Legislator Case Law & Legislation
4-18-2873/4 AI generated

4-18-2873/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 4-18-2873/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-18-2873

Legislator headnote

AI generated

4-18-2873/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 4-18-2873

Keywords

AI generated
late asylum application late criminal complaint late request for extension late payment of fees unpaid insurance premiums refusal of deadline restoration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-2873

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-2873 (244016005069) Kohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Avalduse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht Rahu 38, 41588 Jõhvi Taotlus Taotlus O.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Süüdlane O.G

(ik XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.05.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga O.G (O.G) suhtes rahuldamata.

Antud määruse edastada O.G-le , kohtutäiturile Kristel Maalman ning Politsei-ja

Piirivalveametile.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.G karistati Ida Prefektuuri 04.08.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr

244016005069 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 31.08.2016.

30.05.2018 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt võimaldati isikul rahatrahvi tasuda

ositi, viimase osamakse kuupäev oli 14.08.2017. Kuivõrd menetlusalune isik ei tasunud

rahatrahvi õigeaegselt, alustas kohtutäitur Kristel Maalman 18.09.2017 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 02.03.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud

rahatrahvi täitmise võimatusest. Täitemenetluse käigus laekumisi ei ole olnud. Seisuga

4-18-2873

2(3) 30.05.2018 on karistusregistri andmete kohaselt rahatrahv tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle

väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 palub Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 244016005069 määratud rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot asendamine arestiga.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt esitatud taotluse, leiab, et kõnealust taotlust ei ole võimalik rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

Täitemenetlust alustati antud asjas 18.09.2017. Seega ei ole täitemenetluse alustamisest

kõnealuses väärteoasjas O.G suhtes möödunud seaduses ettenähtud tähtaega, mille möödumisel võiks kohus karistuse asendamist otsustada.

TMS 201 lg 1 (09.01.2018 redaktsioon) sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui

puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi

asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

VTMS § 211 lg 1 näeb ette, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna

määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi

täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lg 3 aga sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta rahuldamata.

TMS § 201 kehtiva redaktsiooni aluseks oleva seadusemuudatuse on 1-aastast seletuskirjas tähtaega selgitatud järgmiselt: „Paragrahvi 201 lõigetest 1 ja 1¹ sõna „hiljemalt“ väljajätmisega

luuakse õiguslik selgus kohtutäituri poolt sissenõudjale täitmise võimatuse teatamise tähtajas.

Kohtutäitur peab sissenõudjat täitmise võimatusest teavitama, kui nõude menetlemisest on

möödunud üks aasta, kuid mitte enne ühe aasta täitumist“. Seega on seadusandja selge tahe

olnud see, et kohtutäitur peab tegema reaalset tööd tasumata rahatrahvist tingitud võla kättesaamiseks vähemalt 1 aasta, mitte aga jätmata oma kohustusi poole pealt unarusse. Alles

seejärel saab tõusetuda küsimus karistuse asendamisest raskemaga VtMS § 211 alusel.

Käesolevas asjas ei mallanud kohtutäitur oodata isegi poolt aastat, et täitmisest loobuda. Seejuures ei nähtu kohtutäituri avaldusest isegi see, et ta oleks võlgnikuga reaalselt suhelnud.

Praegusel juhul peab kohus kohtutäituri poolt oma kohustuste ebakohast täitmist ja seaduses

sätestatud tähtaja eiramist menetlusaluse isiku kahjuks karistuse asendamist välistavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul on tulenevalt TMS § 201 lg 1 teisest lausest ja VTMS § 211 lg-st 3

sellisel juhul välistatud nii sissenõudja poolt maakohtule avalduse esitamine karistuse asendamiseks kui ka karistuse asendamine maakohtu poolt. Ei saa jätta märkimata, et edastades

neil asjaoludel avalduse karistuse asendamiseks kohtule, käitus kohtuväline menetleja hoolimatult õigusemõistmise ressursside suhtes, sundides kohut sisuliselt üle võtma kohtutäituri

poolikuks jäänud tööd, olukorras, kus seadusandja ei ole tegelikult pidanud kohtu sekkumist menetlusse vajalikuks.

4-18-2873

3(3) Kohus on aga tahes-tahtmata sunnitud käesolevas asjas ressursse kulutama. Nimelt näeb VTMS § 211 lg 11

ette, et rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul, sätestamata erisust isegi juhuks, kui kohtu ainus õiguslikult korrektne valik oleks avalduse rahuldamata jätmine. Kohus üritas seetõttu väärteoasja isiku kohalolekul arutada,

määrates asja arutamisele 20.06.2018 toimuvale kohtuistungile. O.G-le saadeti

kohtukutse aadressile Kreenholmi 32-40, Narva. Kohtukutse tagastati märkega, et isik ei ela antud aadressil. VTMS § 211 lg 11 kohaselt on karistuse asendamiseks vajalik menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest. Kui menetlusaluse isiku asukoht ei ole teada ja teda ei saa

kohtusse kutsuda, tuleks seega kohtuvälise menetleja taotlus jätta rahuldamata, sõltumata

teiste eelduste esinemisest. Kohus eeldab edasist menetlust silmas pidades, et kohtutäitur pingutab oma pädevuse piires veidi selle nimel, et isik siiski oma võla tasuks, ning teeb selle käigus selgeks ka O.G elukoha.

Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga O.G suhtes tuleb jätta rahuldamata.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 211 lg-st 3.

( ) Heili Sepp Kohtunik