4-18-2654/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-18-2654 1 (6)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2654 (270018000357) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi

U.V kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 25.04.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2700,18,000357.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: U.V isikukood ; elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx; XXX e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja:

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla

politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister

RESOLUTSIOON Juhindudes

VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 kohus otsustas:

1. Jätta U.V 17.05.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 25.04.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2700,18,000357 rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna

menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 25.04.2018.a otsus väärteoasjas nr 2700,18,000357 muutmata.

3. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuue) kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb tähtaja, s.o 6 (kuue) kuu möödumisel.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on U.V kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4-18-2654 2 (6)

Kohtuotsuse ärakiri saata teadmiseks U.V-le ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 13.06.2018.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. Kaevatava otsusega karistati U.V liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel

põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et

U.V juhtis 03.04.2018 kella 05:36 ajal mootorsõidukit Raplamaal Rapla vallas

Rapla-Varbola tee 14 kilomeetril suunaga Rapla poole, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,60 mg/L.

2. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü

rikkumise toimepanemises on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste,

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrüki ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

3. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral 0,64 mg/L) tuvastati

alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 03.04.2018.a kell 06:07-06:11 mõõdeti U.V

alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega)

Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0014, mille lõplik lugem oli 0,65 mg/L, laiendmääramatus -0,05 mg/L, seega lõpptulemus 0,60 mg/L. M

õõtetulemus on jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. LS § 33

lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või

liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lõige 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on

enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste

kaasliiklejate elu ja tervise. Mootorsõiduki lubatust suurema alkoholipiirmääraga juhtimise

näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kohtuvälise menetleja

hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo toime tahtlikult, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis

võimaldab tal sõidukit juhtida. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud

4-18-2654 3 (6) menetlusaluse isiku varasema käitumisega liikluses. Lisaks arvestab kohtuväline menetleja, et

menetlusalune isik, tulenevalt VTMS § 69 lg 6 esitamistähtaja jooksul vastulauset või muid tõendeid esitanud ei ole. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavaid ja raskendavaod asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud (KarS § 57

mõistes, KarS § 58 mõistes). Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Menetlusaluse isiku kaebus

5. 17.05.2018.a esitas U.V kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Rapla Politseijaoskonna 25.04.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2700,18,000357 kohtuvälise

menetleja otsuse muutmiseks. 22.05.2018.a jättis Pärnu Maakohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. U.V täitis VTMS § 115 sätestatud nõuded 30.05.2018.a ning teatas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

6. Kaebaja leiab, et karistus juhtimisõiguse ära võtmine 6 kuuks on liiga pikk ja karm, kuna

juhtimisõigus on vajalik seoses tööl käimisega. Koos juhtimisõiguse kaotamisega kaotab

töökoha, mis omakorda võtab võimaluse omale elatist teenida ja oma kahte alaealist last materiaalselt toetada. Samuti kaob võimalus oma rahalisi nõudeid tasuda. Kaebaja palub

juhtimisõiguse äravõtmist vähendada 6 kuu pealt 4 kuu peale, ning otsuse täideviimist edasi lükata 01.10.2018.a.

7. Kaebusele on lisatud OÜ xx xxxx juhatuse liikme kinnitus, et U.V töötab alates

06.12.2017.a ettevõttes xx xxxx OÜ montaažitöölisena.

Tööobjektid asuvad erinevates

kohtades üle Eesti. U.V peab sageli seoses tööga transpordima ise oma autoga töömatejali. Lisaks kinnitab U.V, et igakuiselt kokkuleppeliselt materiaalselt toetab kahte alaealist last.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

8. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 06.06.2018.a.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning leiab, et

puuduvad alused menetlusaluse isiku karistuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata.

9. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud juht mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik,

kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed

tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta.

10. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Mootorsõiduki lubatust suurema

alkoholipiirmääraga juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava

õigusrikkumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo

toime tahtlikult, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida.

4-18-2654 4 (6)

11. Menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et 07.03.2018.a karistati teda väärteoasjas nr

270018000160 liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest. Otsus jõustus 29.03.2018.a ning on karistusregistri andmete kohaselt

kehtiv karistus. Seega on U.V isikuks, keda on varem liiklusseaduse §-s 224

sätestatud süüteo eest karistatud, kuid määratud karistus ei sundinud teda uue ja ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

12. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et U.V mõjutamiseks edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides on põhjendatud tema karistamine

põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni

kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine karistusena kaitseb õiguskorrakaitsmise huve, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord sh teistele isikutele.

13. Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusele võimaliku tehtava töö

iseloomu kohta märgib kohtuväline menetleja, et see on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Töökoha kaotamise

võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RK 3-1-1-26-10). U.V liikumispuude olemasolu kohta aga andmeid esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla töötamise eeltingimus. Kui aga isik leiab, et temal on töötamine võimalik vaid juhtimisõiguse olemasolul, siis peab isik ka liikluses käituma viisil, mis juhtimisõiguse säilimise tagab, s.o käituma liikluses õiguskuulekalt ja liiklusnõudeid

järgides, mistõttu peaks isik piisava huvi ja hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest

oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku õigusvastase käitumise tõttu liikluses ei halveneks.

KOHTU SEISUKOHT 14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

15. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et U.V juhtis

mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg/l. Antud asjaolu kinnitavad väärteotoimikus olev tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokoll (koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga), mille kohaselt

03.04.2018.a kell 06:07 kuni 06.11 tuvastati U.V tõendusliku alkomeetriga

(Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0014) joobeks 0,60 mg/l. Tunnistaja PH ütluste kohaselt juhtis sõidukit VW Bora reg nr xxxxxx U.V, kellel Olimar Merilain

tuvastas alkoholi tarvitamise esmalt indikaatorvahendiga ja seejärel tuvastas alkoholijoobe

0,60 mg/l tõendusliku alkomeertiga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta õhtul õlut ning mootorsõidukit VW Bora reg nr xxxxxx juhtima asudes arvas ta, et on kaine.

16. U.V poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis vastab LS § 224 lgs 2

sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Kohus ei tuvastanud ühtegi U.V teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. U.V pani väärteo toime tahtlikult,

4-18-2654 5 (6)

kuna ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuivõrd U.V tuvastati alkoholijoove 0,60 mg/l, siis ei saanud joove jääda isikule märkamatuks. Seega on

U.V süüdi talle süüks arvatava väärteo toimepanemises ning kohtu hinnangul on

temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56

sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb

arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Karistusregistri andmetel on U.V viis kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv

väärteokaristus seonduvalt liiklusalase rikkumisega. 11.02.2018.a määras kohtuväline

menetleja U.V-le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahvi, otsus jõustus 29.03.2018.a. Kohtul puuduvad andmed rahatrahvi tasumise kohta. Vähem kui kaks kuud pärast temale määratud karistust joobes juhtimise

eest pani U.V toime uue samaliigilise väärteo, millest nähtub ilmselgelt, et menetlusalusele isikule määratud karistus rahatrahvi näol ei täitnud karistuse eesmärke, s.o ei

mõjutanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei taganud õiguskorra

kaitsmise huvisid. U.V pani ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist

ükskõiksust üles näidates korduvalt toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, terviseja vara.

18. Kaebaja on selgitanud, et temale on vaja juhtimisõigust seoses tööülesannetega ja laste

toetamisega. Kohus selgitab, et U.V oli väärtegutoime pannes teadlik, et ta peab käima tööl ja lapsi toetama ning selleks on talle vajalik omada juhtimisõigust, ometi ei

takistanud sellise asjaolu teadmine teda väärtegu toime panemast. Seega ei ole antud põhjendused kohtu hinnangul asjakohased ning ei anna alust karistuse kergendamiseks

19. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmise määramine

põhikaristusena on põhjendatud. Kuna menetlusalune isik pani uue samaliigilise väärteo toime vähem kui kaks kuud pärast temale määratud karistust joobes juhtimise eest on tema

süü kohtu hinnangul keskmisest suurem. LS § 224 lg 2 kohaselt on võimalik isikut karistada

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on

karistuse määramisel arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumisega, samuti eelneva väärteokaristusega (teine LS § 224 lg 2 väärtegu lühikese

ajaperioodi vältel, rahatrahv tasumata) ning on määranud isikule karistuse sanktsiooni

keskmises määras, mis vastab tema süü suurusele ning eeldatavasti mõjutab isikut edaspidi

hoiduma mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid.

20. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega U.V tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks.

21. Kohus jätab U.V kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata, tehes selles täpsustuse karistuse tähtaja osas. Kohtuväline menetleja on

väärteootsuses ekslikult märkinud, et juhtimisõiguse tähtaeg lõpeb 18.11.2018.a. Kohus

4-18-2654 6 (6) täpsustab, et juhtimisõiguse äravõtmise kuue kuuline tähtaeg algab otsuse jõustumisest ja lõpeb kuue kuulise tähtaja möödumisel.

22. Seonduvalt kaebuses taotletud juhtimisõiguse äravõtmise edasilükkamisega kuni 1.

oktoobrini 2018.a selgitab kohus, et sellist võimalust seadus ette ei näe. VTMS § 209 näeb

ette võimaluse karistusena mõistetud aresti või rahatrahvi täitmisele pööramise

edasilükkamiseks, kuid eriõiguse äravõtmise edasilükkamist seadus ette ei näe. Seejuures

peab kohus vajalikuks märkida, et ka eelmärgitud karistuse liikide puhul, so arest või

rahatrahv, on edasilükkamine võimalik vaid juhul, kui otsus on jõustunud. Kui otsusele

esitatakse kaebus, ei jõustu karistamisotsus enne kui on jõustunud kaebemenetluses tehtud

otsus. Sellest tulenevalt ei oleks ka aresti või rahatrahvi täitmise edasilükkamine kaebuse esitamise tõttu võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste