4-18-2766/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2766

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-2766

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi G.O Põhja

kaebus PPA

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 03.05.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,001927

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja:

(isikukood G.O XXX; elukoht: xxxxx ; e-post: xxxxxx )

Kaebuse esitaja esindaja: Ilja Sipari (Vladimir Sadekov

Advokaadibüroo OÜ; asukoht: e- Jõe 3, 10151 Tallinn; post: ilja.sipari@sadekov.ee )

Kohtuväline menetleja Põhja : PPA

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn; e-post: pohja@politsei.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada G.O-le määratud trahvid kokku summas 900 eurot tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest ehk 75 eurot igas kuus.

2.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Vää § rteomenetluse seadustiku (VTMS) -de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2

1. 03.05.2018 otsusega väärteoasjas nr määras PPA Põhja 2302,18,001927 prefektuuri korrakaitsebüroo iiklusjärelevalvekeskus karistuseks liiklusseaduse (LS) § l G.O-le 223 lg 1 j 100

ärgi rahatrahvi trahviühikut ning LS § 236 lg 1 järgi trahviühikut, rahatrahvi 125

s.o kokku 900 eurot. Lisakaristusena LS § 236 lg 2 alusel võeti G.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis 05.03.2017 kella 17.42 paiku Tallinnas xxx juures G.O mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastikutingimustele, teeoludele ja liiklusoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu

teepiirdeid, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le xxxx. Lisaks lahkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile nõuetekohaselt teatamata

, kuigi oli kohustuslik teavitada ning varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Viimaks heidetakse kaebajale ette, et ta tarvitas liiklusõnnetuses

osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Sellega rikkus

-te 4, 5 ja 7

G.O LS § 50 lg 3 p 2; § 169 lg nõudeid.

2. G.O b kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud põhi vaidlusta

- ja lisakaristuse osas; palub karistuseks määrata rahatrahv, mis jääb alla ¼ sanktsiooni maksimummäärast ning võimaldada võrdsetes osades 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. tal rahatrahvi tasuda

Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja jätnud karistuse määramisel põhjendamatult arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse, mis on karistust kergendav asjaolu. Teiseks leiab G.O, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud, et tal varasemad karistused puuduvad, mistõttu on tegemist juhuslikku laadi väärteoga. Seega on

võimalik mõjutada karistusega, mis jääb alla ¼ sanktsiooni maksimummäära. teda

Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ei vasta kaebaja süü suurusele ja on

ebaproport , et sionaalselt raske. Kaebaja ei ole ühiskonnale ohtlik ja rahatrahv on piisav mõjutada teda edaspidi väärtegude toimepanemisest hoiduma.

Viimaks G.O, et ta on töötu, kel rahatrahvi tasumine käib üle jõu. Seega palub ta rahatrahvi tasumise ajatada maksimaalse võimaliku aja peale.

Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja palub jätta oma kirjalikus vastuses otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, sest alust ei ole. Kaebajale kaebuses toodud põhjendustel otsuse tühistamiseks määratud karistus on proportsionaalne ja kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et kaebajale etteheidetavad teod on tõendatud

ja õigesti kvalifitseeritud. Süü tunnistamist kergendava asjaoluna ei arvestata, kuivõrd isik lahkus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Isik on toime pannud mitu enamohtlikku süütegu, mistõttu tema süü on suur. Põhjendatud on range karistuse määramine ühes juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,18,001927 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

3

5. Poolte vahel ei ole vaidlust väärtegude toimepanemise asjaolude osas.

Toimunud avarii kohta annab selgitusi tunnistaja XX, kelle sõnul kuulis ta 05.03.2018 kella 17.38 ajal õues pauku ning vaatama minnes nägi, kuidas autost, mis oli sõitnud vastu piiret

väljus aluspükstes mees, kes liikus tuikudes Teletorni suunas. Tunnistaja ütlused toimunud avarii ja juhi sündmuskohalt lahkumise kohta haakuvad liiklusõnnetuse aktiga ja sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt on sõiduauto kaldunud vastassuunavööndisse ning

lõhkunud teelt välja vasakule sõites ca 30 jm teepiiret ja liiklusmärgid. AS-le xxx esitatud avaldus ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki hoiukohta teisaldamise akt kinnitavad ettevõttele tekitatud kahju.

L emist iiklusõnnetuse toimepan G.O tõendab patrullpolitseiniku ettekanne ja poolt

isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt leiti kaebaja pärast avarii toimumist

sündmuskoha lähedalt. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad koos vastusega tõendavad, et isikul tuvastati pärast kinnipidamist alkoholijoove.

G.O ei eita oma süüd toimepandus, kuigi väidab, et ei mäleta tegusid eelnenud tüli, külma ilma ja tarbitud alkoholi pärast. Ta kohtueelses menetluses, et läks 05.03.2018 selgitas pärast konflikti sõitma väljus autost, võimalik seepärast, et sõitis vastu teepiiret . Mingil ajal ta ja läks metsa. Kuna oli väga külm, siis jõi autost kaasavõetud konjakit. Kui politsei pidas ta kinni, siis oli ta kaotanud kõik kaasavõetud asjad.

6. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 2 kohaselt peab juht vähendama kiirust, kui tingimused seda

nõuavad. Liiklusõnnetus on LS § 2 p juhtum, kus sõiduki teel liikumise -st 32 tulenevalt ka tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 5 järgi peab liiklusõnnetusest, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 7 paneb juhile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud v

älja liiklusõnnetuse asjaolud.

7. Toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et G.O põhjustas oma hoolimatu

sõidustiiliga liiklusõnnetuse ning tekitas AS- xxx varalise kahju, kuid lahkus politseile le teatamata sündmuskohalt ning tarvitas enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist alkoholi. Seega on kaebaja rikkunud LS § 50 lg 3 p 2 ja § 169 lg sätestatut ning -tes 5, 7 tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

8. -st 1, mille kohaselt Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse määramisel arvestab kohus korduvalt rõhutanud Riigikohtu praktikaga, milles on (RKKKo 3-1-1-6-17 p 9; nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

9. LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette

nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Lisakaristusena võib LS § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni.

4

Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud LS § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut

ning LS § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi ühe karistusena rahatrahvi 125 trahviühikut ning lisakaristusena

neljaks kuuks. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise Seega on kohtuväline menetleja määranud kõikide tegude eest kergemaliigilise karistuse ning sedagi alla keskmist määra. Sanktsiooni alammäära lähedast lisakaristust on kohaldatud o te puhul, mi sseisule. s vastab kahele eri süüteokoo

10. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmi G.O põhjustas liiklusõnnetuse ne.

Tallinna linnas

. Seega ei tekitanud G.O tööpäeva lõpus, mil liiklus on tavapärasest tihedam vastassuunavööndisse sõitmise ja kõnniteed eraldavate teepiirete lõhkumisega vaid varalist kahju, vaid seadis ohtu ka teiste isikute elu ja tervise.

Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, justkui pidanuks kohtuväline menetleja arvestama tema puhtsüdamlikku ka , mida avaldatakse ühes lauses hetsust ning leiab, et kahjutunne kuu aega hiljem toimunud , ülekuulamisel ei ole arvestamist väärt ning selle eesmärgiks on vaid soov saada soodsam lahend. Pärast avariid võttis G.O autost dokumendid ja põgenes talvisel ajal aluspükste väel metsa, mis näitab, et isik ei soovinud oma süüd tunnistada ega ka seda

kahetseda. Lisaks nähtub politseiametnike ettekandest, et G.O ei tunnistanud

kinnipidamisel oma ud. Seega on süüd, vaid viskas võtmed maha ja ütles, et ta ei ole sõitn kohtuväline menetleja jätnud ülekuulamise protokollis avaldatud kahetsuse õigesti arvestamata.

11. Kaebaja leiab varasemate karistuste puudumisele viidates, et ta ei ole ohtlik ning soovib, et talle ei pea kaebaja seisukohta . Esmalt juhib määratud lisakaristus tühistatakse. Kohus õigeks

kohus kaebaja tähelepanu sellele, et lisakaristus määrati talle kahe ohtliku väärteo –

liiklusõnnetusest teatamata jätmise ja pärast avariid eest. Tavapärane alkoholi tarvitamise -

oleks, kui isik

pärast tekitatud liiklusõnnetust paluks möödujate abi või kutsuks politsei. Käesoleval juhul kaebaja nii ei käitunud, vaid ta põgenes oma napile riietusele vaatamata metsa ja hakkas seal konjakit jooma. Kaebaja on oma ütlustes selgitanud, et oli sõitma hakates tüli pärast endast väljas ja detaile, sh avariid ei mäleta. Kohtu hinnangul on selliselt käituv

mootorsõiduki juht jätkuvalt ohtlik ning seda hoolimata asjaolust, et teda ei ole varem liiklussüütegude eest karistatud.

12. Riigikohus on avaldanud imestust, et liiklussüüteo toimepannud isikute arvates võib juhtimisõigust ära võtta vaid erandjuhtudel ning selgitab, et liiklussüüteo toimepannud isikutelt

juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, vaid seda ei kohaldada üksnes isiku

suhtes, kes kasutab moo -1-1-6-17, p 17). torsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3

Kohtul ei ole andmeid, et G.O oleks liikumispuue ning juhtimisõiguse äravõtmine võiks takistada teda ühiskonnaelus osalemisel. Kuivõrd kaebaja on töötu ja elab Maardu linnas, ei mõjuta juhtimisõiguse äravõtmine iseäranis rängalt päevast toimetulekut. Küll ka tema iga

aga aitab m karistus tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse ääratud nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.O-le määratud karistus vastab tema süü

suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

14. Kuna

G.O ei tööta ning kohene rahatrahvi tasumine käib tal ilmselgelt üle jõu, rahuldab kohus taotluse rahatrahvi ositi maksmise osas ning tulenevalt G.O KrMS §

5

66 lg 2 kuu jooksul alates tasudes võimaldab määratud trahvi tasuda 12 otsuse jõustumisest, igas kuus 75 eurot.

Otsuse tegemisel juhindub k -dest 132 p-st 2, 133, 134. ohus VTMS §

Julia Vernikova Kohtunik