4-17-6394/26 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-6394 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi

N.P’i väärteokaebus (isikukood: XXX) nr 4-17-6394 Vaidlustatud lahend

Politseiprefektuuri ja Piirivalveameti Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.11.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2302,17,005736

Asja läbivaatamise kuupäev 01.02., 08.03., 21.03., 10.04., 16.05.2018.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.P kaitsja Madis Piirla

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Jätta N.P’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.11.2017 otsus väärteoasjas prefektuuri .a. nr 2302,17,005736 muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Madis Piirla taotlus

menetluskulude hüvitamiseks summas 3450 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Asitõendid ja salvestised:

-

plastmassist tükk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- 1 CD-plaat videosalvestistega

– jätta väärteoasja materjalide juurde.

Väärteoasi nr 4-17-6394

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 15.06.2018.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja H. Roos koostas 25.10.2017.a. väärteoprotokolli AB 1563985 N.P’ile

selle eest, et tema, 26.04.2017.a. kella 20.33 ajal Harjumaal, Harjumaal, xxxx juures, juhtis

mootorsõidukit sõitmisel ei olnud viisakas, oma käitumise BMW 750 reg nr XXXXXX, ga ei

hoidunud k vara, xxxx õigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist sõitis otsa hoone väravale.

Põhjustas liiklusõnne Juht lahkus sündmuskohalt politseid tuse ja varalise kahju

-le. RK AS

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikku N.P s väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl karistas N.P väärteoasjas nr. 2302,17,005736 21.11.2017.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg st 1 ja § 63 lg - -st 3, LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 15 600 eurot. Samuti 0 trahviühiku ulatuses summas kohaldati LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud palub kaebu kaebuses se esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik N.P . Ka ei esinevad olulised rikkumised liiklusõnnetust põhjustanud väärteoasja menetlemisel, kuna väärteoprotokoll ei ole korrektselt vormistatud – selles on vale

kahjusaaja nimi, märkimata on kvalifikatsioon LS 236 lg 2 järgi, hindamata subjektiivsed tunnused ning selles märgitud teokirjeldus on arusaamatu ja puudulik. Samuti ei ole tõendamist leidnud N.P poolt rikkumiste toimepanemine. Välistatud ei ole teiste sõidukite poolt kahju põhjustamine, kuid samas ei nähtu videost N.P juhitud sõiduki poolt väravate vastu sõitmine. Ka ei ole N.P sõidukile mingeid riimuvaid märkeid ja kahjustusi jäänud. N.P sõidukil

ei tuvastatud ühegi detaili puudumist. Samas leiti maast plastdetail, mis kuulub teisele, kahju

põhjustanud sõidukile. Samuti osundatakse, et määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Isikut ei ole varasemalt taoliste tegude eest karistatud, tema süü saab asjaolusid arvestades olla keskmisest väiksem. Samuti, lisakaristus ei ole põhjendatud ja seda kohaldatakse olukordades, kus menetluses on tuvastatud raskendavad või süüd suurendavad asjaolud, nt suur varaline kahju, teo korduv toimepanemine, tervisekahjustuse tekitamine.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta sõitis antud ajal ja asukohas oma sõidukiga BMW, tagurdas otsa vaid sõidukile Alfa Romeo, kuid vastu väravaid ei

ole ta sõitnud. Alfa Romeo juhiga sai ta kokkuleppele. Vigastused BMW sõiduki esiosal olid seal enne. Ta avaldas, et tunnistaja P.P võib olla tema suhtes negatiivselt meelestatud eraelulistel ja ärilistel põhjustel. Ta selgitas ka pärast videosalvestise vaatamist, et tema ei ole väravatele otsa sõitnud ja videos võis olla näha mingit muud peegeldust.

