1-18-2591/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1- -2591

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

23. mail 2018.a. Tallinnas

Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–

Jana Vaab juuresolekul abiprokurör Žanna Morozova

Kaitsja

Urmas Simon osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

M. C Ik XXX, EV kodanik, algharidusega, emakeel vene keel, xxxx, elukoht: xxxx, varem – kriminaalkorras karistatud, viimati -

15.05.2017 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega, mis asendatud 360 tunni ÜKT ga, tegemata 196 tundi ükt - -d

-

Väärteokorras kehtivaid karistusi 17, tõkend – vahistamine

süüdistuses KarS § 214 lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 120 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus M.C, füüsilise vägivallaga selles, et ähvardades, füüsilist ja moraalset vägivalda kasutades 05.03.2018, kella 23.00 ajal, viibides kodus aadressil xxxx ja oma elukaaslaselt lt kannatanule , alaealise lapse juuresolekul pressis väl XX kuuluvat raha, et kulutada kannatanu raha enda tarbeks. Kui keeldus talle raha andmast, XX muutus M.C agressiivseks ning lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda paremast kulmust veidi kõrgemale, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi XXl silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Sündmuse ajal kannatanul ei olnud võimalik põgeneda, kuna tema kartis nii enda kui lapse heaolu pärast ning 06.03.2018 hommikul, kartes M.C poolset vägivalda, kannatanu oli sunnitud minema koos M.C ga

Swedbank - sularahaautomaadi juurde, mis asub aadressil xxxx

- eurot, , kus võttis välja sularaha summas 30. millele lisas juurde rahakotis oleva sularaha summas 20.- eurot ning andis antud sularaha kogusummas 50.-

eurot M.C le üle. - Seega pani M C . toime KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest nõudis varalise kasu üleandmist, kasutades isiku suhtes vägivalda. Samuti süüdistatakse M.C d selles, et tema viibides 06.03.2018.a. kella 13.36 ajal - xxxx X1 , lõi ile küünarnukiga näkku, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt 06.03.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati X1i alahuulel umbes 0,4 cm haav. Samuti tema, 06.03.2018 kella 15.30 ajal, viibides aadressil xxxx asuvas korteris ning samuti viie korteri peale olevas ühiskoridoris, lõi korduvalt kannatanut, oma elukaaslast XXt jalgadega ja rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi XXl mitut kehapiirkonda haaravat pindmine vigastus, ülaja alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused, nimelt: otsmiku piirkonnas põrutusehaav ca 2,5cm pikkusega, suur turse ja verevalum, parema orbita ja sarnaluu piirkonnas turse ja verevalum, parema käe küünarliigese piirkonnas ja vasakul õlavarrel verevalumid, parema reie keskosas lateraalselt suur verevalum suurusega 5cmx8cm ja turse. Seega pani M. oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise C kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.t. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M.C d

- selles, et tema, viibides 06.03.2018 kell 13.36 Tallinnas, xxxx iul jopest kinni, ei laskn , võttis ud lahti ja ähvardas teda, öeldes, et võib ta läbi peksta ja X2 maha lasta. Arvestades M.C ebaadekvaatset käitumist, oli kannatanul alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel ähvardas M.C it, öeldes talle, et X1 võib ta maha lasta. Arvestades, et ähvardamise ajal kasutas M.C kannatanu X1i suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel läks M.C i juurde ja ähvardas teda, öeldes, et annab politseisse helistanud X3 kannatanule kohapeal tappa ja laseb maha. Arvestades seda, et M. kasutas vahetult C enne seda kannatanu il alust tunda reaalset hirmu oma elu ja X1 X3 i suhtes füüsilist vägivalda, oli tervise pärast. Samuti tema, 06.03.2018.a. kella 15.50 ajal, viibides aadressil xxxx korterite ühiskoridoris ähvardas kannatanut t tapmisega, öeldes temale: „Ma leian su üles ja löön su maha!“, samuti X4 lisas M.C , et lööb maha terve pere. X4, nähes varasemat M.C vägivaldset käitumist elukaaslase suhtes, tõlgendas neid sõnu ähvardusena oma elule ja tervisele ning võttis ähvardust reaalsena tundes ohtu oma tervisele ja elule. Seega pani . toime teise inimese ähvardamise, mis seisnes tapmisega M C ähvardamises ning ähvarduse täideviimist oli alust karta, see on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud M. C andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, a ülekuulamist ei taotlenud end ning jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad ning süüdistatav tunnistab ise oma süüd täielikult.

