4-18-2674/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2674 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi

U.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

30.04.2018 otsusele

väärteoasjas nr 2302,18,003197 Menetlusalune isik U.L (ik ), elukoht xxxx XXX Väärtegu LS § 201 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300.00 eurot. Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Politseija Piirivalveameti Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,003197.

2. LS § 242 lg 1 alusel mõista rahatrahv 6 trahviühikut, s.o U.L-ile karistuseks 24 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti 30.04.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord 4-18-2674

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrullitalituse liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal koostas 10.04.2018 väärteoprotokolli selle

kohta, et U.L juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Sellega U.L LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuet n rikkus ing pani toime LS

§ 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri -

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul

Annuka otsusega karistati U.L-i rahatrahviga 75 trahv

iühikut, s.o 300 euroga.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 21.05.2018 Harju Maakohtule esitatud kaebusega.

Kaebuse kohaselt U.L läks 1989. aastal elama USA sse. Omas Eestis 1979 väljastatud -

kehtivat juhiluba. USA- taotles sealse riigi juhiluba s , mis on tänaseni kehtiv. Eestisse naastes,

kasutas autoga sõitmisel USA s väljastatud juhiluba, sest polnud teadlik, et Eestis ei anna USA - juhiluba juhtimisõigust. Istungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku

seisukoha. leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja

2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

U.L-ile heidetakse ette, et ta juhtis 10.04 omamata vastava .2018 mootorsõidukit, kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib

juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Vaidlus puudub selle üle, et .2018 mootorsõidukit BMW U.L juhtis 10.04 528l

registreerimismärgiga . Eeltoodut tõendab xxxxxx videosalvestis, tunnistaja politseiametniku

Urmet Tambre ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus Mootorsõiduki juhtimist . väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ei eita ka U.L ise.

Tunnistaja poli kohaselt esitas U.L Ameerika tseiametniku Urmet Tambre ütluste

Ühendriikide N Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et U.L ew York juhiload. puuduvad kehtivad juhiload.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Koos kaebusega esitas U.L York juhiload. Sellel puudub Ameerika Ühendriikide New mootorsõiduki kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

LS § 99 lg 1 p 3 kohaselt Eestis kehtib Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Ameerika Ühendriigid kuuluvad osalisriikide hulka1.

LS § 99 lg 11 sätestab, et Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud

juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki või kirjutuskirjas või ladina kirja - translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. LS § 99 lg 12 sätestab, et Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. U.L ei olnud esitada LS § 99 lg 1 2 ette nähtud rahvusvahelist juhiluba.

Riigikohtu 20.04.2018 otsusele nr 4-17-4621 tuginedes kohus leiab, et U.L-i ei saa

käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 1 ja § 1 tähenduses, kuivõrd tema 94 lg 201 lg

juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud. Juhiloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud LS § 98 lg 6, milles

ei sätestata antud olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

VTMS 133 p 4 kohaselt peab § kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas

see on õigesti kvalifitseeritud. Kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku

käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise

vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud

menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.

U.L-i tegu on 242 lg karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 1 järgi. Kohtu

hinnangul ei saa selle normi kohaldamine olla menetlusaluse isiku jaoks üllatav ja tema

kaitseõigust rikkuv, kuna LS § 242 lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui ei ole tegemist muus sättes (sh LS § 201) sisalduva väärteokoosseisuga.

U.L 242 lg 1 kirjeldatud teo toime hooletusest. Eestisse naastes pidi ta pani LS § kontrollima juhtimisõiguse tingimusi. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest,

kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

LS § näeb karistusena ette 0 trahviühikut. 242 lg 1 rahatrahvi kuni 2

Võttes arvesse teo asjaolusid ja väärteo toimepanemist hooletusest, siis süüle vastav karistus on

alla sanktsiooni keskmise. Kohus leiab, et üld ja eripreventiivset eesmärki täidab rahatrahv 6 - trahviühikut, s.o 24 eurot.

( )

Anne Rebane kohtunik

1

http://www.unece.org/trans/conventn/legalinst_07_RTRSS_RT1949.html