küsida sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2

sätestatust, kokku summas 30 eurot. Viivise palub hageja välja mõista alates hagi

esitamisest seadusjärgses summas kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohus määras 27.02.2018 määrusega hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, sh selgitamaks, millistel tingimustel kohustus kostja hagejale laenu

tagastama ja millal võlgnevus sissenõutavaks muutus ning tegi hagejale ettepaneku tõendite

esitamiseks.

5. Hageja selgitas 07.03.2018 menetlusdokumendis, et pärast nõude loovutamist on

laenuandja Eesti turul laenude andmise lõpetanud ning süsteem ja väljavõtted on hävitatud.

Ainsana on olemas laenu üldtingimused ja pangast saadud maksekorraldus, mis tõendab, et

laen on kostjale üle kantud. Hagejal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu

tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena.

Hagejale on teada, et nõude loovutamise hetkeks olid lepingud üles öeldud ja summa

sissenõutavaks muutunud.

KOSTJA SEISUKOHT

6. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kostja

hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Hageja on palunud hagiavalduse rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu

määratud tähtajaks ei vasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt

võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et TsMS §

405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis

vastab 2 000 eurole. Hageja seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kostja ei ole

hagile vastuväiteid esitanud. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja

lihtmenetluses istungit pidamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

8. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Folkefinans AS Eesti filiaal ja kostja vahel oli

21.01.2014 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale 300 eurot (tlk

15p) ja mille osaks on Monetti laenutingimused (tlk 16-18). Kostjale on saadetud

meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta (tlk 18p). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231

lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

9. Kõnealuse laenulepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

10. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja vastu suunatud nõude loovutanud 21.12.2016

põhisummas 300 eurot koos õigusega nõuda kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid hagejale (tlk

15). Asjast ei nähtu, et kostja oleks teate kätte saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Võlgnikule loovutusest

mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal

õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud

kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Kostja ei ole pärast nõude loovutamist laenu tagastanud

esialgsele võlausaldajale ega hagejale. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on

õigustatud kostja vastu nõuet esitama.

11. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1

kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113

lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni.

12. Hageja nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid

kohtule selgitades tuginenud sellele, et pärast nõude loovutamist on laenuandja

Eesti turul laenude andmise lõpetanud ning süsteem ja väljavõtted on hävitatud. Ainsana on

olemas laenu üldtingimused ja pangast saadud maksekorraldus, mis tõendab, et laen on

kostjale üle kantud. Hagejal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu

tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena. Hagejale on teada,

et nõude loovutamise hetkeks olid lepingud üles öeldud ja summa sissenõutavaks muutunud

(tl 25 jj).

13. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Hagist ei nähtu, millal väidetav ülesütlemine on toimunud, samuti ei

ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemist. Viiteid kõnealuse laenulepingu kehtivalt

ülesütlemisele ei tulene ka hagile lisatud tõenditest. Hagile lisatud Castovanni OÜ poolt

kostjale saadetud meeldetuletuskirjades võlgnevuse tasumiseks on hageja viidatud

lepingule numbriga 1653763 ja millele hageja hagis ei tugine. Samuti nähtub

meeldetuletuskirjadest, et lepingu 1653763 alusel nõutava võlgnevuse põhivõla suuruseks

on 310 eurot, mitte 300 eurot nagu hageja on märkinud hagis, selgitades seejuures, et kostja

ei ole põhivõlgnevuse katteks teinud ühtegi tagasimakset. Seega asub kohus seisukohale, et

hageja ei ole tõendanud nõude aluseks oleva lepingu kehtivalt ülesütlemist.

14. Kuivõrd hageja on selgitanud, et tal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu

tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena, märgib kohus

täiendavalt, et tarbijakrediidilepingu osas kehtib rangem regulatsioon. VÕS § 416 lg 1

sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks. Sellise avalduse olemasolu ei ole hageja tõendanud.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud leping, mille alusel

hageja nõuab 300 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt väljamõistmist, ei ole kehtivalt üles

öeldud. Puudub alus hagi rahuldamiseks põhivõla osas. Samal põhjusel tuleb rahuldamata

jätta ka hageja nõue VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude

täitmiseni. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja

nõue võla sissenõudmiskulude 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks, kuna laenutingimuste

punkti 6.3 kohaselt tekib hagejal õigus sissenõudmiskulude nõudeks alles pärast lepingu

ülesütlemist.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub alus hageja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud

digitaalselt/ Dina Sõritsa

kohtunik