2-17-13009/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-13009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13009

Kohtuasi

Kimbutaja Inkassoteenused OÜ avaldus Osaühingule

ESTCONDE-E ajutise halduri nimetamiseks ja

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kimbutaja Inkassoteenused OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood

11536979), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Puudutatud isik Osaühing ESTCONDE-E (registrikood

10363695), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017. a määruse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-17-13009 muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta Kimbutaja Inkassoteenused OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kanda.

4. Mõista Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-lt Osaühingu ESTCONDE-E kasuks

välja menetluskulude hüvitis 442 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule

määruskaebuse.

2-17-13009

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (avaldaja) esitas 1. septembril 2017 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus välja kuulutada Osaühingu ESTCONDE-E (puudutatud isik, võlgnik)

pankroti.

Avalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 1. oktoobri 2012. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas

nr 2-12-26511 võlgnikult avaldaja kasuks välja põhivõla 3847 eurot 33 senti, viivise 0,07%

päevas tasumata põhinõudelt alates 10. juulist 2012 kuni põhinõude täitmiseni ning

menetluskulude hüvitise 395 eurot. Kohtuotsuse täitmiseks on kohtutäitur Kristiina Feinman

alustanud täiteasja nr 034/2015/1237, mille raames on laekunud võlgnikult 1215 eurot

89 senti. 31. juuli 2017. a seisuga võlgneb puudutatud isik avaldajale 6823 eurot 29 senti,

millest põhivõlg on 2935 eurot 10 senti, menetluskulud 395 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 3098 eurot 19 senti. Võlgnik vastas 17. aprillil 2017 kohtutäituri päringule enda varade

ja kohustuste kohta, et tal on raha 1 euro 57 senti, talle kuulub kinnisasi (registriosa

nr 286701), mida koormab hupoteek summaga 5000 eurot, ning tema kohustused on kokku

65 712 eurot 26 senti.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvel nõudeid rahuldada või ei piisa sellest vara realiseerimise

kulude katmiseks. Kohtutäituri 27. juuli 2017. a õiendist nähtub, et avaldaja nõuet ei ole

õnnestunud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul rahuldada ning

võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isiku väitel on avalduse aluseks olevad põhjendused alusetud ning täitmata on

pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus.

Avaldaja esitas juba 20. detsembril 2012. a Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku

pankroti väljakuulutamiseks ning kohus kuulutas 18. detsembril 2013 võlgniku pankroti välja,

kuid avaldaja ei esitanud pankrotimenetluses oma nõuet. Pankrotimenetlus lõppes

võlausaldajate 22. oktoobri 2014. a üldkoosolekul vastu võetud kompromissiga, millega kõigi

pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded rahuldati osaliselt.

Kuus kuud pärast kompromissi jõustumist esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse alustamiseks. Täiteasjas nr 034/2015/1237 on rahuldatud avaldaja nõudeid

1215 eurot 89 senti. Täitemenetluses ei ole üritatud avaldaja nõuet rahuldada kogu võlgniku

vara arvel. Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale ei ole täitemenetluses seni avaldaja nõuet

2-17-13009

pööratud. Kohtutäituri 27. juuli 2017. a õiendist ei nähtu, et võlgniku varadest ei jätkuks

kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur ei ole selgitanud välja kinnisasja väärtust.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus jättis 20. oktoobri 2017. a määrusega avalduse rahuldamata ja mõistis

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 832 eurot ning viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isikule ajutise halduri nimetamine

põhjendatud, sest avaldaja ei ole avaldust PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses piisavalt

põhistanud, sh ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimused. Kuna võlgnikule

kuulub kinnisasi, millele ei ole täitemenetluse seaduse (TMS) § 140 lg 1 järgi seni sissenõuet

pööratud, ei ole täitemenetluse võimalused veel ammendunud ega saa järeldada, et võlgniku

vara puudumise tõttu ei ole õnnestunud avaldaja nõuet PankrS § 10 lg 2 p 2 tähenduses kolme

kuu jooksul täitemenetluses rahuldada. Kohtutäituri tegevusetus ei anna alust seda järeldada.

Kohtutäitur ei ole üritanudki nõuet võlgniku vara arvel rahuldada.

Lisaks ei ole võlausaldaja esitanud pankrotiavaldust PankrS § 2 sätestatud eesmärgil.

Avaldaja on kaks korda esitanud juba võlgniku pankroti väljakuulutamiseks avalduse, milles

esimeses jättis maakohus ajutise halduri nimetamata, sest avaldaja ei tasunud kohtu määratud

deposiiti nõutud summat ning teises kuulutas maakohus võlgniku pankroti välja, avaldaja

pankrotimenetluses oma nõuet ei esitanud ning pankrott lõpetati kompromissiga.

Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vahelise

isikliku konflikti lahendamine.

PankrS § 15 lg 6 alusel kannab menetluskulud avaldaja. Võlgnik palus välja mõista

menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 832 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse nimekirjast nähtuvalt kasutas võlgnik esindaja teenust kokku 5 tundi 20 minutit, sh

tutvumine pankrotiavalduse ja selle lisadega, suhtlemine kliendiga, vastuse komplekteerimine

ja esitamine kohtule ning kohtuistungiks valmistumine ja osalemine, tunnitasuga 130 eurot

(lisandub käibemaks). Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas

tsiviilasja keerukuse ning olulisusega võlgniku jaoks. Esindaja tunnihind ei ületa õigusabituru

keskmist ning mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku lepingulise

esindaja tasu suurus põhjendatud.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta

pankrotiavalduse menetlusse (määrata ajutise halduri).

Määruskaebuse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise formaalsed eeldused täidetud ning

maakohus on vääralt tõlgendanud PankrS § 10 lg 2 p 2. Võlgniku maksejõuetuse

põhistamiseks saab võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas

täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui

täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur

kontrollis võlgniku vara olemasolu (tootmismaa suurusega 42 m2) ning talle teadaolevalt

puudub võlgnikul vara, mille arvel nõudeid rahuldada, või ei ole selle vara väärtus küllaldane,

katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnik ei ole kordagi väitnud, et ta on

maksejõuline või et tema vara väärtusest piisaks kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks juba 2011, kuid võlgnikul ei ole likviidseid

2-17-13009

vahendeid võla täielikuks tasumiseks. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel

lähtunud PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgist.

Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku vara arvel oleks

võimalik, kuid täitemenetluses pole seda üritatud. Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et

kohtutäitur on kirjalikult kinnitanud, et olles kontrollinud võlgniku vara olemasolu, leidis

kohtutäitur, et talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt nõudeid rahuldada. Seega

hindas kohtutäitur vara müügi perspektiive ning tegi järeldusi, lähtudes kinnisasja eripäradest

ning oma professionaalsest kogemusest.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Puudutatud isiku arvates puudub alus ajutise halduri nimetamiseks ja puudutatud isiku

pankroti väljakuulutamiseks. Puudutatud isikule kuulub kinnisasi, mille arvel ei ole üritatud

täitemenetluses kaebaja nõuet rahuldada. Kohtutäitur ei ole selgitanud välja kinnisasja

väärtust, mistõttu ei ole võimalik väita, et kinnisasja väärtus pole küllaldane katmaks vara

realiseerimise kulusid. Kohtutäituri õiendist ei nähtu, mille põhjal on kohtutäitur teinud

õiendis esitatud järelduse. Maakohus leidis ka õigesti, et avaldaja ei ole esitanud

pankrotiavaldust PankrS § 2 sätestatud eesmärgil, arvestades, et avaldaja jättis oma nõude

esitamata võlgniku eelnevas pankrotimenetluses.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

8. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et arvestades avalduses esile toodud asjaolusid

ei ole alust järeldada, et avaldaja ei oleks esitanud avaldust PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgil.

Viidatud sätte järgi rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku

vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku

ettevõtte tervendamise kaudu ning asjaolu, et avaldaja on ka varem esitanud võlgniku vastu

pankrotiavalduse, kuid jätnud oma nõude toonases menetluses esitamata, ei anna alust

järeldada, et praegusel juhul ei oleks avaldaja eesmärgiks oma nõude rahuldamine võlgniku

pankrotimenetluses. Seetõttu muudab kolleegium selles osas maakohtu määruse põhjendusi

ning jätab kohtumäärusest seda puudutavad põhjendused välja. See ei muuda aga maakohtu

määruse lõppjäreldust ebaõigeks.

9. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul tuleb

jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust

piisavalt põhistanud ning võlgniku maksejõuetuse tingimused ei ole PankrS § 10 lg 2 p 2

tähenduses täidetud. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

2-17-13009

Kolleegium nõustub puudutatud isiku väitega, et kohtutäitur on küll kontrollinud võlgniku

vara olemasolu, kuid ei ole välja selgitanud puudutatud isikule kuuluva kinnisasja väärtust.

Seetõttu ei ole ka võimalik tõsikindlalt väita, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste

täitmiseks või ei ole temale kuuluva kinnisasja väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimise

kulusid. TMS § 74 lg 5 järgi lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest,

arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

Kohtutäituri 27. juulil 2017. a esitatud õiendis ei ole kohtutäitur andnud hinnangut võlgnikule

kuuluva kinnisasja väärtuse kohta. Nimetatud õiendis on kohtutäitur üksnes märkinud, et

kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul selline vara, mille arvel saaks avaldaja nõude

rahuldada või ei ole selle vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimise kulusid.

Kohtule esitatud õiendist ega asjale lisatud muudest tõenditest ei nähtu, mille alusel

kohtutäitur sellisele järeldusele jõudis. Seetõttu ei ole ainuüksi kohtutäituri teatise alusel

praegusel juhul võlgniku maksejõuetus piisavalt põhistatud. Muid andmeid ega neid

kinnitavaid tõendeid kohtutäituri järelduse kinnitamiseks ei ole avaldaja kohtule esitanud.

Eelnevat arvestades ei ole avaldaja võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud ja maakohus

jättis põhjendatult võlgnikule ajutise halduri määramata.

10. Neil kaalutlustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Menetluskulud

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda.

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu

442 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule osutatud õigusabi kokku

2 tundi 50 minutit, sh määruskaebusega tutvumine 15 minutit, vastuse koostamine 2 tundi ja

35 minutit, mis on põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

442 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb

hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav