2-16-13469/120 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse kuupäev 14. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-13469 Tsiviilasi A.I. hagi AS Eesti Energia vastu kahju hüvitamiseks Apellant A.I. (hageja), isikukood XXXX Vastustaja AS Eesti Energia (kostja), registrikood 10421629; esindaja Kristjan Okas Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg 20. märts 2018 RESOLUTSIOON 1. Jätta A.I. apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 20. veebruari 2018 otsuse peale ringkonnakohtu menetlusse võtmata. 2. Jätta rahuldamata taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. 3. Tagastada apellatsioonkaebus A.I. le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada määruse resolutsiooni punkti 2 peale (puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamata jätmine).

2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD 1. A.I. (apellant, hageja) esitas 20. märts 2018 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 23. märtsi 2018 määrusega käiguta ja määras hagejale tähtaja 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas pidi apellant täpsustama, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb ja apellatsioonkaebust põhjendama. Ringkonnakohus selgitas apellandile, et juhul, kui apellant soovib ringkonnakohtult millegi tuvastamist, väljamõistmist või millekski kohustamist, tuleb sellekohane taotlus apellatsioonkaebuses selgelt esitada. 23. aprillil 2018 saabunud apellandi dokumendis ei märgitud, missugust ringkonnakohtu otsust apellant taotleb. 2. Ringkonnakohus andis 7. mai 2018 määrusega hagejale täiendava tähtaja 20 päeva puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättetoimetamisest. Muu hulgas selgitas ringkonnakohus, et apellandil on õigus kasutada juristi abi ja taotleda riigi õigusabi. Ringkonnakohus viitas, kus on kättesaadav riigi õigusabi taotlemise vorm. 3. Apellant esitas 26. mail 2018 taotluse kohtu määratud tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt haigestus hageja jurist. Hageja märkis, et õigusabi ei õnnestunud saada, kuna Eesti Õigusbüroo jurist ei täitnud enda lubadust. 4. Ringkonnakohus küsis 29. mai 2018 määrusega vastustajalt, kas vastustaja nõustub taotlusega puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Vastustaja esitas 4. juunil 2018 seisukoha, milles märkis, et vastustaja ei nõustu tähtaja pikendamisega. Vastustaja leidis, et apellandil on olnud piisavalt võimalusi ja aega, et leida endale esindaja ja dokumendid esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Kuigi ringkonnakohus andis apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel ning pikendas seda tähtaega ühe korra, jättis apellant puudused kõrvaldamata. Seetõttu keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 ning TsMS § 3401 lg 2 alustel menetlusse võtmast. 6. Rahuldamata tuleb jätta ka apellandi taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, kuna TsMS § 64 lg 1 alusel võib kohtu määratud tähtaega korduvalt pikendada vaid vastaspoole nõusolekul. Vastustaja ei nõustunud tähtaja korduva pikendamisega. 7. TsMS § 633 lg 2 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Apellant palub küll maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, kuid ei märgi, missugust ringkonnakohtu otsust ta taotleb. Ringkonnakohus selgitas apellandile, et juhul, kui apellant soovib ringkonnakohtult millegi tuvastamist, väljamõistmist või millekski kohustamist, tuleb sellekohane taotlus apellatsioonkaebuses selgelt esitada. Ringkonnakohus selgitas apellandile, et tal on õigus puuduste kõrvaldamiseks kasutada juristi abi, sh taotleda riigi õigusabi. Apellant riigi õigusabi ei taotlenud. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb, ei ole apellatsioonkaebust võimalik menetleda. Taotluseta kaebuse menetlemine põhjustaks pooltele asjatuid menetluskulusid. Seetõttu välistab TsMS § 637 lg 2 ka taotluseta apellatsioonide menetlemise. Hagimenetluses ei saa ringkonnakohus teha lahendit ilma taotluseta, kuna hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Ka Riigikohus on viidanud oma määruses, et apellandi selgelt väljendatud taotluse puudumine on menetlusse võtmisest keeldumise alus, kuna selgelt

3 väljendatud taotluse puudumine takistab kaebuse menetlemist (vt ka RKTKm 3-2-1-168-09, p 18). Apellant ei ole suutnud ka terve maakohtu menetluse vältel formuleerida selget nõuet. Kuigi ka maakohus pakkus apellandile riigi õigusabi, ei esitatud vastavat taotlust. 8. TsMS § 638 lg 10 kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja loeb, et seda ei esitatud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi