1-08-3222/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-3222

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23september 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung 18.09.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-3222 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Kristi Keldo Kaitsja advokaat Eve Laine Taotlus

S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu S.O

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.O on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-3222 KarS § 121 ja § 169 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.06.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuli ära teha 2 aasta jooksul. Tartu

Maakohtu 08.01.2009.a määrusega pöörati S.O-le Tartu Maakohtu 02.06.2008.a otsusega mõistetud karistus täitmisele, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 13

2 (2)

päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.01.2009.a ja lõpeb 19.05.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes

kinnipeetaval 06.07.2009.a. S.O esitas 06.05.2009.a taotluse ennetähtaegseks

vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 29.06.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.09.2009.a

seisuga on S.O kandmata karistusaeg 8 kuud 1 päev vangistust. S.O on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 02.11.1999.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahv

1230 krooni;

2) 21.06.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 5 kuud

vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta S.O tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta S.O vabastamist, kuna teda on varem määratud korduvalt kriminaalhooldusele. Ta ei teinud vastavaid järeldusi, ei täitnud teadvalt kontrollnõudeid ega sooritanud üldkasulikku tööd. Lisaks on ta katseajal pannud toime ka uue kuriteo, mille eest on ta kokkuleppemenetluses uue karistuse kokku leppinud. Ka kaitsja leiab, et prokuröri poolt välja toodud asjaoludel ei ole S.O võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. S.O ise leiab, et käesolevaks ajaks on ta aru saanud, et vangla ei ole tema jaoks ning ta on pööranud elus uue lehe. Ta soovib vabaneda enne tähtaega, et saaks leida tööd ja hakata elatist tasuma. Vangistuse ajal on ta osalenud grupinõustamisel, mis aitab tal vabaduses kergemini tööd leida. Muid programme ei ole talle võimaldatud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. S.O on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. S.O-le on antud

korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, allutades teda käitumiskontrollile ja ka

katseajal toime pandud kuritegude eest ei ole talle mõistetud vangistust koheselt täitmisele

pööratud, vaid on asendatud see üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei kasutanud S.O võimalust karistust vabaduses kanda ja teadlikult eiras kontrollnõudeid ega sooritanud ka üldkasulikku tööd, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Enne karistuse kandmisele asumist

oli S.O ka tagaotsitav. Lisaks pani ta toime ka uue kuriteo, mille eest on kokkuleppemenetluses ka karistus kokku lepitud, kuid kohut siiani toimunud ei ole.

Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et S.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik