Legislator Case Law & Legislation
2-18-1992/7 AI generated

2-18-1992/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-1992/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-18-1992/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
legal representation costs medical expenses case of extreme hardship legal aid costs disability-related expenses costs of detention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1992

Tsiviilasi

XX hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu) vastu liiklusõnnetusega tekkinud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Indrek Sirk

Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu,

filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

XX (hageja)

esitas

7. veebruaril 2018

Harju Maakohtule

hagi

AB “Lietuvos

draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, kostja) vastu liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivise rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest

kuni nõude täitmiseni.

Hageja väitel toimus 13. juulil 2015 kell 13.20 paiku Tallinnas, Narva mnt 90 juures

liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai hageja eluohtlikud tervisekahjustused. Kostja hüvitas

hagejale tekkinud varalise kahju ja lisaks ka mittevaralise kahju 3 000 euro ulatuses. Arvestades

senist kohtupraktikat ja hageja elukvaliteedi langust tuleb liiklusõnnetuses saadud

tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks pidada

15 000 eurot. Seega ei ole kostja liiklusõnnetuse teise osapoole kohustusliku liikluskindlustuse

kindlustusandjana kogu kahju hüvitanud.

2 (4)

Kostjal leidis, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, sest kostja ei ole hagi väidete õigsust

eeldades hagejale hagis nõutavat mittevaralist kahju tekitanud. Kostja on liikluskindlustuse

seadusest (LKindlS) tuleneda võiva kohustuse seaduses sätestatud ulatuses täitnud ja hageja

saab mittevaralise kahju piirmäära ületavat täiendavat kahjuhüvitist nõuda kahju põhjustanud

isikult.

Lisaks tuvastas Tallinna Ringkonnakohus 13. veebruari 2017 määruses kriminaalasjas nr 1-17-

799, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja ebasobivast sõidukiirusest tulenenud oht ning et

õnnetuses lisaks osalenud kaubiku Citroën juhi tegevuses ei esine asjaolusid, mille kohaselt ta

põhjustanuks liiklusõnnetuse. Ringkonnakohtu lahend kostja kindlustusvõtjal vastutuse

puudumise kohta kehtib ka kostja suhtes ja välistab hageja õiguste rikkumise hagi aluseks oleva

sündmuse asjaoludel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 30. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. Samas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja

vastu teises seaduses sätestatud alusel.

LKindlS eelnõu (423 SE) seletuskirjas on § 24 kohta selgitatud, et olulise põhimõttena

sätestatakse, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kahju üksnes eelnõus sätestatud alustel

ja ulatuses, seega ei saa kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist, mis väljub eelnõus sätestatud

kahjuliikide- ja summade piiridest. Eelkõige võib siin nimetada mittevaralise kahju hüvitamise

kohustust summas, mis ületab 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja

hüvitama ei pea. Paragrahvi teine lause täpsustab, et eelnõus sätestatu ei piira kahjustatud isiku

õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.

Lisaks saab otsenõudega pöörduda kahju põhjustaja poole ka juhul, kui hüvitist soovitakse

suuremas summas, kui eelnõu kohaselt kindlustusandja hüvitama peaks – sellisel juhul

esitatakse otsenõue kahju põhjustaja vastu kindlustusandja poolt makstud hüvitisesummat

ületavas osas.

Seletuskirjas on § 32 kohta öeldud, et mittevaralise kahju hüvitamisele maksimaalse hüvitispiiri

seadmine on õigustatud mitmetel põhjustel. Esiteks kuulub mittevaraline kahju isikukahjude

hulka, mille hüvitislimiit on eelnõu § 25 lg 1 kohaselt 5 600 000 eurot. Teiseks on tõenäoline,

et kindlustusandja piiramatu vastutus mittevaralise kahju eest suurendaks keskmise

kohustusliku

liikluskindlustuse

lepingu

alusel

makstavat

kindlustusmakset,

sest

kindlustusandjatel on raskem oma hüvitamiskohustust ette prognoosida. Juhul, kui kahjustatud

isik leiab, et kindlustusandja makstav mittevaralise kahju hüvitis ei vasta talle tekitatud kahju

suurusele, peab kahjustatud isik esitama nõude vastavalt kas kindlustusandja makstavat hüvitist

ületavas summas või täies ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu, tuginedes

võlaõigusseaduse vastavatele paragrahvidele.

Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale välja maksnud mittevaralise kahju hüvitise 3 000 eurot

LKindlS § 32 lg 3 p 5 alusel. Seaduses sätestatud mittevaralise hüvitise maksimumpiiriks, mida

kindlustusandja on kohustatud eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral välja

maksma on 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja hüvitama ei pea.

Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kindlustusandja oleks määranud valesti

tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet. Seega saab hageja esitada seadust ületava

mittevaralise kahju hüvitise nõude väidetava kahju tekitaja vastu, mitte aga kindlustusandja

vastu.

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja võtta hagi menetlusse.

Hageja leiab, et LKindlS § 32 ei sätesta mittevaralise kahju ülemmäära (lg-s 3 on vaid

eelduslikud suurused). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju

suuruse puhul tegemist mõistliku rahasummaga. LKindlS § 24 nimetatud kahju hüvitamise

ulatus on sätestatud § 25 lg-s 1, mille kohaselt kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta

surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral on

5 600 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tema kliendi poolt hagejale

põhjustatud kahju hüvitada mõistlikus määras, kuid arvestades ülemmäära 5 600 000 eurot.

Osaliselt on kindlustusandja mittevaralise kahju hüvitanud, st 3 000 euro ulatuses.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 28. mail 2018 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi

menetlusse võtmist.

Maakohus tõlgendas vääralt seadust, kui leidis, et kindlustusandja kohustus mittevaralise

kahju hüvitamisel on piiratud LKindlS § 32 lg-s 3 toodud summadega. Mittevaralise kahju

suurused on selles normis sätestatud eeldustena, mis tähendab, et konkreetne hüvitis võib neist

erineda. Maksimaalse summa (kui lepingust ei tulene teisiti) näeb ette LKindlS § 25 lg 1, aga

see praegusel juhul hagi menetlemist ei takista.

Kindlustusandja vastutuse ulatust suuremas osas ei piira ka LKindlS § 24, mille teise lause

kohaselt võib kannatanu olukorras, kus kindlustusandja makstav hüvitis ei vasta talle tekkinud

kahju suurusele, nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. LKindlS sätetest ei tulene, et kanntanu

ei saaks kahju hüvitise suurusega mittenõustumisel esitada nõuet kindlustusandja vastu.

VÕS § 134 lg 2 järgi makstakse kannatanule talle kehavigastuse tekitamise või tervise

kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma, kui kahju tekitajal on

kohustus kahju hüvitada. Seega pole kahju tekitaja vastutuse ulatus seaduse pinnalt eelduslike

või kindlate summadega piiratud. Kui kannatanu leiab, et kindlustusandja makstav

mittevaralise kahju hüvitis ei korva täielikult talle tekkinud mittevaralist kahju, saab kannatanu

põhjendatult kindlustusandjalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka suuremas ulatuses, s.t

määras, milles vastutaks kahju tekitaja kannatanu ees.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hagis esiletoodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Nõude

olemasolu kindlakstegemiseks tuleb hinnata tõendeid. Seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise

otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-151-14, p 14).

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult käsitlenud kostja Eesti filiaali poolena.

Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses

osalemisel, tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule (vt nt

Riigikohtu 21. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p 15 kolmas lõik).

4 (4)

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm