2-18-1234/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1234 Hagihind 5652 eurot Tsiviilasi XXX hagi Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, puude tõttu diskrimineerimise tuvastamise, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise ning TLS §

109 lg 1 alusel 6 kuu keskmise töötasu 5652 euro (6 x 942 eurot) hüvitise väljamõistmise nõuetes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu (Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid Osaühing; Liivalaia tn 11/1-12a, 10118 Tallinn; telefon: 6 408 711, e-post: raini@lawoja.com ) Kostja: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum (registrikood: 90012585; Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn; e-post: info@evm.ee) Kostja lepinguline esindaja: jurist Mari Rask (Gonsiori, 25-12, Tallinn, 10147, Harjumaa, Eesti; info@toooigusabi.ee ). Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine.

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada hageja XXX ja kostja Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Hageja ja kostja (endise nimega Ennistuskoda „Kanut“) vahel 01.02.2011 sõlmitud tööleping nr 93 lõppeb poolte kokkuleppel alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

1.2 Kostja tasub hageja XXX SEB panga kontole nr XXX TLS § 109 lg 1 kohaselt hüvitisena kolme kuu töötasu hüvitise, so kokku 2826 eurot (so 3 x 942 eurot) hiljemalt kahe nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

1.3 Pooled kinnitavad, et neil puuduvad peale kokkuleppes välja toodud nõuete mistahes nõuded või pretensioonid üksteise suhtes.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-1234 menetlus.

4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi SA Eesti Vabaõhumuuseum vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, puude tõttu diskrimineerimise tuvastamise, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise ning TLS § 109 lg 1 alusel 6 kuu keskmise töötasu 5652 euro (6 x 942 eurot) hüvitise väljamõistmise nõuetes. Hageja (töötaja) esitas 25.01.2018 Harju Maakohtule hagi töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras töövaidlusasjas nr 4-1/2219/17. Pooled saavutasid 04.06.2018 toimunud kohtuistungil kompromissi ning esitasid kohtuistungil kohtule omapoolse kompromissettepaneku. Pooled paluvad kompromissi kohtumäärusega kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused

1. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

3. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

4. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

5. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Kohus selgitab, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 alusel, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. ITVS § 24 lg 4 järgi, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Kohus selgitab, et Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-139-06 asunud seisukohale, et ITVS § 24 lg-t 4 tuleb tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool, kelleks käesolevas menetluses on kostja (tööandja). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Käesolevas asjas pole pooled riigilõivu tasunud, mistõttu ei kuulu ka sellest ½ kompromissi kinnitamisega tagastamisele.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised lühendasid edasikaebeõigust kolmele päevale. Seega kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik