1-09-12632/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-12632 M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Raivo Reimundit talle 30.01.2001.a Valga Maakohtu kohtuotsusega KrK § 101 p 4,7, KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 195-2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 14 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning allkirja vastu Raivo Reimundile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD Raivo Reimundit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Raivo Reimundit on kriminaalkorras karistatud:

1. 27.02.1986.a Valga Rajooni Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 15 lg 2 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi 2 aasta vabadusekaotusega, kohtuotsuse täitmise 2-ks aastaks edasilükkamisega;

2. 23.12.1986.a Valga Rajooni Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 3 ning KrK § 15 lg 2 ja KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 3 aasta vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel lõplikuks karistuseks 4 aastat vabadusekaotust, vabanes 04.07.1991 pärast karistuse kandmist; Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.september 2009.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-12632 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist 14.08.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 13.08.2009.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava iskliku toimikuga menetlusmaterjali edastamise kohta süüdimõistetu Raivo Reimundi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Kristi Keldo Süüdimõistetu

RAIVO REIMUND asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 36304215712 kriminaalkorras karistatud 4-l korral Kaitsjata R.Reimund endale kaitsjat ei soovinud

3. 03.04.1992.a Valga Maakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 3 p 1 järgi 7 aasta vabadusekaotusega, karistuse kandmise algus 06.09.1991, vabanes 04.09.1998.a pärast karistuse kandmist;

4. 30.01.2001.a Valga Maakohtu kohtuotsusega KrK § 101 p 4,7, KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 195-2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 14 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 02.05.2000.a.

Raivo Reimund on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud 22.09.2009.a kohtuistungil ära Raivo Reimundi ja prokuröri, on seisukohal, et käesoleva ajahetke seisuga ei ole põhjendatud Raivo Reimundit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Raivo Reimundit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. R.Reimund on talle varasemalt 3-l korral karistuseks mõistetud vangistused vanglas ka reaalselt ära kandud. Vangistuste kandmiste vahele jäävad lühikesed ajavahemikud. R.Reimundi poolt toimepandud kuriteod on muutunud üha raskemaks – kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivalla aste on üha suurenenud. Käesoleval ajal kannab Raivo Reimund vangistuses karistust KrK § 101 p 4,7, KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 195-2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Nendest kuritegudest üks lõppes kannatanu surmaga (KrK § 101 p 4,7). Kannatanu tapeti kättemaksuks kannatanu poolt tunnistajana R.Reimundi vastu antud ütluste eest. Kannatanu tapeti eriti piinaval viisil - peksis kannatanut jalgade ja kätega vaheaegadega 8 tunni vältel, kuid kuna peksmise tagajärjel surm ei saabunud, siis viidi kannatanu oja juurde ja R.Reimund tappis seal kannatanu noahoopidega. 14-st aastast vangistusest on 01.09.2009.a seisuga kantud 2/3 karistusajast, s.o 9 aastat ja

4 kuud vangistust. Karistusest on kandmata üle 4 ja poole aasta. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud niivõrd rasked, et käesoleva ajahetke seisuga ei ole põhjendatud süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kantud karistusaeg ei ole proportsionaalne kuriteo toimepanemise asjaoludega, s.t kantud karistusaeg on liiga lühike. Kohtu hinnangul ei ole Raivo Reimundit põhjendatud vangistusest vabastada ka seetõttu, et ta ei ole vangistuses viibimise ajal tegelenud agressiivsuse temaatikaga, s.t vastaval kursusel-programmis ta osalenud ei ole. Kuna kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivalla aste on üha suurenenud, siis selleks, et R.Reimundi vabadusse naastes oleksid uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini, oleks igati põhjendatud, et R.Reimund osaleks mõnes agressiivsust käsitlevas programmis-kursusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, kes on toime pannud hulgaliselt kuritegusid, sealhulgas ka röövimise ning raskendavatel asjaoludel inimese tapmise, kuid kes kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole senini mõistnud kuritegude toimepanemiseni ja vanglakaristusteni viinud asjaolusid ning kaldub süüdistama keskkondlikke tegureid ja juhuse rolli. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt jääb Raivo Reimundil seetõttu puudulikuks ka ettekujutus, mida peaks ette võtma tulevikus adekvaatsema toimetuleku saavutamiseks.

Asjaolud, et Raivo Reimundil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuse ajal töötanud ja läbinud keevitaja ja elektriku koolituse ning Murru Vanglas 2008.a sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tal on olemas kindel elukoht ema juures ja ema ning elukaaslase toetus, on positiivsed ja tulevad talle endale edasises elus kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole käesoleva ajahetke seisuga piisavad selleks, et Raivo Reimundit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Edasist aega vanglas viibides oleks Raivo Reimundil kõige otstarbekam kasutada selleks, et osaleda kursustel ja programmides, mis käsitlevad viha juhtimist-agresiivsuse temaatikat (kuna kannab karistust inimese tapmise eest ja on eelnevalt karistatud röövimise eest) ja vanglast vabanenu toimetulekut vabaduses ning alkoholsõltuvust (kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, ise nimetab ka alkoholi üheks kuritegude toimepanemise põhipõhjuseks). Heli Sillaots kohtunik