4-18-2108/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2108

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2018, llinn Ta Väärteoasja number 4-18-2108 (2316,18,001364)

Kohtunik Märt Toming Väärteoasi KarS § § 25

218 lg 1 ja

ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

P.I; : XXX; elukoht: xxxx; ik töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Merekivi, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. .I

18 lg 1 ja P

süüdi tunnistada KarS § 2 § 25

ettenähtud väärteo

toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) .

päeva

2. M arest 6

õistetud päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee

6 Tallinnas. 01.09.2018. hul, kui /1 Ju Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud pellatsiooniõiguse kasutamise a

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates

18.06.2018.

VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

03.04.2018 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20180403381801 selles, et .I 03.04.2018 kell 12.32 Xxx, Tallinnas asuvas kaupluses P

S pani taskusse (nõo doktorivorst, graavilõhefilee) ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba (nõo doktorivorst, graavilõhefilee) eest tasumata kokku summas 8, 32 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Sellise käitumisega P.I pani toime KarS § 2 § 25

18 lg 1, 3 ning

ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas, et seoses tööga Euroopa Liidus ei ole tal võimalik kohtuistungile tulla. Sellisest menetlusaluse isiku teatisest saab järeldada, et menetlusalune isik on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning on kohtukutse enne asja arutamist kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras.

Kohus, kontrollinud , väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale kuulanud ära kohtuvälise , asub alljärgnevale seisukohale. menetleja esindaja arvamuse

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § § 25

218 lg 1 ning

1 ettenähtud

väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg 2 p võttis

- 4. Menetlusalune isik le kaupluses S

graavilõhefilee ja nõo doktorivorsti ning seejärel möödus kassarivist jättes summas 8, eurot tahtlikult kauba eest tasumata.

KarS 218 lg 1

kohaselt karistatakse väärteokorras varavasta o se süüte eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teaduslik või ajalooväärtusega eseme vargus või süs u, kultuuritemaatiline

vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks v i õi väheoluliseks varaliseks õiguseks as või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on

m

puhul on iinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo tegemist juba kuriteoga . Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 26,84 KarS § 199 mõttes

eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. kõigepealt Seega peab kohus tuvastama, millise

varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, 03.04.2018 kell 12:22 Xxx, Tallinnas asuvas kaupluses S kauba ( et graavilõhefilee, nõo doktorivorst) kogusummas 8, 32 eurot varguse katse toime panemine .I poolt on P

tõendatud väärteoprotokolli märgitud kahetsusavaldusega ja muude menetlusaluse isiku väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega.

Varguse katse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt kaupluse avaldus, mille tõendab ka

kohaselt võttis isik kaupluses graa lõhefilee ja nõo doktorivorsti, mis võeti isikult pärast vi

kassade läbimist ära ja tagastati kauplusele. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt peeti kinni isik, kes pani kauba taskusse ega maksnud kauba eest ning kinni peetud isikuks osutus P.I, kelle isik tuvastati ID-kaardi alusel.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida annab menetlusaluse isiku poolt KarS

§ 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu S poolt politseijaoskonnale AS

tehtud avaldusest , taotletakse vastutusele isik, kes 03.04.2018 kell 12:22 S nähtub võtta i

kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S kuuluvat kaupa AS

maksumusega 8, 32 eurot. on Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, sedastatav, need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks vara ning menetlusalune isik et ei võõras

ole seda vastustanud. Samas esemete ka et nähtub, äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav puudus. Kuna menetlusaluse isiku poolt asjade nõusolek

äravõtmist turvatöötaja kassadest möödumist kahtlustati poolt peale ja peeti menetlusalune isik

kinni poolt kinni, siis olnud vargust

viia menetlusaluse isiku turvatöötaja võimalik lõpuni ei

tahtest mitteolenevatel seega vargus katse staadiumisse. Eeltoodud leiab põhjustel, jäi põhjustel,

kohus,

juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu et käesoleval realiseerimine menetlusaluse isiku poolt.

Kohtu hinnangul toimus eseme menetlusaluse isiku poolt selle ebaseadusliku te äravõtmine

omastamise eesmärgil. käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega Menetlusaluse isiku te

sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat karistust KarS § 218 lg

1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Samas on need väärteod toime pandud pikema ajavahemiku jooksul. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS §

199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest KarS § 218 lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe.

Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KarS § 25 kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel. ja 2 KarS § 218 lg 3 kohaselt on karistatav ka § 218 lg 1 alusel toime pandud süüteo

katse. Kuivõrd KarS § 218 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas in nii või teisiti KarS § 25 krimineeritakse katse

1 sätte alusel,

puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata KarS § 218 lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava tunnuseid

süüteo sisustab viide KarS § 218 lõikele 1.

T on leidnud, et .I P õendamist pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte o

lenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse.

Arvestades süüteo asjaolusid et antud süütegu pandi toime , siis leiab kohus, teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik .I pani toime P KarS § 2

lg 1

ja § 251

katse, s.o katse ettenähtud väärteo varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Karistus

e mõistmine

KarS § 2 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni trahviühikut või arest.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, ka varem millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete gude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Sellele vaatamata on väärte

menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse o. väärte Samuti nähtub karistusregistri

andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud kõik Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt tasumata.

järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töine sissetuek kuskil Euroopa Liidus, ei ole ta senini asunud varasemaid rahalisi kohustusi täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi on menetlusaluse näol, kuivõrd selline karistus isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti.

Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, mis ei ulatunud KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi leiab kohus, et menetlusaluse süü tegu katse staadiumisse, seega on hinnatav alla keskmise.

Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, , määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud.

Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete gude toimepanemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt korduvalt väärte võib

karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õ o toimepanemises ja temale tuleb m ista

karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/