3

Kaitsja palus väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada. Ta märkis, et esiteks ei ole

väärteoprotokoll korrektselt vormistatud – ja nimi, märkimata on selles on vale kahjusaa kvalifikatsioon LS 236 lg 2 järgi ning selle teokirjeldus on arusaamatu ja puudulik. Kaitsja leidis, et kuivõrd videosalvestis ei saa olla iseseisev tõend ei saa antud asjas vaadeldud videosalvestisi

tõendina käsitleda. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja hakanud kohtus oletuste ja seletustega laiendama tõendi sisu, sest need asjaolud pole märgitud asitõendi vaatlusprotokollis. Samuti kaitsja märkis, et ebaselge on antud salvestiste aeg ja päritolu, ka kasutati kohtus nende vaatamiseks eriefekti suurenduse näol. Ei ole tuvastatud ka see, milline sõiduk väravad lõhkus, ka tunnistajad arvasid, et see võis olla Porsche. Selgusetu on, kust on tekkinud selline kahju, sest nende väravate taastamise maksumus ei ole nii suur. Ka on menetleja oletanud, et sündmuskohal võinuks olla jalakäijad ja kaasliiklejad. Kaitsja ei nõustunud, et N.P tegu olnuks väga ohtlik ja tingiks lisakaristuse kohaldamise. Kaitsja rõhutas, et antud juhul on tegemist teoainsusega ja kahe teo eest karistamine o

n välistatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta ning palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Menetleja esindaja oli seisukohal, et isikule on määratud proportsionaalne karistus, karistus on määratud klusõnnetuse põhjustamise eest lii alla sanktsiooni keskmist . ja liiklusõnnetusest mitteteatamises sanktsiooni keskmises määras Ebaõige on väita, et antud rikkumised on toime pandud ühe teoga. Arvestades, et isik pani teod toime tahtlikult, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja N.P, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati üle tunnistajad TL, ja PP TL.

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - kohtutoimik 2-5/; väärteokaebust / tl - 21.11.2017.a. otsu 7 kohtuvälise menetleja st väärteoasjas 2302,17,005736 /tl ; väärteotoimik lk 38-

38pö/; -

sõiduki registreerimistunnistuse väljatrükk /tl 7/; - koos skeemiga -2

sündmuskoha vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 1 /; - koos fototabeliga -8

sündmuskoha vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 3 /; - -11/; asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 10 - 15-22 sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga /väärteotoimik lk /; - 33 väärteoprotokolli /väärteotoimik lk /. - . karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 39/

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Järgnevalt kohus käsitleb tõendeid ja asitõendeid, millede osas esinesid poolte arvates vastuolud

eeluurimisel fikseerituga, mis esitati alles kohtumenetluses või mille osas esitati vastuväiteid ne

nde tõendina lubatavuse seisukohast.

Samuti taotles kaitsja kohtuistungil üle kuulata tunnistaja , kes oli sündmuskohal viibinud AE Porsche juht. 16.05.2018.a. kohtuistungil kaitsja teavitas, et antud tunnistaja kohtusse ilmunud ei ole, on avaldanud soovi mitte tulla kohtusse ütlusi andma, kuna need võivad tunnistajat ennast

süüstada ning seega esineb tal alus ütluste andmisest keeldumiseks. Nimetatud põhjusel ja arvestades, et antud tunnistaja ülekuulamine oli kaitsja initsiatiiv, kes pidas võimalikuks jätkata kohtuvaidlustega, loobus kaitsja tunnistaja ülekuulamisest.

4

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõenditena videosalvestisi ja seda tehti korduvalt. Kaitsja esitas kohtuistungil ka väited antud tõendi lubatavusest, mille osas esitab kohus oma otsuse põhjendavas osas.

Kaitsja taotles kohtuistungil vastuolu L kohtueelses menetluses de tõttu avaldada tunnistaja T. antud ütlused (väärteotoimik lk 9), kuna tunnistaja on öelnud, et tal tekkis kohapeal veendumus, et väravad sõitis katki N.P. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine. Kohus tuvastas, et vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine ja jättis kaitsja taotluse rahuldamata.

Kohus teostas antud asjas ka sündmuskoha vaatluse, mille tulemused ka protokolliti.

Kohtu järeldused:

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse esitaja otsuse seisukohtade põhjal puudub alus.

Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta liiklusõnnetus ei ole talle etteheidetavat t põhjustanud ja keegi teine sõitis kõnealused väravad katki. Kaitsja avaldas kaitseversiooni, mille kohaselt pidi ant

E

ud väravate vastu sõitma kas A. Porsche või mingi muu sõiduk.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning

vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus peatub esmalt ülekuulatud isikute ütluste usaldusväärsuse küsimusel.

Kaebuse esitaja on varasemalt nii kohtueelses menetlus , kui kohtus eitanud seda, et ta es liiklusõnnetuse põhjustas. Kohtus esitas ta kaitseversiooni, mille kohaselt ta küll sõitis antud ajal

ja asukohas oma sõidukiga BMW reg . Isiku väitel tuli talle väravate juures vastu XXXXXX

vehkivate kätega inimene, kellest ta sai aru, et ta ei tohi sinna territooriumile sisse sõita.

Tagurdades sõitis ta vastu teist sõidukit, kuid ta ei sõitnud vastu väravaid, need . Ka märkis ta, et seal on selline n ö ringtee, et sõidetakse ühest väravast sisse ja teisest välja. - Kohus leiab, et N.P ütlused on usaldusväärsed üksnes selles osas, mis puudutab antud ajal ja kohas konkreetse sõidukiga viibimist ja selle juhtimist, sest need on selles osas kooskõlas teiste asjas

kogutud L ja P.P tõenditega (sh tunnistajate T. ütluste, sündmuskoha ja asitõendi

vaatlusprotokollidega). Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi aga usaldusväärseks käesolevas menetluses talle etteheidetava sündmuse tehiolude osas, kuivõrd need on vastuolus teiste, asjas kogutud, avaldatud ja usaldusväärseteks peetavate tõenditega, millistel kohus edasiselt ka peatub. Kohus rõhutab, et

ning selgitas, et värav ei olnud avatud asendis, vaid „käis tuule tõttu lipa lapa“. Kohtuvälise menetleja - küsimusele ütluste muutmise kohta vastas N.P jaatavalt (tl 92). Seega on isik muutnud oma

ütlusi diametraalselt sündmuse olustiku seisukohast olulise asjaolu suhtes, tema ütlused ei ole olnud järjepidevad ning sel põhjusel kohus neid tehiolude osas tõendina ei arvesta.

5

Tunnistaja P.P andis ütlusi selle kohta, et ta on kinnistu omanikuks oleva ettevõtte RC AS juht. Ta selgitas, et antud asukohas pannakse alati väravad kinni, kui restoran on suletud (tl 60). Ta selgitas ka seda, et kaamerad antud asukohas töötasid liikumise peale ja osad neist olid reguleeritud nii, et need sel hetkel ei reageerinud. Ta tundis videos ära N.P ja . Pärast videote vaatamist AE oli talle selge, et väravate vastu sõitis N.P BMW. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks täies ulatuses ning arvestab neid tõendina, kuivõrd need riimuvad asjas kogutud kirjalike tõenditega, ennekõike sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatud vigastuste ja asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestisel fikseeritud BMW liikumisega. Samuti on tunnistaja P ütlused

kooskõlalised tunnistaja T. ütlustega. Kuigi kaitsja ja L kaebuse esitaja viitasid, et P.P on negatiivselt meelestatud kaebuse esitaja suunal, ei pea kohus P.P ütlusi ebaobjektiivseteks, kuivõrd isik andis teiste usaldusväärsete tõenditega riimuvaid ütlusi, need olid antud neutraalsel viisil, isik oli teadlik valeütluste andmisega kaasuvast vastutusest ning kohus ei tuvastanud vihavaenu ega m

ingit kahtlust isiku poolt antud ütluste objektiivsuse osas.

Tunnistaja T.L andis ütlusi selle kohta, et ta on kinnistul restorani opereeriva ettevõtte juht ning märkas 26.04.2017.a. kuidas kinni olema pidanud väravad on puruks sõidetud. Aia juures märkas ta N.P, kes seletas talle, kuidas ta võib kõikjal sõita ja mingeid väravaid ei tohi seal olla.

See tekitas temas kahtluse, et N.P võis vastu väravaid sõita ning ta veendus selles turvakaamera salvestistelt, kus ta tundis N.P ära. Teiselt videolt on näha, et N.P tuli sinna eputama. Sõiduk Porsche sõitis sinna parkima alles hiljem. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks täies ulatuses ning arvestab neid tõendina, kuivõrd need riimuvad asjas

kogutud kirjalike tõenditega, ennekõike sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga väravate

ehituse ja neil tuvastatud vigastustega; samuti asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestistel

fikseeritud BMW liikumisega (nii hoone nurga juures, kui video vahetul vaatlemisel nähtuva

peegeldusest nähtuva osas) ja N.P tege ütlused vusega. Samuti on tunnistaja T.L riimuvad tunnistaja P.P ütlustega. Ka nähtub videosalvestistelt see, et kõnealused väravad olid suletud. Kohtul puudub alus kahelda T. L ütluste usaldusväärses ka põhjusel, et tema ütlused selle kohta, et N.P oli üleoleva käitumisega ja teatas talle, tema võib sõita, kus tahab ja väravaid seal olla ei tohikski (tl 71), riimub kohtus uuritud videosalvestiselt nähtuva N.P ebasündsa ja väljakutsuva käitumisega (tl 79) ning asjaoluga, et N.P pidas seda teed kasutatavaks teeks, kuigi tegelikult on tegemist restorani klientide parklaga (tl 40; lk 3, 6). Kohus ei tuvastanud mingit tunnistaja vihavaenu kaebuse esitaja suhtes.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega,

milliseid kohus uuris, samuti kohtus ülekuulatud isikute ütlustega kinnitust leidnud

kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärtegude toimepanemine N.P poolt. N.P

poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatluse mh

protokolliga (lk 3-8

), millest nähtuvad avarii sündmuskoha andmed ning vigastatud väravad. Sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud sõidukit BMW 750 reg nr XXXXXX, mille esistangel on kriimustused (lk 15-22). Kohus siinkohal rõhutab, et tunnistaja T. L selgitas, et antud

väravad olid kergemast puitkonstruktsioonist (tl 74) ja ka asitõendi vaatlusprotokolli lisadeks olevatelt fotodelt nähtub see, et need olid hõreda konstruktsiooniga(lk 6-8). Samuti arvestades

seda, et tegu ei ole avara alaga, milles kohus veendus ka sündmuskoha vaatluse käigus, ei pidanudki sõiduki kiirus olema kuigi suur, et põhjustada väga kerge konstruktsiooniga puidust

väravate purunemine. Sündmuskoha vaatlusprotokollist lähtuvalt oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud kohas 20 km/h (lk 3). Eluliselt usutav ja üldteada olevate füüsikareeglitega

kooskõlas on ka see, et kuivõrd väravate kinnitused purunesid ja need paiskusid sõiduki teelt eemale,

vähendas seegi väravatele otsasõitnud sõidukile tekkivate vigastuste ulatust.

6 Vaidlus puudub selles, et N.P väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas antud asukohas viibis ja sõidukit juhtis, seda on kinnitanud tunnistajad T. L ja T. L, kes xxxx juures N.P isiklikult kohtasid (tl 46-47, 71, 73) ning ka kaebuse esitaja ise (tl 40). Sündmuskoha fikseering xxxx nähtub mh sündmuskoha vaatlusprotokollidelt (tl 1 2, 3). Sündmuse toimumiskohta ei ole ka -

vaidlustatud, sündmuse aja osas esitas kaitsja vastuväited üksnes videosalvestiste aja pinnalt. Kohtus leidis aga asitõendi vaatlusprotokolli ja kohtus vahetult vaadeldud videosalvestise pinnalt

kinnitust see, et vastu väravaid sõitis BMW-ga reg nr XXX XXX st N.P. N.P oli ju

äratuntav nii kohtule, kui tunnistajatele T. le. Kohus rõhutab, et kohtus vaadeldud Lle ja P. P

videosalvestiselt nähtus N.P poolt ebasündsate liigutuste tegemine kaamerapildis, ka tunnistaja T. L kinnitas, et videosalvestise varasemal uurimisel ta nägi, et N.P tuli kaamera alla „eputama“ (tl 73). Kuivõrd nimetatud asjaolu on ajaliselt ja ruumiliselt kokkulangev ka N.P poolt kohtuistungil väidetuga nn naljatamise kohta (tl 79), puudub vaidlus selles, et tegu

on just antud sündmust puudutavate videosalvestistega. Samuti kinnitab see veelkordselt ka tunnistaja T. L poolt antud ütluste usaldusväärsust N.P käitumise ja sündmuskohal viibimise kohta. Turvakaamera salvestistelt, millised on kajastatud -11), asitõendi vaatlusprotokollis (lk 10 milliseid kohus pooltega istungil korduvalt vaatles, nähtub kogumis üheselt N.P poolt juhitud

sõiduki BMW reg nr XXXXXX liikumine nii maja nurga juures, kui videos olevast klaasi peegeldusest sõiduki liikumine vastu väravaid.

Kaitsja väitis turvakaamera salvestise vahetul vaatamisel, et videopildi suurendamine on video

eriefektide kasutamine. Kohus märgib esmalt, et videosalvestise suurendusega (suumi funktsiooniga) vaatamine on korrektselt kohtuistungi protokollis kajastamist leidnud ja selles on täpselt kajastatud kasutatud videoprogrammi vastav funktsioon (tl 80). Kohus on seisukohal, et videopildi suurenduse funktsiooni kasutamine . Liialt suure suumimise korral muutub pilt ebaselgeks. Selliselt esineb analoogia nt paberdokumendi luubi või prillidega vaatamisega, mille

korral võib samuti vale fookuskauguse korral nähtav ebaselgeks muutuda. Seega saab kohtu hinnangul usaldusväärseks pidada videopildi digitaalsest suurendusest nähtuvat.

Kaitsja leidis, et antud videosalvestised ei saa olla ka iseseisvateks tõenditeks, kuna nende kohtus uurimisel märgitu ei kajastu asitõendi vaatlusprotokollis, kus neid salvestisi vaadatakse. Kohus viitab siinkohal esmalt asjaolule, et on ilmne, et kuna antud juhul ei olnud tegemist menetleja poolt salvestatuga, ei ole nende videosalvestiste puhul tegemist VTMS § 314 lg-s 1 nimetatud iseseisvate

tõenditega. Samas tuleb tähele panna, et asitõendi vaatlusprotokollis on antud videosalvestisi vaadeldud, seega on täidetud KrMS § 124 lg 2 nõue asitõendi vaatluseks ning selliselt on tõendite

fikseerimine kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga taoliste nn võõraste isikute poolt antud salvestiste tõendina kasutamise kohta (RKKKo 3-1-1-21-9). Antud juhul arutab kohus väärteoasja

täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik asja menetlemise käigus saata asja kohtuvälisele menetlejale materjalide täiendamiseks ega ise täiendavaid menetlusdokumente või tõendeid luua, on ilmne, et kohtus toimub vajadusel ka täiendavate tõendite esitamine ja nendes sisalduva teabe kontrollimine, mis võib selgitada, täpsustada või teatud juhtudel muuta seniselt menetleja poolt sedastatut. Kuivõrd kohus uurib asja täies ulatuses ja hindab kogutud tõendeid

kogumis, kujundab kohus tervikuna

ning seega ei ole välistatud sündmuse asjaolude konkretiseerumine kohtu järeldustes. Seega on tagajärjetu ka kaitsja poolt väidetu, et menetleja on asunud oma oletustega laiendama tõendi sisu. Kaebuse esitajale ega tema kaitsjale ei saanud antud videosalvestiste olemasolu olla ka kuidagi üllatav, isikud on saanud sellega tutvuda juba kohtueelses menetluses ja on kategooriliselt seisukohal, et sellest ei nähtu N.P poolt liiklusõnnetuse põhjustamine. Kohtus selgitasid ja kirjeldasid tunnistaja P. P ja T. L veenvalt, millisel moel antud videosalvestised on saadud ning milline oli kaamerate seadustus ja

tööpõhimõte (reageerimine liikumisele). Kohus teostas sündmuskoha vaatluse, mille käigus ei tekkinud kahtlust, et antud salvestised kajastavad just kõnealust asukohta ja sündmust. Puuduvad

7 ka igasugused viited salvestiste mistahes tahtlikule manipulatsioonile. Kõike eelnevat arvestades

kohus leiab, et asitõendiks oleva videosalvestise vahetu vaatlemise käigus nähtuva kasutamine

ühes asitõendi vaatlusprotokolliga on asjas lubatavaks tõendiks, mis kinnitab kogumis liiklusõnnetuse põhjustamist N.P poolt.

Kohtus üle kuulatud tunnistaja T. andis kohtus ütlusi, et N.P viibis antud asukohas ja L

tagurdas vastu tema sõidukit Alfa Romeo ja nad said selles osas omavahel kokkuleppele. Tunnistaja T. L ei näinud väravaid ega nendele otsasõitu. Antud kohast lahkus sõitis ta ära N.P autoga. Tunnistaja sõnul on ta vahel kasutanud antud territooriumi läbisõiduks. Kohtuvälise menetleja küsimusele vastates märkis ta, et värav oli avatud asendis. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks ning tõendusteavet omavaks osas, mis puudutab N.P viibimist

sündmuskohal ja tema poolt seal sõiduki juhtimist. Küll aga ei saa arvestada tunnistaja T. Le ütlustega osas, mis puudutab väravate asendit ja seisundit, kuna need on vastuolus tunnisaja enese

antud ütlustega selle kohta, et ta ei vaadanud väravat üldse (tl 50) ning samuti asitõendi

vaatlusprotokollist nähtuvaga, mille kohaselt olid väravad eelnevalt suletud (lk 10) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt pärast avariid oli vasak avatud ja parempoolne suletud asendis maapinnale toetumas (lk 7, 8).

Kohus rõhutab, eelpool analüüsitud usaldusväärsetest tõenditest ei nähtu ühtki viidet sellele, et kaitsja poolt viidatud sõiduk Porsche või mingi muu sõiduk oleks väravatele otsa sõitnud, kuna tuvastamist leidis, et väravatele sõitis otsa N.P juhitud BMW reg nr XXXXXX.

Kohtule jäävad selgusetuks kaitsja väited selle kohta, et menetleja ei ole konkretiseerinud väärteo

lüh Praegusel juhul on väärteoprotokollis märgitud teo kirjeldus ühes ankeetandmetega ikirjeldust. igati arusaadav. Kohus märgib, et väärteoprotokoll on väljatöötatud ja kehtestatud vormil täidetav

dokument. Vormi kasutamise üheks eesmärgiks saab pidada nii seda, et kõik taolise sisuga dokumendid oleksid sarnased, aga ka seda, et ankeetandmete dubleerimine väärteo lühikirjelduses

ei ole vajalik ja väärteoprotokolli tuleb seega vaadelda ühe tervikuna. Antud juhul on väga konkreetselt ära näidatud isiku rikkumiste sisu kirjeldus ja nende tagajärg ning viidatud rikkumise

alustele ja vastutusele liiklusseaduse järgi. Siinkohal tasub ka meeles pidada, et erinevalt kuritegudest, on väärteona karistatavad nii tahtlikud kui ettevaatamatusest toime pandud teod ning viidet teo subjektiivsele küljele väärteokoosseisus ei sisaldu. Samuti selgub isiku teo subjektiivsele küljele antav hinnang alles pärast väärteoprotokolli koostamist. Nimetatu ei halvenda aga kuidagi isiku võimalust end väärteoprotokolli koostamise ja sellega tutvumise järgselt kaitsta. Antud juhul

ongi kaebuse esitaja kategooriliselt eitanud liiklusõnnetuse põhjustamist ning seega tema hinnangul süüteokoosseisu subjektiivses külje osas küsimust ka ei tekkinud. Kaitsja osundas ka

sellele, et väärteoprotokollis on kahjusaajana märgitud RK AS, kuigi tegelikkuses peaks kahjusaaja olema R AS esindaja, tunnistaja P. P, selliselt C AS. Kohus kuulas antud asjas üle RC on tuvastatud ka kahjusaaja täpne nimetus. Kohus möönab, et selles osas esineb väärteoprotokollis kirjaviga. Samas ei saa seda minetust pidada selliseks, mis välistaks isiku vastutuse. Nimelt on tegu üksnes kahjusaaja nimekuju erinevusega ühes tähes (eestivs ingliskeelne kirjapilt) ja see ei muuda väärteokirjelduse üldist keelelist arusaadavust. Samuti selgus kohtuistungil, et P. P

ettevõtte AS ja MTÜ vahel on käimas õiguslik vaidlus RC NS (mille juhatuses on N.P )

servituudi osas (tl 59), seega oli N.P ka igati teadlik sellest, et Sadama tee 10 kinnistu omanikuks on just RC

AS ja see asjaolu ei saanud talle olla üllatuslik. Kohtule jäävad selgusetuks ka kaebuses tehtud etteheited väärteoprotokollis LS § 236 lg 2 kohase kvalifikatsiooni puudumise

osas, kuivõrd tegemist ei ole kvalifikatsiooni sisaldava sättega, vaid see näeb ette üksnes lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja on seega deklaratiivne säte.

Kõike eelnevat arvestades ei pea kohus etteheiteid väärteoprotokolli vormistuse ja sisu kohta põhjendatuteks.

8

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud poolt väärteootsuses märgitud N.P liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 kohustusi.

LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolikas, et hoiduda sõidukiga sõitmisel kõigest, mis võiks kahjustada vara ning sõitis vastu hoone juures olevaid väravaid

.

Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud LS § 169 lg 5 kohustust, s.o kui

varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka LS § 169 lg 4 p 4, 5 nõuded,

mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks, s.o kirjalikult olid fikseerimata liiklusõnnetuse andmed ja osapooled.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pidi aru saama, et sõitis oma sõidukiga vastu väravaid, sest väravad pidid kokkupõrke järel avanema ja edaspidi liikudes pidi isik seda ka nägema ning märkama, et tema tegevuse t põhjustati varaline kahju selle värava ulemusel omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. N.P pidi oma sõidukiga vastu väravat

sõites kokkupõrget tundma, kuivõrd vaatlusprotokollidest ja fotodelt nähtub, et väravate

kinnitused ja osad latid on purunenud. Sellises mahus vigastused pidid olema sõidukit juhtinud menetlusalusele isikule tajutavad.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd isikule - on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid.

Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et N.P poolt LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud

tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja märgitud menetlusaluse isiku ütlused (lk 33), ta on saanud oma seisukohti esitada ka ülekuulamisel ja vastulausega (lk ) ning neist andmetest lähtuvalt 14, 35-36 on hilisema 38- ). Kohtul puudub ka igasugune alus arvata, et lt koostatud ka väärteootsus (lk 38pö esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma. Antud juhul pidi isik väravatele otsasõitu tundma, kuna otsasõidu tagajärjel tekkisid väravatele mitmeid detaile

puudutavad vigastused alifitseeritav tegu on toime pandud kavatsetult. . LS § 236 lg 1 järgi kv Antud juhul pidi N.P kohustusliku liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja ei olnud varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, fikseeritud ei olnud õnnetuses osalenud isikute andmed ja nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma. LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p

9 4, 5 ja § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi. Ainetu on ka kaitsja väide, et rikkumisi peaks käsitama ühe teona. Antud juhul on

need teod kantud erinevast tahtlusest ja ka Riigikohtu praktika antud rikkumiste puhul ideaalkonkurentsi puudumise kohta on püsinud muutumatuna (nt RKKKo 3-1-1-9-04).

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on N.P-le seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus, rahatrahvid 75 trahviühiku ja 1 0 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 300 eurot ja 5 600 eurot, on põhjendatud. LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. LS § 236 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust karistuse liik ja seda on kohaldatud kõige vähem riivav põhi sanktsiooni keskmisest madalamas määras LS § 223 lg 1 puhul ja sanktsiooni keskmisest määras

LS § 236 lg 1 osas.

Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on

kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, on isikule määratud karistus LS § 223 lg 1 järgi keskmisest madalamas määras, ja seda olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning isik oma süüd tunnistanud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Eraldi peab kohus vajalikus ka peatuda LS 236 lg 2 alusel lisakaristuse määramisel. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et antud juhul on toime pandud raske liiklusalane väärtegu, mis oli tahtlik ja selle eesmärgiks oli varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Selline tegevus on taunitav ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik sellele ka vastavalt reageerinud ja näinud LS § 236 lg tes 1 ja 2 ette ranged karistusmäärad, -

sh nii põhi, kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse. Kohtu hinnangul pidi N.P

ka liiklusalaste rikkumist ette nägema, et raskemate e puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt kehtiv karistus liiklusalase rikkumise

eest (lk 39). Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära

võetud neljaks kuuks, kuid LS § 236 lg 2 sätestatud süüteo eest võib juhul, kui lisakaristuste kohaldamine on põhjendatud, juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on

kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud,

kohaldanud seda sanktsiooni minimaalses määra lähedaselt. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. -

Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis

puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste

kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud.

Kuivõrd asjas kogutud plastikutüki seos antud juhtumiga jäi ebaselgeks j kuivõrd vajadus selle a säilitamiseks puudub, kuulub see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele, kui väärtusetu ese. CD

-

10 plaat salvestistega on dokumentaa

see lne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde.

N.P kaitsja Madis Piirla poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude . hüvitamiseks Nimetatud taotlus -st 38 lg- - -st 1 tuleb jätta VTMS § 23; § st 1, KrMS § 175 lg st 1 ja § 180 lg lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109 111, § 132 p 1, § 133 135, § 155 156; KrMS § - - - 126, §175, § 180 lg 1.

Merle Parts Kohtunik