1-17-8079/18 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8079 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Margit Pärn ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid S.U osas vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung S.U

isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 17.10.2017-10.04.2019. ei soovi kaugkohtuistung 06.06.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.U temale Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas

nr 1-17-8079 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. S.U-le katseaeg kuni 10.04.2019. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 751 lg 3 p- S.U elektroonilise valve kestuseks le 2 vastavalt määrata

kolm (3) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse keha külge. S.U

4. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. lg 5 alusel allutada S.U KarS § 76 käitumiskontrollile kestusega kuni

10.04.2019 -s , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. 4, 5 S.U-le KarS § 75 lg 2 p 2, alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile.

7.

Määrata S.U katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. S.U Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9. ing kinnipeetavale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile n

10. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva S.U kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8079 on S.U süüdi tunnistatud 10 kuu vangistusega. i KarS § 424 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 alusel arvat karistusaja hulka S.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27. 29. august 2017. a, s.o 3 – päeva ning lõplikuks karistuseks mõist 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel eti 9 kuud

suurenda ti mõistetud karistust S.U-le Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16- 7 kuu 27 use 8514 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o päeva pikk vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõist päeva vangistust. eti 1 aasta 5 kuud 24

13.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.U isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ning ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on täiskasvanud sh ühiskond. Oht võib

seisneda vägivalla kasutamises. Konflikti tekkimisel võib kasutada vägivalda, millel võivad olla rasked tagajärjed. Mootorsõiduki joobes juhtimisega on ohustatud teised liiklejad. Oht on

kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes või satub konflikti. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

2 aasta jooksul on 49%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse

riskifaktoritest, Tartu Vangla

toetab isiku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu S.U selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistust

kannab joobes juhtimise d eest. On pannud ennast töönimekirja ja läbinud ettenähtu programmid. Tööle saanud veel ei ole 01.02. määrati majandusabi töödele . vaid 3 kuuks, mille tegi ära. Õige Hetk programmi läbis, millest oli väga palju abi. On läbi arutanud oma vead.

Saab . elukaaslasega arutanud, aru, et enne on tarvis lube ja alkohol on väga suur probleem On et kui vabaneb b teeb . On alluma ravile. S , siis lähe alkoholivastase süsti ära nõus eda on väga

vaja. Joove on tekita XXX elavad elukaaslane, ja nud ka vägivaldsust. ühine laps XXX kasupoeg. Suhted on v takse. äga head, käivad pikaajalistel kokkusaamistel ja iga päev helista

Esialgu u maha saab, . Oskab e tegeleks laste vaatamisega ja kui võr siis tööle hitustööd,

katusetööd, on töötanud võtnud eesmärgiks likvideerida ka võlgnevused ja saekaatris. On hakata kaineks. On veel b ja kes on valmis toetama. Ema 3 õde ja vend, kellega hästi läbi saa on öelnud, et kui alkoholiprobleemiga tegeleb ja hakkama saab, siis toetavad ja aitavad teda. Teab, mis on elektrooniline valve, on kodus ja liikumine on minuti pealt. On valmis ka alkoholi mitte tarvitama. Alguses teeb süsti ja siis vajadusel psühhiaatrilist tuge saada. On vaja abi ja on valmis loobuma alkoholist, sest pere vajab teda. Lõpetuseks palub teda vabastada ja tahab väga perele abiks olla.

Prokurör Margit Pärn palus KrMS § 432 lg 33 alusel asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.

Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega S.U tingimisi ennetähtaegseks

vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab S.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega S.U vabastamine on põhjendatud.

S.U kannab käesolevalt karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS liit § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/ mõistetud 3

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. S.U on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 7 kuu, so. üle 1/ mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS § 3 -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vang - istusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil . Kinnistu omanikud on K. K. , K. K. ja K. Majas on 3- XXX K. toaline ahiküttega korter. Antud aadressil elavad G. H. , tema alaealine poeg ning G. ja J. ühine alaealine poeg. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve teostamiseks ning kõik vajalikud

nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitme es. S.U on s taasühiskonnastavas tegevus

läbinud programmi Õige Hetk abitöödel. ning osalenud majandus Iseloomustus programmis

osaluse kohta on väga positiivne. Suhtluses ametiisikutega on isik positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja

motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele.

Kinnipeetaval on kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest nähtuvalt toetav lähivõrgustik. S.U toetab igati tema elukaaslane G. H. , kellega tal on ka ühine poeg.

Samuti kasvatab kinnipeetav elukaaslase ka oma poega. S.U on väga head suhted päritoluperega. Isiku õe sõnul on kõik lapsed üksteise jaoks olemas, peres on viis last, ühiselt tähistatakse tähtpäevi. Ka kinnipeetava ema , et pere on kokkuhoidev ning õde ja selgitab ema

on kinnitanud, et kui S.U üritab alkoholi tarbimisest loobuda, ollakse toeks. Toetav

lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Samas nähtub

kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski

teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Isik on kinnitanud, et on valmis alluma sõltuvusravile ja kavas oli vabanemisel ka ise ravile minna. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning

tal on soov konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda alkoholi tarvitamisest.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning

edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda võimalus tõestada S.U-le

kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt ning pühendub perele.

Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise

valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab

uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale

katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas

jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik