3-18-214/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-214 Haldusasi Marko Hollandi kaebus Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada osta vangla kaupluse vahendusel sigarette ja sigarettide süütamisvahendeid ja jätta kohaldamata (vangla sisekorraeeskirja § muudatus) vangla sisekorraeeskirja § 641 p-d 3 ja 31 Menetluse alus ringkonnakohtus Marko Hollandi riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja– Marko Holland Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Marko Hollandi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 31. mai 2018. a otsusega Marko Hollandi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ühtlasi jättis halduskohus tähelepanuta kaebaja nõude Justiitsministeeriumi

24. novembri 2017. a vaideotsuse nr 11-7/7558-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla esitatud võõrkeelsed dokumendid. Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse teha tema 18. märtsil 2018 esitatud dokumentidest ja eelnevalt nimetatud vaideotsusest kaebajale koopiad.

2. M. Holland esitas Tartu Ringkonnakohtule 6. juunil 2018 (ringkonnakohtus registreeritud

7. juunil 2018) riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kaebaja on taotluse kohaselt proovinud ise õigeid dokumente kokku panna, kuid tulutult. Kuigi ta esitas halduskohtule taotluse originaaldokumentide tagastamiseks, tagastati talle ainult koopiad. Kaebaja soovib, et talle määratav esindaja oleks kohal kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebaja on taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud taotletava riigi õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses (riigi õigusabi seadus – RÕS § 4 lg 3 p 6) ja isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kuna ilmselt on isiku sooviks vaidlustada Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a otsust, on kohane taotleda isiku haldusmenetluses esindamise asemel õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8). Haldusmenetlus, millest vaidlus on tekkinud, on käesolevaks juhuks lõppenud, kuna kaebaja on asunud oma õigusi kohtulikus korras kaitsma. Seega ei ole tal hetkel tarvis riigi õigusabi haldusmenetluses riigi õigusabi osutaja määramiseks. Lisaks ei ole kaebaja taotluses ka selgitanud, milles peaks seisnema riigi õigusabi haldusmenetluses esindamiseks.

4. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt, st ilma esindaja abita esitanud käesolevas asjas kaebuse, määruskaebuse, erinevaid taotlusi. Riigi õigusabi taotluse kohaselt vajab kaebaja esindajat, kuna ta on proovinud ise õigeid dokumente kokku panna, kuid tulutult. Kuigi ta esitas halduskohtule taotluse originaaldokumentide tagastamiseks, tagastati talle ainult koopiad. Kaebaja soovib, et talle määratav esindaja võtaks osa kohtuistungist.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls 1 kohaselt tagab kohus halduskohtumenetluses omal algatusel asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõendi ei jääks esitama õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. HKMS § 158 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. See tähendab, et tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel välja asjaolud omal initsiatiivil ning kogub tõendeid, suunab ja abistab kaebajat oma selgitustega ja asja lahendamisel selgitab välja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja vajaliku kohtupraktika. Kohtul on halduskohtumenetluses kohustus tagada, et menetlusosalised õigused ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu kaitseta. Kuna kohtul on võimalus ka ise tõendeid koguda, ei pea kaebaja ilmtingimata esitama ise kõiki asja lahendamiseks vajalikke dokumente (HKMS § 59).

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud ning vastavalt halduskohtu selgitustele esitanud ka kõik asjas vajalikud avaldused. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ka apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks takistab originaaldokumentide tagastamata jätmine kaebajal apellatsioonkaebuse koostamist ja esitamist, kui talle tagastati originaalide asemel koopiad.

7. Käesolevas menetlusetapis ei ole vaja isikule määrata riigi õigusabi korras esindajat ka seetõttu, et ringkonnakohus ei ole veel teinud otsustust, millises menetlusvormis ta esitatava apellatsioonkaebuse läbi vaatab (kas kohtuistungil või kirjalikus menetluses). Kui ringkonnakohus peaks otsustama vaadata apellatsioonkaebuse läbi kohtuistungil, on kaebajal vajaduse korral võimalik esitada uus riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks kohtuistungil esindamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/