1-18-3206/26 · 1-18-3206/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-18-3206

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juun 2018. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus il

Kriminaalasja number 1-18-3206 (17922900106) Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Riiklik süüdistaja

kohtunik Ene Muts Marian Venno r -Liisa Sari ingkonnaprokurör Aro Siinmaa, abiprokurör Maarja Kriminaalasi

B.H süüdistus KarS § järgi ül

121 lg 2 p 3 dmenetluses Süüdistatav

B.H isikukood: XXX asukoht:

XXX

Var em karistatus: as kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, 28.03.2017. § 199 lg 2 p 4 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat 8 KarS kuud 28 päeva vangistust alates 02.09.2015. a; väärtegude eest karistatud 2-l korral. Kaitsja

advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON

Süüdi tu B.H KarS § järgi ning mõista karistuseks üks nnistada

121 lg 2 p 3 1 ( ) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.03.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17- .o 11 1976 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s (üheteistkümne) kuu ja 15 (viieteistkümne) päeva vangistuse võrra ja mõista B.H-le kohtuotsuste kogumi eest 11 ( liitkaristuseks 1 (üks) aasta üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada . alates kohtuotsuse kuulutamise päevast 15.06.2018. a

2

Jätta DVD-plaat videosalvestustega kriminaalasja juurde. V

sundraha 750 (seitsesada viis ) eurot. älja mõista B.H-lt kümmend V 600 (kuussada) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. älja mõista B.H-lt

Menetluskulud summas 1350 ( sada ) eurot tuleb tasuda Maksu- ja üks tuhat kolm viiskümmend Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99918700032510.

Selgituseks märkida: „B.H , 1-18-3206, menetluskulud 15.06.2018. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. M kuu arvates kohtuotsuse enetluskulude tasumise tähtaeg on KrMS § 417 lg 2 järgi 1 (üks) jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata

osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates 16. juunist 2018. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse

resolutsiooni esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, mida kohus arutas.

B.H-d süüdistatakse selles,

tema isikuna, keda on 28.03.2017 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-1976 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 28.11.2017 kella 10:30-11:30 vahemikul Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone kaaskinnipeetav K. L. ega K. L XXX suhtes füüsilist vägivalda, lükates vasaku kä . abaluu piirkonda ühel korral ning rindkere piirkonda ühel korral, seejärel kägistas K ühe käe . L. ning K. L. itades oma tegevusega K. L. valutekitava kaelas olnud nimesildi nööriga, tek tervisekahjustuse – ümber kaela ringjalt punetav marrastuse, vasakul rangluul ning mõlemal pool kaelal punetavad alad. Seega pani B.H toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad.

3 B.H

ei tunnistanud ennast kohtus süüdi kannatanule valu tekitamises. Süüdistatava väitel tahtis ta kannatanut ähvardada da süüd ähvardamises ja tunnistab en .

Prokurör on seisukohal, et uuritud tõenditega on süüdistus tõendatud. Vaatamata süüdistatava varasemale korduva angistust kohaldada siiski oluliselt alla le karistatusele on võimalik v sanktsiooni keskmise määra. Prokurör palus kohtul süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus suurendades karistust Tartu Maakohtu kohtumaja 28.03.2017. Jõgeva a kohtuo

kandmata osa . tsusega mõistetud karistuse ära võrra

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole tõendatud, kogutud tõendid ei kinnita üheselt, et B.H füüsilis vägiv põhjustas sellega pani kannat u suhtes toime an e alla ja valu kannatanule. Kaitsja väitel tuleb kannatanu ütlusi mitte arvestada, kuna kannatanu on eeluurimisel andnud ütlusi, et ta ei tundnud valu. Kaitsja palus süüdi tunnistamise korral mõista B.H-le varasemalt kokkuleppes kokkulepitud karistus, mitte sellest kordades suures.

Kohtus tuvastatud asjaolud,

tõendid ja kohtu järeldused

Kõigepealt võtab kohus seisukoha kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas. Kaitsja väitel tuleb kannatanu ütlusi mitte arvestada, kuna kannatanu on eeluurimisel andnud ütlusi, et ta ei tundnud valu tõttu on kannatanu ütlused mitteusaldusväärsed ning see . Kaitsja küsimusele, miks kannatanu ülekuulamisel teisiti ütles, vastas viimane, et ta ütles seda selleks, et ei alustataks kriminaalmenetlust ja ta ei tahtnud, et kohus toimuks. Ka prokuröri küsimuse peale vastas kannatanu, et ta arvas, et menetlust ei alustata, kui ta ütleb, et ta ei tunne valu. Kannatanu kinnitas kohtus korduvalt, et tegelikkuses ta tundis valu. Kohus leiab, et kannatanu kohtuistungil ahelda. antud ütlused on usaldusväärsed ja neis ei ole põhjust k KrMS § 289 lg 1 järgi unnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus t kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Kannatanu ja tunnistaja kuulatakse üle samas korras. Kohtuistungil prokurör ega kaitsja kumbki ei taotlenud

vastuolude esinemise tõttu kannatanu varasemate ütluste avaldamist ning seetõttu on kaitsja väide eksitav. eidetud erinevaid ütlusi ei kontrollitud Kannatanule kohtuistungil etteh ristküsitlemisel ütluste avaldamisega. Kohus arvestab kannatanu kohtus antud ütlustega.

KarS § 121 näeb ette kriminaalvastutuse valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. lg 1 Karistusõiguse teooria kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis – Koosseisu täidab ka kergem tegu, s.o valu põhjustanud kehaline kehaline ja vaimne heaolu.

väärkohtlemine.

Kannatanu K. L. andis kohtus i, et 28.11.2017. oli 8. sektor kambri vahetu ütlus a is s ja B.H pidi tema kambrisse tulema. kannatanu Süüdistatav tahtis, et läheks nende kambrist minema, kuna ta olevat liiga vana. Kannatanu ütles, et ta ei lähe kuhugi. Seepeale süüdistatav hakkas teda nügima. Ta seisis ja süüdistatav tõukas teda käega rindu. Ta tundis valu. Teine kord tõukas süüdistatav teda kambris ja ta kukkus voodile. B.H on noor mees ja jõud käis tema omast üle. Seejärel süüdistatav kägistatav teda nimesildi nööriga. See on peenike

kannatanul kaelas olnud kapronnöör. Kägistamine t küsis egi talle valu. I. XXX temalt, miks kael on punane. Ta vastas, et B.H-ga on jamad. Ta toimetati kohe meditsiiniosakonda. Kohtus avaldati KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel meditsiiniõe nr 5942-A ettekanne koos fotodega (tl 28-30). Kannatanu kinnitas, et fotodel on kujutatud nööriga kägistamise tulemus. Fotod on tehtud meditsiiniosakonnas.

Tunnistaja I. L. on XXX. Tunnistaja 28.11.2017. a

andis kohtus ütlusi, et täitis ta töökohustusi s . Ta teadis, et üüdimõistetu eluosakonnas pidi toimuma ümberpaigutus, kus kaks kinnipeetavat, B.H ja L pidid kokku minema ühte kambrisse onflikti põhjuseks . . K oli asjaolu, et kinnipeetav L. ei ole kõige meeldivam kambrikaaslane, öösel magades norskab. Temaga ei taheta koos olla.

4 Tunnistaj . L. oli kaela peal punane rant ja k selle kohta tles, et a nägi, et K üsis . Kannatanu ü tahab kiiresti üksuse juhiga rääkida. Ta viis kannatanu eluosakonnast välja

eraldi ruumi, kus vaatas ta täpselt üle, ja andis d jäljed peakorrapidajale teada. Kannatanule oli kaela peal, oli kaela peale nimesildi paelaga K. L. oli nurka surutud, silm oli v tõmmatud, käejäljed. märg, äga kartis midagi. Pärast seda kannatanut sektorisse ei lasknud, jäi eraldi ruumi. Süüdistatav oli ne

nde sündmuste käigus üleolev, m

uidu on ta rahulik, viisakas kinnipeetav. Kannatanu on kinnipeetavana rahulik.

Tunnistaja A. K. , kes on kinnipeetav Tartu vanglas ja süüdistatava kunagine kambrikaaslane, andis kohtus ütlusi, et 28.11.2017. a viibides osakonnas . Ta nägi, kuidas süüdistatav lükkas XXX kannatanut viimase kambri poole, et too läheks oma asju pakkima. T süüdistatav a ei tea, kas kannatanut . Konflikti ta pealt ei tõukas või lükkas, aga pani käe selja peale, ja liigutas teda edasi näinud. Peale konflikti ütles kannatanu, et ta läheb julgeolekusse.

Süüdistatav B.H ütlusi a hommikul anti korraldus ümber andis kohtus , et 28.11.2017. paikneda, tema pidi minema kannatanu kambrisse. Ta ei olnud nõus ja ütles kõigile, et ei sobi kannatanuga kokku, kuna too ei taha hügieeni ja enda eest hoolitseda. Ta palus kannatanul seda öelda, et nad ei sobi kokku ja palus tal asjad kokku pakkida. Ta üritas kannatanut hirmutada sõnadega, et too läheks valvuriga rääkima. Süüdistatava kinnitusel ü füüsilist k ritas ta ontakti vältida Süüdistatav tunnistas, et tõukas , ta ei peksnud kannatanut, ei tekitanud talle valu.

kannatanut Ei ja kannatanu taganes. Näpuga togis ta kannatanu rinna vastu, kõri ja rinna vahele. oska öelda mitu korda seda tegi rääkimise käigus. Mitte nii, et oleks tasakaalu kaotanud. Ta võttis nöörist ja tõmbas Süüdistatav kinnitas, et tal tekkis viha. kannatanut enda poole. Kui ta sai aru, et hirmutamisest oli kasu, sest kannatanul olid mõned asjad juba koos kilekotis, siis läks ta enda asju edasi pakkima. Tagant järele sai ta teada, et tema olevat kannatanut kägistanud, poonud. Süüdistatav tunnistas, et ta proovis ülbelt ja üleolevat käituda ja kannatanut hirmutada, et äkki saab nii teha, et nad ei istuks koos.

XXX L. S. 28.11.2017. a ettekande 5942-A (tl 28-30) kohaselt kell 11.34 toodi meditsiiniosakonda kinnipeetav K. L. vigastusi fikseerima. Objektiivne leid: ümber kaela ringjalt ca 0,5 cm laiune punetav marrastus. Lisaks vasakul rangluul ning mõlemal pool kaelal (marrastusest kõrgemal) ebamäärase kujuga punetavad alad. Ettekandele listaud fotodelt nähtuvad kannatanu kaelal olevad punakad laigud ja punetav ühtlane joon ümber kaela.

Kannatanu kirjeldust konkreet toimunu ning isikute osas kinnitab se sündmuse aja ja koridoris kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud videosalvestusest (tl 76-93), asitõendi vaatlusprotokoll millega on tõendatud teo toimepanemise aeg, koht, viis ja ulatus. Vaadeldavaks asitõendiks on DVD-plaat Tartu Vangla 28.11.2017 tetute eluhoone 8. osakonna koridori süüdimõis valvekaamera nr XXX ning XXX trelluks 73 videosalvestustega. Salvestus te el on märgitud kellaajad. Salvestusel on näha isikud, nende liikumine ja olustik. Vaatlusprotokollist on näha sündmuse toimumise aeg ja koht: 28.11.2017.a Tartu Vangla eluhoone 8. osakonna koridor. Kell 11:13:35 seisavad B.H M. kambri ja K. –E. XXX ukseavas ja vaatavad nende suunas liikuva K. L. poole. Kell 11:13:43 seisab K. L. kambri nr XXX . Kell . L. seljal, K. L ukseavas, käed selja peal 11:13:44 on B.H vasak käsi K . liigub ukseavast eemale, seljaga B.H . L. selg seina pool poole, sekund hiljem seisab K ja vaatab tagasi. Kell 11:14:01 seisab kambri 475 u . kseavas B.H , kelle vasak käsi on K L. . L. enda ees parema õlavarre juures, kell 11:14:03 suunab B.H K mööda koridori liikuma, hoides käsi K. L. L. mõlemal õlavarrel, K. on käed selja taga. Kell 11:14:10 suunab B.H K. ja siseneb ise samuti kambrisse. Kell 11:14:50 väljub L. kambrisse nr

XXX B.H kambrist nr . Kell 11:19:40 väljub K XXX XXX ja 11:14:58 siseneb kambrisse nr . L. kambrist nr XXX, liigub mööda koridori, samal ajal liigub B.H temast mööda, kambri nr suunas ja siseneb kambrisse kell 11:20:01 XXX . Kell 11:20:05 väljub B.H kambrist nr kohus vaatas videosalvestust, mill

XXX elt on sündmuste käik jälgitav.

5 Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-7-

11 rõhutanud järgmist: “Tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt ka RKKKo 3-1-1-3-10).

Hinnates uuritu kannatanu, tunnistaja d tõendeid – te ja süüdistatava ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid – süüdistatava poolt 28.11.2017 kella 10.30 ja 11.30 kogumis, on kohus seisukohal, et vahel Tartu XXX Vangla süüdimõistetute eluhoone füüsilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendatud. Videosalvestus ja asitõendi vaatlusprotokoll tõendavad teo toimepanemise kohta ja aega ning süüdistatava käitumist süüdistuses kirjeldatud ajal. Süüdistatav käib korduvalt kahe kambri vahel ja käega kannatanu selga toetades suunab tema liikumist koridoris. Käe kannatanu seljale panemine on iseenesest kehalise puutumatuse rikkumine. Kuigi kannatanu ütlustes kirjeldatud valu tekitavad tugev lükkamine abaluu ja rindkerepiirkonda piirkonda ning kannatanu kägistamine kannatanul kaelas olnud nimesildi nööriga, millest jäi kannatanu kaelale punane joon, ei ole videosalvestiselt nähtav, ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütlustes. Nimesildi nööriga kannatanu kaela piirkonna pigistamine ja kannatanu nööri pingutamine ümber kaela on tõendatud dokumentaalse tõendiga, ettekande ja fototabeliga selle juurde (tl 28-31). Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav ilmselgelt kannatanule valu. Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestuselt on selgelt näha, kuidas kell 11:13:44 väljub süüdistatav kambrist nr

XXX ja lükkab kannatanut agressiivselt käega vastu selga, mille tagajärjel kannatanu kaotab tasakaalu, kuid jääb jalule. Ainuüksi see asjaolu kinnitab, et süüdistatava ning kannatanu vahel oli tugev ne kontakt. kannatanule valu tekitamist eitanud, kuid füüsili Süüdistatav on kinnitab, et tahtis kannatanut hirmutada ja togis teda näpuga rindu. Kannatanu on selgesõnalistelt väitnud, et tundis valu nii sellest, et süüdistatav teda tõukas, kui ka nööriga kägistamisest. Kuivõrd salvestuselt nähtuvalt tõukas süüdistatav kannatanut vangla koridoris selliselt, et kannatanu kaotas ka tasakaalu, kuid suutis juba siiski jalule jääda, on ka eluliselt usutav, et sellise tugevusega tõukamine on valu põhjustav. Kuigi süüdist

atava poolt kannatanu teistkordsel tõukamisel ja nööriga kägistamisel ei ole otseseid pealtnägijaid, ei ole alust kannatanu ütlustes

kahelda, sest need on kooskõlas teiste uuritud tõenditega: meditsiiniõe ettekande ja fotodega ning tunnistaja I. L. stega. ütlu Kohtul pole mingit alust kannatanu ütlusi mitte uskuda ja on igati usutav, et süüdistatav oli kannatanuga korduvalt füüsilises kokkupuutes. Lisaks on tunnistaja I. L pisarad tema silmas. . öelnud, et kannatanu oli peale konflikti väga hirmul, mida väljendasid See asjaolu kinn . itab olukorra tõsidust kannatanu jaoks

Süüdistatav on kaelas olnud nöörist tõmbamist, kuid süüdistatav tunnistanud kannatanul a arvamuse kohaselt olid kannatanu kaela peal olevad märgid sellest, et nöör on tugev ja vanal ini s lisaks, et kannatanu ise mesel, kes päikest pole saanud, jääb jälg. Süüdistatav arva võis endale need jäljed teha, kuna oli kambris üksinda. Kohus peab süüdistatava selliseid ütlusi ennast õigustavateks eesmärgiga vabaneda vastutusest. uuritud tõ Kohus on enditest veendumusel, et punased jäljed kannatanu kaelal, mis nähtuvad ettekandele lisatud ja peenike punane joon fotodelt, on selgelt sellise iseloomuga, mis said kannatanu poolt kirjeldatud viisil, tekkida üksnes s.o süüdistatava poolse vägivalla ja nöör istamise tagajärjel.

iga pig Kannatanul ei olnud mingit põhjust endale ise kaelale jälgi tekitada. valeütluste Kohus ei tuvastanud ka kannatanu motiivi andmiseks. Kannatanu ka tema ei näidanud millegagi välja, et poolt öeldu oleks kantud vihast või kättemak vastupidi, kannatanu ei soovinud peale sündmusi, et süüdistatava sust. Pigem suhtes alustataks menetlust. Süüdistataval seevastu oli tungiv vajadus kannatanut mõjutada, et viimane algataks vangla ametnike ees küsimuse, et teda süüdistatavaga ühte kambrisse ei paigutataks. Süüdistatava ütlusi rahulolematusest seoses ümberpaigutamisega kinnitavad ka tunnistaja A ütlused. Tunnistaja . D. ütluste järgi olid B.H ja L juba varem ühes kambris koos olnud. Operatiivtöötaja ei tahtnud . kedagi ära kuulata, tahtis neid kokku panna ilma ära kuulamata (tl 107).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendamist leidnud süüdistatava poolt süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil kannatanu K. L.

silise tõukamine ja nööriga kägistamine ning temale sellega füü valu põhjustamine B.H , mõjutades kannatanut ülbe ja ähvardava käitumisega enda .

6 tahte saavutamiseks, realiseeris oma lg 1 kuriteokoosseisu valu tekitava tegevusega KarS § 121 – kehalise väärkohtlemise objektiivsed koosseisutunnused.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-44-16 rõhutanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse te

kitamist või valu põhjustamist.

Kohus leiab, k ja ka salvestiselt

et una kannatanu ütlustest nähtuvalt tõukas süüdistatav kannatanut järsult, põhjustades sellega ka kannatanu keha liikumise, peaaegu kukkumise, siis sellise intensiivsusega endast vanemat ja füüsiselt nõrgemat inimest tõugates pidi B.H vähemalt võimalikuks pidama, et selline tegevus võib kannatanule põhjustada valuaistingut, mis on tugevam kui inimeste tavapärasest füüsilisest kokkupuutest tulenev võimalik

ebamugavustunne. S annatanu kambris, mille amuti on tavapärasest tugevam ka k tõukamine peale kannatanu kukkus voodile. selge Nööriga ümber kaela kägistamine viisil, et sellest jääb punane joon, on ilma igasuguse kahtluseta valu tekitav. Seega ma teo möönis süüdistatav o võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täit kannatanu kehalise väärkohtlemise i seega s subjektiivse koosseisu tunnused. Seega on kohtu a

rvamuse kohaselt tõendatud, et B.H on pannud toime teo otsese tahtlusega, sest kannatanut tugevalt

lükates, samuti nööriga kägistades pidi süüdistatav kas tahtma või vähemalt möönma, et põhjustab

sellise tegevusega kannatanule valu.

B.H on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.03.2017. a otsusega süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (tl 40 – 53). Kohtuotsus tõendab KarS § 121 lg 2 p 3 sätetstatud

koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu korduvust. –

Kohus ei tuvastanud B.H

süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohtu karistuse osas põhjendus

Kars § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni lg 2 viieaastase vangistuse.

Karistusregistri (tl 33-39) andmetel on B.H varem korduvalt karistatud isik. Süüdist kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkaristused ataval on 5 on nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemisel on läbivalt kasutanud vägivalda, ühiseks teguriks on alkoholi ja narkootikumide liigtarvitamine. B.H-d on varem kriminaalkorras karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest – Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.03.2017. a otsusega karistati B.H-d KarS § 121 lg 2 p 3

ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust karistusaja algusega 02.09.2015. a.

Tartu Vangla iseloomustusest (tl 65 , et XXX. ) B.H kohta nähtub

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

7 Kohus on tuvastanud, et pani toime otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo, B.H mille õigushüve on inimese tervis Süüdistatava - kehaline ja vaimne heaolu. teos puuduvad KarS § ettenähtud koosseisuvälised -des 57 ja 58

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Nagu eespool märgitud, on B.H-d varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ükski varasem karistus, sh reaalsed vangistused ei ole mõjutanud teda edasistest süütegudest loobuma, vaid ta on jätkanud kõrge kuritegeliku aktiivsusega. Seda kinnitab ka temale vanglast antud iseloomustus. Isikut karistada rahalise karistusega arvestades ei ole võimalik B.H-d . Kergemaliigiline karistus ei mõjuta samasuguseid isikuvastaseid kuritegusid varem toimepannud süüdistatavat samasugustest kuritegudest hoiduma. Seetõttu ei täida kergemaliigiline karistus

eesmärki. B.H-le mõista KarS § 121 sanktsioonis ettenähtud tuleb ka seekord lg 2 raskemaliigiline karistus, vangistus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel eripreventiivsete eesmärkidega.

Kuna hindab kohus kehaline väärkohtlemine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, süüdistatava süü keskmisest madalamaks. Kohus on seisukohal, et

süüdistatava käitumisviisi valik on etteheidet ole kunagi aktsepteeritav vaidluste lahendamise vahend av, sest füüsiline vägivald ei ning ei aita kuidagi kaasa probleemi lahenemisele. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus k B.H ei a asjaoluga, et ole ise oma te

. Kohus on seisukoh gu hukka mõistnud al, et füüsilise jõu demonstreerimise ja kasutamisega soov allutada kinnipidamiskohas kaaskinnipeetavaid oma tahtele ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka selge karistuslik tagajärg. Kohus leiab, et puhu d tema süüdistatava l on tema enda käitumisest ja suhtumisest tulenevalt põhjendatu karistamine vangistusega sanktsiooni keskmisest karistusega, s.o 1 aasta määrast allapoole jääva pikkuse vangistusega.

B.H on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.03.2017. a otsusega karistatud KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust karistusaja algusega 02.09.2015. KarS § 65 lg 2 järgi kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb B.H-le mõista kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on B.H 9 28.03.2017. a otsuse järgi ära kandnud 2 aastat kuud ja 13 päeva vangistust. Kandmata karistus on 11 kuud ja 15 päeva vangistust, mille võrra tuleb suurendada käesolevalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetavat karistust.

Asitõendid Kriminaalasjas o ks -plaat Tartu Vangla 28.11.2017 XXX valvekaamerate n asitõendi DVD videosalvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eeltoodu -plaat salvestustega, mis asub st lähtudes leiab kohus, et DVD kriminaalasja toimikus, tuleb p

eale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast KrMS § 179 lg 1

p 2 750 eurot; järgi

8 KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud alusel kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on 180 (60+90+30) eurot (tl 67-75), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 420 eurot (tl 96-99). K

aitseülesande täitmise eest kaitsjale makstud tasu kokku on 600 eurot. Menetluskulude summa on 1350 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades.

Ene Muts

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/