Kohus

kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu

, et 05.03.2018.a. oli XX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi tal elukaaslase M.C ga tüli purjus ja nõudis talt raha. Ta - , elukaaslane oli selgitas, et raha on vaja automa muutus adist välja võtta, aga aeg on hiline, mille peale M.C agressiivseks, lõi teda rusikaga näkku talle füüsilist , tekitades valu. Ta kartis politseisse helistada. Hommikul

käisid võtsid automaadist 30 eurot ja rahakotist andis juurde 20 eurot. Edasi läks

M. oma asju ajama ja tagasi tuli kella 15.30 ajal. M.

C C käitus agressiivselt, karjus tema peale, solvas ja tahtis viinapudeliga visata. Üritas M.C rahustada, kuid see tal ei õnnestunud ja muutus üha agres vsemaks. Ta pidi lapsele kooli järele minema kuid M.C ii ei lasknud seda tal teha, t end lahti rebida ja jooks koridori lifti juurde, kuid M. C al õnnestus ta jõudis talle järele ja hakkas teda käte ja jalgadega peksma, tabades nägu ja keha, sundides teda korterisse tagasi minema, kus jätkas tema peksmist, tal oli väga valus ja ta karjus valjusti. l Ta õnnestus uuesti korterist ära jooksta ja naabrite korterisse pääseda. Keegi naab ritest kutsus politsei ja M. peeti kinni. C Tema peksmise käigus lõi M.C katki tema telefoni IPhone

6 maksumusega 300 eurot. Ta väga kardab M.C d , kuna ta ei kontrolli ennast, on - agressiivne. M. /kd I tl 2-4, 7-11/; C on teda ka varem noaga ähvardanud.

Kannatanu esitatud Swedbanki sularahaautomaadi HAN00299 kviitungit, millest nähtuvalt 06.03.2018 on arvelt võetud 30 eurot. /kd I tl 12/; M. kahtlustatavana milles ta tunnistab end C ülekuulamise protokolli, kõikides kahtlustuses kirjeldatud kuritegudes süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult, ta ei oska öelda, miks ta seda kõike tegi. ma õigust loobub ütluste andmisest. / Kasutades o I kd, tl 36-38/;

Isiku 06.03.2018 läbivaatuse protokoll , millest nähtub, i koos fototabeliga

l tervisekahjustuste XX leidumist - ca 4 cm haav parema kulmu kohal. /kd I tl 15- nägu paistes, hematoomid silmade all,

16/;

Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi 06.03.2018 diagnoositi l lahtine peahaav, silmalau ja – XX silmaümbruse lahtine haav, kaasuv haigus: mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, ülajäsemete ja ühtlasi alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused /kd I tl 17-18/;

Kannatanu X4 ülekuulamise protokolli, milles kannatanu andis ütlusi, et 06.03.2018.a. kella 01.00-

03.00 ajal oli kodus aadressil xxxx, kui kuulis naisterahva karjumist, samuti karjus laps. Konkreetseid sõnu ta ei kuulnud, olid lihtsalt tugevad karjed. Ta algul ei saanud aru, kust need karjed tulid, hiljem mõistis, et karjed tulevad korterist xx, kus elab naisterahvas koos lapsega, samuti umbes pool aastat elab selle naisterahva juures meesterahvas nimega M. . 06.03.2018.a. C päeval kella 15.40 ajal, kuulis ta uuesti karjeid, vaadates uksesilmas ta nägi naabrinaist, kes istus ühiskoridoris ja tema elukaaslane M.C lõi teda jalgadega vastu keha. Ta helistas 112 ja selgitas olukorda, sel ajal M. tiris naabrinnat korterisse, umbes 5- C

10 minuti pärast naisterahvas jooksis korterist välja ja karjus M.C le , et ta on lolliks läinud, et ta peab lapsele järgi min nägi, -

e .

ma Ta et M.C tõukas naisterahva jõuga lifti, ja tal tekkis tunne, et M.C lööb nai st peaga vastu liftis olevat peeglit, kuna naine karjus kohutavalt valust. naabrid tegid korteriukse lahti ja Siis nägi, et naisel õnnestus sinna korterisse jooksta. M.C karjus, et naine väljuks korterist. 2-3 minuti pärast tuli kohale politseipatrull, naiserahvas patrullpolitseinik küsis, kes kutsus välja politsei, ta ütles neile, et tema kutsus Selle peale talle politsei ja ütles, et lööjaks oli M.C. M.C ütles , et: „Ma leian sind üles ja löön maha!“ Ta tundis hirmu enda ja oma pere pärast, kuna see meesterahvas oli väga agressiivne ta nägi, milleks mees on võimeline. M.C karjus veel, et ta lööb terve nende ja pere maha. Talle oli see õudne ja hirmutas teda. /kd I tl 19-23/.

Asitõendi vaatlusprotokoll vaadeldud 06.03.2018 kella 15.40 ja 15.50 Häirekeskusele i, milles on tehtud kõnede stenogrammi, milles teatab, et aadressil xxxx mees korterist nr xx andis naisele X4 peksa, peksab peaga vastu klaasi liftis. /kd I tl 29-30/;

Tunnistaja

, 06.03.2018.a. olles X5 et ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi tööl, sai kell 15.45 väljakutse aadressile , kus oli toimunud peretüli, kohale jõudes oli xxxx trepikojas naisterahvas, kelle oli nägu verine. Isikuks osutus , kelle sõnade kohaselt XX mee opiirkonda. Trepikojas peeti kinni sterahvas lõi teda nä silmnähtavalt alkoholijoobes agressiivne meesterahvas M. , k toimetati politseijaoskonda Naine toimetati EMO- es C sse.

XX sõnade kohaselt hakkas tüli neil eelmisel õhtul, samuti on olnud varasemalt selliseid olukordi, kuid ta ei ole julgenud politseisse helistada, antud väljakutse tegijaks oli samuti naabrinaine. /kd I tl 31/;

M. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mille kohaselt isik peeti C 06.03.2018.a.kell 16:00 kinni xxxx. /kd I tl 34-35/;

Kannatanu X1i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 06.03.2018.a. kella

13.36 paiku, väljus ta sõprade iga bussist nr 3 Karjamaa peatuses. Nende taga väljus X3 X2 i ja bussist mees musta lühikese läikivast materjalist jopega, mustade spordipükstega ja musta mütsiga, meesterahvas oli umbes 25 aastat vana, pikka kasvu, kõhna kehaehitusega, rääkis vene keeles, tutvustas ennast M. -na . M. -na C C tutvustanud meesterahvas võttis X2i jopest kinni, lasi siis lahti, seejärel pöördus tema poole, võttis ta jopest kinni ja ütles, et võib ta maha lasta ja parema küünarnukiga lõi talle näkku füüsilist valu ja , tabades alahuult, tekitades sellisega talle tervisekahjustuse.

Ta kartis ka mehe ütlust, et ta võib teda maha lasta, kuna mees oli ebaadekvaatne, ilmselt narkootikumide mõju all. M.C ile oma telefoninumbri, jättis andis X3 hüvasti ja lahkus. /kd II tl 2-4/;

Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga, millest nähtuvalt 06.03.2018 i koos X1il (ik xxxxxxxxxxxx . /kd II tl 6-8/; ) tuvastati alahuulel vasakul pool värske haav, umbes 0,4 mm

Kannatanu esindaja

lekuulamise X6 ü protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 06.03.2018.a. oli ta tööl ja soovis temaga rääkida. rääkis talle, et , kui talle helistas poeg

X1 X1 päevasel ajal kui ta oli Sitsi tänava piirkonnas sõprade ründas neid tundmatu X3 X2 i ja iga, meesterahvas, kes oli ebaadekvaatse käitumisega, ilmselt narkootikumide mõju all. sõnade

i X1 järgi teab, et tundmatu meesterahvas algul väitis, et nad olid solvanud bussis tütarlast i sõnade

. X1 kohaselt ei solvanud nemad kedagi. Siis haaras meesterahvas X2 X1i ist kinni, seejärel jooksis juurde, lõi teda küünarnukiga vastu huult. i helistas sel ajal politseisse. Poega löönud X3 meesterahvas jättis neile oma telefoninumbri. /kd II tl 9-10/;

Kannatanu i (ik xxxxxxxxxxx lekuulamise protokolli, milles

X2 ) ü kannatanu on andnud ütlusi, et 06.03.2018.a. kella 13.36 paiku, väljus ta sõprade i iga bussist nr 3 Karjamaa peatuses. X1 X3 Nende taga väljus bussist mees kellel olid seljas mustad riided, kiilakas, pikka kasvu, kõhna kehaehitusega, tutvustas end Dimana. Dima tuli tema juurde, võttis tal õla juures jopest kinni ja hakkas mees, et X1iga rääkima, ta käskis end lahti lasta ja proovis kätt vabaks tõmmata, siis ütles ta võib teda läbi peksta ja ile ütles, et võib ta maha lasta. Ta relva ei näinud, aga ta kartis, et X1 Dima võib midagi teha, kuna oli ebaadekvaatne, ilmselgelt narkootikumide mõju all. Seejärel läks mees X1i juurde, rääkis temaga, siis lõi parema käe küünarnukiga X1ile vastu huult ja verd hakkas tulema. Mees rääkis, et nad peavad mingi tüdruku ees vabandama. X3 helistas sel ajal politseisse. Helistamist kuulnud Dima ähvardas ka teda läbi peksta. Lahkudes andis Dima oma telefoninumbri. /kd II tl 11-13/;

Kannatanu esindaja

X7 ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 06.03.2018.a. oli ta kodus, kui talle helistas poeg

X2 ja teatas, et ta käis koos sõpradega politseijaoskonnas avaldust tegemas seoses sellega, et neid tülitas ja ähvardas tundmatu narkomaan. /kd II tl 14-15/;

Kannatanu i (ik xxxxxxxxxxx lekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud

X3 ) ü ütlusi, 06.03.2018.a. kella 13.36 paiku, väljus ta sõprade i i bussist nr 3 Karjamaa peatuses. X1 ja X2 ga Nende järel väljus bussist mees, kellel olid seljas mustad riided, must müts, pikka kasvu, kõhna kehaehitusega, nimi pidi olema hakkas mingist Dimitri. Ta läks i juurde, võttis tal õlast ja X2 tüdrukust rääki käskis end lahti lasta, ist ta kohe lahti ei lasknud. Mees läks siis ma.

X2 X2 X1i juurde, millest jutt oli ta ei kuulnud, siis il hakkas verd mees lõi it küünarnukiga näkku ja X1 X1 tulema. Mees nägi, et tuli tema juurde, küsis ta helistab

ja , kellele ta helistab ja siis lubas talle kohapeal tappa anda ja maha lasta. Ta ei teadnud, kas mehel oli relv, aga kuna mees oli ettearvamatu, siis ta kartis t s nagu rahunes, andis oma ema sõnu, et ta võib need teoks teha. Mee telefoninumbri. /kd II tl 16-18/;

Kannatanu esindaja

, si, et X8 ülekuulamise protokolli milles kannatanu on andnud ütlu 06.03.2018.a. tuli tema poeg X3 koju ja teatas, et päeval lõi Koplis mingi meesterahvas tema sõpra. Poega keegi ei puutunud, kehavigastusi t /tl 19-21/; al ei näinud.

Äratundmiseks esitamise protokolli, milles X1 tunneb fotol nr 3 oleva M. -nimelise noormehe, C kes 06.03.2018 xxxx kell i ja talle vastu

13.36 ähvardas teda ja sõpru it, lõi küünarnukiga X2 X3 nägu, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Tunneb isiku ära näokuju, silmade ja eriti kõrvade järgi./kd II tl 24-25/;

Äratundmiseks esitamise protokoll, milles X2 tunneb fotol nr 1 oleva M. -nimelise noormehe, C kes 06.03.2018 xxxx kell 13.36 ähvardas teda ja sõpru X1it ja X3it, lõi küünarnukiga X1ile näkku. Tunneb isiku ära kõhnema näokuju, silmade ja kõrvade järgi /kd II tl 26-27/;

Asitõendi vaatlusprotokoll vaadeldud 06.03.2018 kell 13.38 Häirekeskusele tehtud i, milles on kõne stenogrammi, millest nähtub, et palutakse saata politseipatrull Karjamaa bussipeatusesse, kui

b tulistada. /kd II tl 31-34/; võrd nende juurde tungis huligaan, kes lõi tuttavat ja ähvarda

Kahtlustatavana M.

tunnistab end kuritegude C ülekuulamise protokolli, milles ta toimepanemises süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult, asutades oma õigust loobub ütluste andmisest k . Ta ei oska seletada, kuidas antud olukord võis tekkida oli see päev tarvitanud alkoholi. , /tl 57-59/

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava M.C süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute XX, X4, X1i, X3i ja X2i ütlusi, kannatanu esindajate , ja

Swedbanki sularahaautomaadi xxxxxx X6 X8 X7 X5 ütlusi, tunnistaja ütlusi, kviitung

, Ida-Tallinna Keskhaigla it, XX 06.03.2018 läbivaatuse protokolli koos fototabeliga epikriisi, a i, milles on vaadeldud 06.03.2018 kella 15.40 ja 15.50 sitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusele tehtud kõnede stenogrammi i läbivaatuse protokoll , X1 i koos fototabeliga, a i, milles on sitõendi vaatlusprotokoll vaadeldud 06.03.2018 kell 13.38 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi ä , asub seisukohale, et süüdistatava M.C , ratundmiseks esitamise protokolle süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistus § 142 järgi Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse selles, et ta nõudis kannatanult M. XXlt C raha, et kulutada seda enda tarbeks. Seejuures kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas ning lõi kannatanule rusikaga näo piirkonda paremast kulmust veidi kõrgemale. Kannatanul ei olnud võimalik põgeneda, kuna kartis nii enda kui lapse heaolu pärast ehk kartis süüdistatava poolset vägivalda. Kannatanu XX ütluste kohaselt 05.03.2018.a. oli ta elukaaslane M.C purjus ja nõudis talt raha. Ta selgitas, et raha on vaja automaadist välja võtta, aga aeg on hiline, mille peale M.C muutus agressiivseks, lõi teda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu. Ta kartis politseisse helistada. Hommikul käisid võtsid automaadist 30 eurot ja rahakotist andis 20 eurot

M. -le . C Seega viitab kannatanu otseselt süüdistatavale, kui kuriteo toimepanijale. Samuti on kannatanu esitanud kriminaalasja materjalide juurde Swedbanki kviitungi, millest nähtub, et 06.03.2018.a. on pangaautomaadist sularaha summas 30 eurot. Kohtueelsel väljavõetud

menetlusel on süüdistatav end süüdi puhtsüdamlikult,

tunnistanud ja kahetsenud kuid ei osanud seletada . , miks ta seda kõike tegi KarS § 214 lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimise objektiivse koosseisu moodustab varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Sellega on kuriteo koosseis täidetud. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Ettepaneku kategoorilisus tuleneb nõudmise sisuks olevast ähvardusest. Nõudmine moodustab koosseisu juhul, kui sellega kaasneb ähvardamine või vägivald, seejuures ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka kannatanu. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust kõigi asjaolude suhtes. koosseisu Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt Kohus leiab, et süüdistatav kaudse tahtlusega. a elukaaslaselt, kasutades see , tegutses kavatsetusega. sudes nõudma raha juures vägivalda Kohus leiab, et M. -le KarS C esitatud süüdistus on õigest kvalifitseeritud § 214 lg 1

järgi varalise kasu üleandmise nõudmisena, kasutades isiku suhtes vägivalda. Süüdistus KarS § 121 järgi

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse M.C ile ja le valu tekitavas kehalises X1 XX väärkohtlemises.

Kannatanu episood XX

Kannatanu XX tluste kohaselt teda tal oli ü süüdistatav peksis käte ja jalgadega näkku ja kehasse, väga valus ja ta karjus valu tõttu valjusti. Keegi naabritest kutsus politsei ja M. peeti C kinni. Kannatanu

annatanu kelle tluste kohaselt 06.03.2018.a. kella XX X4 ütlusi kinnitab ka k ü

15.40 ajal oli kodus aadressil xxxx, kuulis ta karjeid, vaadates uksesilmas ta nägi naabrinaist, kes istus ühiskoridoris ja tema elukaaslane M.C lõi teda jalgadega vastu keha. Ta helistas 112 ja selgitas olukorda, sel ajal M. tiris naabrinnat korterisse, umbes 5- C

10 minuti pärast naisterahvas jooksis korterist välja ja karjus M.C le, et ta on lolliks läinud, et ta peab lapsele järgi minema. - Ta nägi, et M.C tõukas naisterahva jõuga lifti, ja tal tekkis tunne, et M.C lööb naist peaga vastu liftis olevat peeglit, kuna naine karjus kohutavalt valust. Samuti tunnistaja on andnud X5 ütlus lles tööl, sai kell 15.45 väljakutse aadressile , kus oli toimunud peretüli, kohale i et o t, xxxx jõudes oli trepikojas naisterahvas, kelle oli nägu verine. Isikuks osutus , kelle sõnade kohaselt XX meesterahvas lõi teda näopiirkonda. Trepikojas peeti kinni silmnähtavalt alkoholijoobes agressiivne meesterahvas M. , kes toimetati politseijaoskonda. C Asitõendi vaatlusprotokoll 06.03.2018 kella 15.40 ja 15.50 helistas ist nähtub, et Häirekeskusele X4 , milles teatab, et aadressil xxxx mees peksab naist. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendab ka siku läbivaatuse protokolli koos 06.03.2018 i fototabeliga, millest nähtub nägu paistes, hematoomid silmade XXl tervisekahjustuste leidumist - all, ca 4 cm haav parema kulmu kohal, samuti Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, mille kohaselt 06.03.2018 diagnoositi XXl lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, kaasuv haigus: mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, ülajäsemete ja ühtlasi alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav end süüdi tunnistanud ja kahetsenud kuid ei osanud seletada . puhtsüdamlikult, , miks ta seda kõike tegi

Kannatanu i episood X1

Kannatanu X1

i ütluste kohaselt süüdistatav võttis ta jopest kinni ja ütles, et võib ta maha lasta ja parema küünarnukiga lõi kannatanule näkku, tabades alahuult, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka kannatanu ja kannatanu X3 X2, kelle ütluste kohaselt 06.03.2018.a. lõi it küünarnukiga näkku ja

M. nimeline mees X1 X1il C hakkas verd tulema. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendab ka 06.03.2018 isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, le kohaselt . mil X1il tuvastati alahuulel vasakul pool värske haav, umbes 0,4 mm Ära nähtuvalt kannatanu vad ära tundmiseks esitamise protokollidest d , i ja it tunne X1 X2 X3

M. -nimelise noormehe, kes 06.03.2018 xxxx kell 13.36

C lõi küünarnukiga vastu nägu. X1it Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav end süüdi tunnistanud ja kahetsenud kuid puhtsüdamlikult, ei osanud seletada . , miks ta seda kõike tegi KarS § 121 lg 2 p 2,3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud lähi või sõltuvussuhtes ja - korduvalt. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis, antud kuriteokoosseis kaitseb inimese kehalist heaolu, s.o. organismi terviklikkust ja häireteta toimimist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Valulävi, mida isik suudab tunda valuna, on inimeste puhul erinev.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Korduvuse näol KarS § 121 lg 2 p 2,3 mõttes on tegemist faktilise korduvusega. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Korduvus tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Seega süüdistatav pani toime kaks erinevat episoodi kahe erineva kannatanu suhtes, seega on kvalifitseeriv tunnus põhjendatud ja õige. Samuti on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2, kuivõrd kannatanu on XX süüdistatava elukaaslane, seega on tegu toime pandud lähi – või sõltuvussuhtes.

Süüdistus KarS § 120 järgi

Kannatanu i, i ja

te X2 X1 X3i ähvardamine

Kannatanu

i jopest kinni, lasi X1i X2 ütluste kohaselt M.C na tutvustanud meesterahvas võttis - siis lahti, seejärel pöördus tema poole, võttis ta jopest kinni ja ütles, et võib ta maha lasta ja parema küünarnukiga lõi näkku, tabades alahuult, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ja talle tervisekahjustuse.

Ta kartis ka mehe ütlust, et ta võib teda maha lasta, kuna mees oli ebaadekvaatne, ilmselt narkootikumide mõju all. Kannatanu X2i ütluste kohaselt end Dimaks nimetanud meesterahvas teda ähvardas võttis j , opest kinni, kui kannatanu püüdis end vabastada, ütles, et ta võib kannatanu läbi peksta ning ütles X1ile, et võib ta maha lasta. Relva küll ei näidanud, aga kannatanu kartis, et mees võib midagi teha, sest ta oli ebaadekvaatne, ilmselt narkootikumi X1 de mõju all. Seejärel läks mees i juurde, rääkis temaga, siis lõi parema käe küünarnukiga talle vastu huult ja verd hakkas tulema. X3 helistas sel ajal politseisse. Helistamist kuulnud Dima ähvardas ka teda läbi peksta. Lahkudes andis Dima oma telefoninumbri. Kannatanu X3i ütluste kohaselt oli koos X2 X1 i ja iga. Nende järel väljus bussist mees, kelle nimi pidi olema Dimitri ja kes X2

X2 läks i juurde, võttis tal õlast ja hakkas mingist tüdrukust rääkima.

käskis end lahti lasta, ist ta kohe lahti ei lasknud. Mees läks siis X2 X1i juurde, millest jutt oli ta ei kuulnud, siis mees lõi it küünarnukiga näkku ja il hakkas verd tulema. Mees nägi, et X1 X1 ta helistas ning tuli tema juurde, küsis, kellele ta helistab ja siis lubas talle kohapeal tappa anda ja maha lasta. Ta ei teadnud, kas mehel oli relv, aga kuna mees oli ettearvamatu, siis ta kartis tema sõnu, et ta võib need teoks teha. Kannatanute ütlusi kinnitab ka k , kelle ütluste kohaselt annatanu esindaja X6 06.03.2018.a. tema

poeg rääkis talle, et päevasel ajal kui ta oli Sitsi tänava piirkonnas sõprade iga, ründas X3 X2 i ja neid tundmatu meesterahvas, kes oli ebaadekvaatse käitumisega, ilmselt narkootikumide mõju all. Meesterahvas lõi küünarnukiga vastu huult. kelle ütluste X1it Samuti kannatanu esindaja

X7 kohaselt 06.03.2018.a. oli ta kodus, kui talle helistas poeg dega X2 ja teatas, et ta käis koos sõpra politseijaoskonnas avaldust tegemas seoses sellega, et neid tülitas ja ähvardas tundmatu narkomaan.

Kannatanute ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud 06.03.2018 kell

13.38 Häirekeskusele tehtud kõne stenogrammi, millest nähtub, et palutakse saata politseipatrull Karjamaa bussipeatusesse, kuivõrd juurde tungis huligaan, kes lõi tuttavat ja kannatanute ähvardab tulistada. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt kannatanud vad ära X1 X2 X3 , i ja it tunne

M. -nimelise noormehe, kes 06.03.2018 xxxx kell 13.36 C ähvardas neid ja lõi X1it küünarnukiga vastu nägu. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav end süüdi tunnistanud ja kahetsenud kuid puhtsüdamlikult, ei osanud seletada . , miks ta seda kõike tegi Kannatanu

X4 ähvardamine Kannatanu

X4 ütluste kohaselt 06.03.2018.a. kella 15.40 paiku, et nägi uksesilmast naabrinaist korterist nr 77, kes istus ühiskoridoris peksis teda käte j ja tema elukaaslane M. a jalgadega C vastu keha. Kannatanu helistas 112. Sel ajal M. tiris naabrinnat korterisse, ca 5-10 minuti C pärast naisterahvas jooksis naine korterist välja. Kannatanu nägi, et M.C tõukas naisterahva jõuga lifti, tema naine karjus valust kohutavalt. Ühed naabrid tegid korteriukse lahti ja naisel õnnestus sinna korterisse joosta. M.C karjus, et naine väljuks korterist. Kohale tulnud politseipatrullile vastas kannatanu, et tema kutsus politsei ja ütles, et lööjaks oli M.C. M.C ütles kannatanule, et: „Ma leian sind üles ja löön maha!“ Kannatanu tundis hirmu oma ja oma pere pärast, kuna see meesterahvas oli väga agressiivne, ta nägi, milleks mees on võimeline. M.C karjus veel, et ta lööb terve nende pere maha. Kannatanule oli see õudne ja hirmutas teda. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav end süüdi tunnistanud ja kahetsenud kuid puhtsüdamlikult, ei osanud seletada . , miks ta seda kõike tegi KarS

- kehaline ja vaimne heaolu. § 120 lg 1 puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu ja tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisus moodustab spetsiifiline tegu mine, mis on veenev.

– ähvarda Käesolevas kriminaalasjas on konkreetseks teoks tapmisega ähvardamine ( i süüdistatav X2 ähvardas läbi peksta ja maha lasta, it ähvardas maha lasta, X1 X3t ähvarda tappa anda ja maha lasta ning samuti

X4 ähvardas maha lüüa). Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine ja ülaltoodud tõendeid arvestades, et ole vähimatki kahtlust, et ühemõtteliselt kahju

M. tegevusest said kannatanud

C tekitamist järelda tõsist hirmu enda elu ja tervise pärast. da, tundsid M. C jättis kannatanu it alusta arvata, et tele mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ei ole ka ming kannatanutel M. mitte ainult ei C puudus alus karta ähvarduse täideviimist, sest ähvardanud suusõnaliselt tapmisega vaid tegi ka tegusid, mis ei jätnud ruumi kahtlustele, et asi saab minna ainult hullemaks. Selliselt paistaks olukord ka objektiivsele kõrvalseisjale. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 120 lg 1 koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab, st süüdlane kindlasti teaks või peaks võimalikus, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegud

e toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda – seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähivõi sõltuvussuhtes ja korduvalt – seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise vi hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist – seadusandja näeb karistusena ette rahalise k

aristuse või kuni üheaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel M. -le C peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte - kohaselt peab isik enne episoodid on M.C kõike vastutama toimepandud teo eest. Kõik kuriteo poolt toime pandud tahtlikult. M. ta C Samuti nähtub enda ütlustest, et

tunnistab kõikides episoodides oma süüd. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Käesoleval ajal ei tööta, seega ei oma ka sissetulekut. Lisaks sissetuleku M.

C puudumisele lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi tõttu. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt süüdimõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud nii varavastaste kui ka teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata.

Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M. C edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et M. C puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et M. C suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse. Seega kohus leiab, et M. -le C tuleb mõista KarS § 214 lg 1 järgi vangistust 2 aastat; KarS § 121 lg

2 p 2,3 järgi vangistust 3 aastat ja KarS § 120 lg 1 järgi 1 aasta, mis vastab kohtu arvates nii M.C süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks § 64 mõista 3 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandik karistuseks aastat

M. pani antud C u võrra ning jääb 2 vangistust. Kuivõrd kuriteod toime katseajal, tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 15.05.2017.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 kuud ja 16 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks M. kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o C 06.03.2018.a.

Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § st 1043, õigusvastaselt tekitatud - kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on M. C süü tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja nende suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagi. XX on esitanud tsiviilhagi kokku summas 350 eurot, kohus leiab, et see tuleb rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M. -lt kasuks. XX C Raha kanda X9 arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on tekitatud kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS §

128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasis Teisele isikule (kannatanu) te majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on asunud seisukohale (lahendid nr 3-2-1-19-08 ja 3-2-1-152-09), et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kannatanule alati välja maksta mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule on tekitatud kehavigastusi või on kahjustatud tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab tekitatud kahju eest kostja. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning M. -lt tuleb mittevaralise kahjuna C välja mõista 1000 eurot XX kasuks.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

M. -l C esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et M. -lt C tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb karistusele sundraha välja mõistmine, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul K eurot.

M. -lt C rMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 750 Samuti tuleb välja mõista

.o. vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s summas 300 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda X2umaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1050 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 87,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend 

2 CD plaati kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaalasja j KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel uures - jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; §

238 lg 2, § 311; § 313, § 315, VÕS § 1043, § 1045, § 134 lg 2, TsMS § 440 lg 1, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada M. C KarS § 214 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristus mõista 3 aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 15.05.2017.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 16 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja C karistuse kandmise alguseks lugeda M. kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o C 06.03.2018.a.

Tõkend –

– tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse vahistamine

ärakandmist.

Tsiviilhagi Välja mõista M.C lt - XX X9 kasuks tsiviilhagi summas 1350 eurot. Raha kanda arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx edbank. Sw

Menetluskulud Välja mõista M.C lt -

750 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 300 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1050 tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 87.50 eurot kuus.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M. -le e- C posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend 

2 CD plaati kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaalasja juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel - jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 14.06.2018.a Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva - jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik