Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-18-968/2 AI generated

3-18-968/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-968/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Haldusasi nr 3-18-968

Legislator headnote

AI generated

3-18-968/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Haldusasi nr 3-18-968

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing hardship residence permit late recusal request urgent necessity lack of procedural indigence standing of petitioner
AI generated
142897003
3-14-51254/2
108603119
3-07-2292/1
357965164
3-24-130/3
349597277
3-23-2156/2
391938605
3-24-3474/4

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-18-968

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-968

Haldusasi V.S. kaebus kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON Tagastada V.S. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.02.2018 esitas riigiprokurör Eve Olesk kriminaalasjas nr 16221000133 Harju Maakohtule taotluse advokaat V.S. kahtlustatavana kinnipidamise lubamiseks. 12.02.2018 määrusega rahuldas Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik taotluse ning andis loa pidada advokaat V.S. kinni kuni 48 tunniks. 13.02.2018 peeti advokaat V.S. kahtlustatavana kinni.

2. V.S. esitas 15.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p-st 5 tulenevalt ei ole võimalik kahtlustatavana kinnipidamist ega määrust vaidlustada määruskaebe korras ega maakohtus üldmenetluses ning vaidlusaluse kinnipidamise suhtes ei ole hilisemalt võimalik esitada ka muid kaebuse liike, ei ole kaebajal tema vabaduspõhiõiguse põhjendamatu rikkumise kaitsmiseks tõhusamaid vahendeid kui halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamine. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on preventiivne, rehabiliteeriv ning lisaks soovib kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude nii moraalse kui varalise kahju hüvitamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kaebaja kahtlustatavana kinnipidamine ei ole toiming, siis palub kaebaja käsitleda seda kui avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavat faktilist asjaolu ning tuvastada selle õigusvastasus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud kaebaja kahtlustatavana kinnipidamine on kriminaalmenetluse toiming, mille õiguspärasust ei ole halduskohus pädev hindama. Kriminaalmenetluse toimingute ja kohtumääruste seaduslikkuse kontrollimine toimub KrMS-s sätestatud korras ning kuulub kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Asjaolu, et kahtlustatavana kinnipidamiseks loa andmise määrus on KrMS § 385 p-ga 5 välja arvatud määruskaebusemenetluse esemest, ei tähenda, et see oleks vaidlustamatu, vaid selle peale saab edasi kaevata hiljem koos kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse vaidlustamisega nii apellatsiooni kui kassatsiooni korras (KrMS § 383 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys