4-18-2349/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2349 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

T. S kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T.Liiva 18.04.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,002007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: T. S, isikukood xxxx, elukoht xxxx, xxxx; e-post xxxx@gmail.com Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Rahuldada T. S kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. Liiva 18.04.2018 kiirmenetluse otsus nr 10220162615624 väärteoasjas nr 2590,18,002007, millega määrati T. Sle LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 traviühikut, s.o 160 eurot. Lõpetada väärteoasjas nr 2590,18,002007 väärteomenetlus LS § 201 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheites menetlusaluse isiku T. S suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, VTMS § 2 ja KrMS §

301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku suhtes antud väärteoetteheitest loobumisega. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ning saata kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. Liiv koostas 18.04.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162615624 väärteoasjas nr 2590,18,002007 T. S suhtes. Kiiremenetluse otsuse kohaselt T. S 18.04.2018 kella 04.18 paiku Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallin-Narva maantee 89. km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS §

124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 12.03.2018. Sellega rikkus

T. S LS § 90 lg 1 p 1 ja § 124 lg 3 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule T. Sle määrati LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud, et isik tunnistab rikkumist.

2. 03.05.2018 saabus Viru Maakohtule T. S kaebus ülalnimetatud väärteootsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse täies ulatuses kuna kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel väärkohaldanud materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse ja seetõttu kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. Kaebuse esitaja märgib, et tema juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud, mistõttu oli mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud ehk ajutiselt keelatud, mis ei tähenda, et kaebuse esitaja oli juhtimisõiguseta isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 124 lg 3 p 1 tähenduses, mistõttu ei ole teda võimalik karistada LS § 201 lg 1 järgi.

3. 01.06.2018 kohtule saabunud vastuskirjas T. S kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et on nõus rahuldama T. S kaebuse ning kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-94-07 selgitanud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Sellises olukorras teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2590,18,002007 esitanud kohtule 01.06.2018 kirjaliku seisukoha, millest nähtub, et Politseija Piirivalveamet on nõus kaebuse rahuldamisega ning väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab T. S kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. Liiva 18.04.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162615624 väärteoasjas nr 2590,18,002007, millega T. S karistati LS § 201 lg 1 alusel ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1, VTMS § 2 ja KrMS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku suhtes antud väärteoetteheitest loobumisega

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp