4-18-1363/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated4-18-1363
Legislator headnote
AI generated4-18-1363/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 4-18-1363
Full text
4-18-1363
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Väärteoasja nr
4-18-1363
Kohtunik
Külli Iisop
Väärteoasi R.M ema A.M kaebus PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.02.2018 otsusele nr 2317,18,000673
Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: R.M (isikukood xxxxxxxxxxx;
elukoht: xxxx ); seaduslik esindaja A.M (isikukood xxxxxxxxxxx )
Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.02.2018 otsus R.Mle liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 207 järgi KarS § 63 lg 1
alusel
mõistetud karistuse osas.
2. Karistada R.Mt
01 lg 2
KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et mõistetud rahatrahvi (160 eurot) on
võimalik tasuda ositi kümne igakuiste maksetena 10 ( ) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele
EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor
pangas. 85020487. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 102201
Edasikaebamise kord
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku
advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada
kassatsi
oonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.
Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
1. 19.02.2018 otsusega
määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo
liiklusmenetlustalituse menetleja R.M karistuseks le lg 2 KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201
järgi rahatrahvi trahviühikut (4 100 00 eurot).
Otsuse kohaselt juhtis R.M 29.01.2017 kella 08.10 ajal Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee 3.km-l mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tema juhitaval sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse
kontroll. Sellega rikkus R. M LS
ning pani toime § 90 lg 1 p 1, 3 ja LS § 73 lg 2 nõudeid väärteod, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi.
2. R.M ema A.M oma kaebuses taotleb pojale . R.M mõistetud rahatrahvi vähendamist on alaealine, kellel endal puudub sissetulek. Perekonna materiaalne olukord on raske, sest ema
oli kuni k.a
märtsini töötu. Kaebaja on nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja kirjaliku palub otsuse jätta ning nõustub s arvamuses muutmata kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Menetleja oma kirjalikus vastuses rõhutab, et isik pani toime väärteo, mis vastas mitmele
kvalifikatsiooninormile, mistõttu tuleb tema süüd hinnata suureks. Karistuse määramisel on
arvestatud kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, hinnatud õigesti tema süü
suurust ja tema teo ohtlikku laadi. ma ohu allikaga Mootorsõiduki näol on tegemist kõrge liikluses ning nõuded juhi ettevalmistamisele on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu,
tervise ja vara. R.M
sanktsiooni le määratud trahv 100 päevamäära (400 eurot) on vaid 1/3
ülemmäärast ning see on vajalik karistuse eri ja üldprev tiivsete eesmärkide saavutamiseks - en
ning trahvi vähendamiseks alused puuduvad. Menetleja ei ole aga vastu sellele, kui kohus määrab trahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul.
Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning
kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
5. Vaidlust ei ole selles, et R.M -Harju vallas 29.01.2018 kella 08.10 ajal juhtis Lääne
tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit
Volkswagen Golf registrimärgiga xxx xxx, tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda oli varem (16.05.2016) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
See on tõendamist leidn siku enda ütlustega (lk sõiduki juhtimiselt ud menetlusaluse i 3),
kõrvaldamise otsustega 29.01.18 ja 16.05.16, (lk 4, 14), tunnistaja S. Kaha ütlustega (lk 5
-6) ning maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega (lk 7-10,11,12, 13). Autot juhtima asudes R.M teadis, et tal ei ole selleks õigust, et samasuguse teo eest on teda ka varem juhtimiselt kõrvaldatud ning väärteo LS § 210 lg 2 alusel pani ta toime kavatsetult. Rikkudes LS § 90 lg 1
p 1, 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pani ta toime väärteod LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi.
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Ühe teoga on R.M realiseerinud kahe väärteo koosseisu ning talle on õigesti KarS § 63 lg 1
alusel mõistetud üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima kar ja seda istuse (LS
§ 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 300 trahviühikut või arest). rahatrahvi
6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke.
Alaealiste puhul tuleb esmajärjekorras lähtuda mitte süü suurusest vaid eelkõige isikust endast,
arvestada tema arengutaset, silmas pidada
eelkõige karistuse kasvatuslikke eesmärke.
Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on
süü ülestunnistus ja puhtsüdamlik kahetsus Väärteoasja materjalide juurde ei ole lisatud .
väljavõtet karistusregistrist, mistõttu on kohtul alust väita, et tal puuduvad karistused varasemate süütegude eest.
R.M näol on tegemist õpilasega, kel endal regulaarsed sissetulekud puuduvad. Mõjutamaks alaealist mitte enam toime panema uusi süütegusid, on kohtu arvates piisav tema karistamine
rahatrahviga 40 päevamäära, s.o 16 süü 0 eurot. Selline karistus vastab kohtu arvates ka tema
suurusele ega ole vastuolus
õiguskorra kaitsmise huvidega.
Seega tühistab kohus 19.02.2018 tsuse osaliselt ja seda LS § 201 lg 2 järgi määratud o
rahatrahvi suuruse osas, määrates karistuseks selle süüteo eest rahatrahvi 40 trahviühikut.
7. Arvestades R.M ja ema perekonna rasket
majanduslikku olukorda, annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel võimaluse rahatrahvi tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine 10 kuu jooksul on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus. R.Ml on alati õigus võimaluse korral trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest.
Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133-134.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt