4-18-2597/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2597

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2018.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2597 (2316,18,002060) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi D.P 15.05.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr 2316,18,002060. Kaebuse esitaja D.P, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetus-

ja menetlustalituse üldsüütegude grupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri D.P 15.05.2018.a kaebus Politsei-

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr

2316,18,002060 rahuldamata. kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Politsei- Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsus nr 2316,18,002060 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Pii esklinna rivalveameti Põhja prefektuuri K

politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsuses nr 2316,18,002060 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas võ arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151841991. Kohtuotsuse ärakiri saata D.P-le ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupile.

4-18-2597

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati D.P Liiklusseaduse (

227 lg 1 alusel edaspidi LS) § rahatrahviga

72 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et D.P

18 trahviühiku ulatuses, s.o

14.05.2018.a kell 23:18 ajal Kalaranna teel Lennusadama ja Oda tn vahel juhtis moo , torsõidukit

kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 40 km/h. D.P ületas lubatud sõidukiirist mitte vähem kui 18 km/h.

Oma sellise tegevusega rikkus D.P LS § 50 lg 5 p 3 / ni Juht ei tohi sõita kiiremi

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/ mis on kvalifitseeritav LS nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 227 lg 1 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit /

tunnis hikut

– karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviü järgi. / D.P käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.

Kohtuväline menetleja määras karistuseks LS § järgi D.P-le

227 lg 1 rahatrahvi 18 trahviühiku ulatuses, s.o 72 eurot. KAEBUSE SISU

15.05.2018.a esitas D.P kaebuse Politsei- Kesklinna ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr 2316,18,002060 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt isik tunnistas oma süüd, vabandas kohapeal. Arvas, et teda karistatakse suulise või kirjaliku hoiatusega, kuna teda pole varasemalt karistatud. Määratud trahv on väga range ning selle määramiseks põhjust ei olnud. Kaebuse kohaselt esineb tal KarS § 57 lg 1 p 5 kohaselt karistust kergendav asjaolu.

24.05.2018.a saabunud ekaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. kirjast nähtuvalt soovib

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 08.06.2018

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et otsuse tegemisel arvestati et isik ei oma kehtivaid karistusi ning karistust kergendavate ja raskendavate

4-18-2597

asjaolude puudumist. Kaebuses toodud põhjudustel puuduvad alused otsuse tühistamiseks või muutmiseks hoiatuseks.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et D.P kaebus kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Treiman’i kiirmenetluse otsusele nr

2316,18,002060 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks jätta rahuldamata , tuleb ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8

), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjut kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju usvahendeid (p 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et D.P juhtis 14.05.2018.a kell

23:18 ajal Kalaranna teel Lennusadama ja Oda tn vahel kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h, mootorsõidukit

millega ületas lubatud sõidukiirist mitte vähem kui 18 km/h. .P tunnistas oma süüd nii

kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Samuti on D.P poolt toimepandud väärtegu leidnud kinnitamist muuhulgas väärteotoimikus olev smõõturi kasutamise kiiru

protokolliga 14.05.2018.a kella 23:18 ajal Tallinnas, Kalaranna teel Lennusadama ja , millest nähtuvalt Oda tn vahel on suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h. Mootorsõiduk Opel Insignia Sports Tourer SW r/n xxxxx sõitis kiirusega 61 km/h, mida juhtis .P, kiirust mõõdeti seadmega UltraLyte

20.20 nr UX020596. Seadet on 14.05.2018.a kell 20:12 ajal testitud ja seade oli töökorras. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kaebaja auto lähenes mõõtjale, liikus üksinda pärisuunavööndis. Sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ning kiirusmõõtur oli mõõtmise hetkel politseiametniku käes. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, sademeteta, teeolud olid kuivad.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et D.P juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 18 km/h. Väärteo toime ta nõustus kiirmenetlusega,

panemist ei eitanud ka kaebaja, 15.05.2018.a tasus ka talle määratud rahatrahvi.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole

käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et D.P poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab lg 1 LS § 227 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõidukijuhi poolt

4-18-2597

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni

30 trahviühikut/. Kohus leiab, et D.P rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h, e ütluste kohaselt ei pannud ta märki 40 km/h tähele. nda

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku § t 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -s lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et temal esineb karistus

t kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 5 kohaselt. KarS § 57 lg 1 p 5 nähtuvalt saab karistust kergendavaks asjaoluks lugeda selle, kui süütegu pannakse toime ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt võib seisneda süüdlase enda või tema ähvardus lähedase ähvardamises tapmise, tervisekahjustuse tekitamise, vara rikkumise või hävitamisega. Sund on füüsilise jõu vahetu kasutamine süüdlase või tema lähedase suhtes. tähendab Teenistuslik sõltuvus

teenistuslikku alluvussuhet avalikus teenist isikus vms. uses, eraõiguslikus juriidilises Majanduslik sõltuvus võib tuleneda nt lepingulisest kohustusest või deliktilisest käitumisest VÕS tähenduses, oodatavast pärandist jms. Perekondlik sõltuvus võib tuleneda nt perekonnaliikme ülalpeetavusest PKS

9. ptk alusel jne.

Kohus tutvunud kaebusega, leiab et KarS § 57 lg 1 p 5 nimetatud kergendavaid asjaolusid ei esine. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks KarS § 57 lg 1 p 5 tema arvates peaks tema teos esinema

toodud kergendav asjaolu. Viide sellele, et tema ülalpidamisel on 2,5 aastane laps, naine töötab poolekohaga ja ise ta on üliõpilane, ei anna alust kohaldada KarS § 57 lg1 p 5 toodud kergendavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et kuigi kaebaja ülalpidamisel on alaealine laps ja naine ning tema on pere ainukene toitja, ei tähenda et isik pani süüteo toime perekondliku sõltuvuse tulemusel. Seega sellel alusel ei tuvastanud kohus karistust kergendavat asjaolu. Kaebaja väide hoiatusmenetluse kohaldamise osas märgib kohus järgmist. VTMS § 541 on kohtuvälisel menetleja võimalik seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi ), kui 1)

väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalveseadmega edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või 2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. Hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärteg Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline ude eest kehtestatakse liiklusseaduses.

menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku

4-18-2597

hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav.

Seega hoiatusmenetluse määramine on kohtuvälise menetleja subjektiivne otsustus, tulenevalt liiklusrikkumise iseloomust. Kuna kaebaja tunnistas ja kahetses oma süüd tinglikult, õigustas oma rikkumist (ei pannud märki tähele) ning selgitas et Tallinnas ületavad kõik kiirust, leidis kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigustatult et hoiatamine ei oleks isiku puhul piisav. Kaebaja väide, et ta solvas oma ütlustega politseiniku (Tallinnas ületavad kõiki kiirust), on paljasõnaline ja ennastõigustav.

Mis puudutab karistuse suurust, märgib kohus järgmist. LS § 227 lg 1 alusel karistatakse isikut, kui tema poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on kuni 20 kilomeetrit tunnis. .P ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h, seega maksimaalsest ületusest jäi puudu kõigest 2 km/h. Kui .P oleks ületanud kiirust 21 40 km/h, siis oleks olnud võimalik teda - karistada juba rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 1 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas, et isiku teos puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, samuti arvestati eelnevate karistuste puudumist. Kaebaja poolt ülekuulamisel antud ütlused (olen süüdi, ei näinud märki, vabandan väga), ei saa lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna isik on õigustanud enda rikkumist tähelepanematusega. Samuti ei ole kaebaja avaldanud kahetsust kohtus, vaid on märkinud, et ta kohapeal tunnistas oma süüd. Seega on .P süü üle keskmise. Kaebajat on karistatud rahatrahviga 72 eurot, s.o 18 trahviühikut, mis on üle keskmise määra. Arvestades süü suurust (ületas lubatud sõidukiirust peaaegu LS § 227 lg 1 maksimaalses määras, ta ei kahetsenud, tunnistas süüd tinglikult, Kohus ei pannud märki tähele), on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse.

Kohus on seisukohal, et D.P-le ole tegemist mõistetud karistuse näol ei

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/