2-18-2422/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2018.a, Tallinn Tõnismägi 5A

Tsiviilasja number

2-18-2422

Tsiviilasi

Kohtutäitur Katrin Velleti avaldus võlgniku XXX

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja:

kohtutäitur

Katrin

Vellet

(asukoht

Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn; e-post

info@vellet.ee)

Puudutatud isikud:

Võlgnik XXX (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post:

XXX)

Sissenõudja: XXX (isikukood XXX), seaduslik

esindaja XXX (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti avaldus.

2. Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel XXX (isikukood XXX) mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr XXX, välja antud 23.03.2015).

Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.

3. Keelata XXXle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine ja juhtimisõiguse taastamine.

4. Määruse jõustumisel edastada määrus Maanteeametile.

5. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale

õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud

vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks

maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu

jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks

võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud

(täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).

6. Kohtumääruse jõustumisel on XXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).

7. Jätta rahuldamata kohtutäitur Katrin Velleti avaldus peatada tsiviilasja 2-18-2422

menetlus.

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas

nr 031/2009/3691 võlgnik XXX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu

15.06.2009 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-28898 alusel algatatud täitemenetlus asjas nr

031/2009/3691. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud 06.08.2009. Võlgnikult on

välja mõistetud igakuine elatis alates 12.04.2008 kuni 05.07.2022 summas 336.37 eurot.

Seisuga 14.02.2018 on võlgnevus 34648.74 eurot.

2. 08.02.2017 koostas kohtutäitur võlgnikule hoiatuse, mis on võlgnikule toimetatud kätte

11.02.2017 e-posti vahendusel § 314’1 lg 2 kohaselt ning tulenevalt TMS §-st 177’1 lg 2

kehtib 2 aastat. Harju Maakohtu 27.07.2017 määrusega asjas nr 2-17-4471 peatati XXX’i

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. 12.09.2017 esitas võlgnik kohtule

taotluse juhtimisõiguse peatatuse lõpetamiseks TMS § 177’5 lg 1 p 1 alusel seoses kolme

kuu elatise tasumisega. Harju Maakohtu 10.10.2017 määrusega asjas nr 2-17-4471 lõpetati

võlgniku XXX’i juhtimisõiguse peatamine. Pärast võlgniku juhtimisõiguse peatatuse

lõpetamist kuni 14.02.2018, laekus kohtutäituri kontole kokku 30,04 eurot, millest

13.10.2017 kandis kohtutäitur sissenõudjale edasi elatise katteks 30 eurot. Sellest

tulenevalt leiab kohtutäitur, et võlgnik asus tasuma elatist õigeaegselt, kuid katkestas

korrapärase tasumise vähemalt 30-ks päevaks.

3. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks mõjutab

võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt, kuna nii see juba juhtus 2017. aasta teisel

poolel, kui võlgnik tasus kolme kuu elatist selleks, et lõpetada juhtimisõiguse peatatust.

Antud asjaolu näitab, et tegelikult võlgnikul on rahalised vahendid oma kohustuse

täitmiseks, kuid nad on varjatud ja kohtutäitur ei saa sellele varale pöörata sissenõuet.

4. 02.04.2018 avaldusega palus kohttäitur peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses

täitemenetluse peatamisega TMS § 46 lg 1 p 2 alusel kuni tsiviilasjas 2-18-2086 esitatud

pankrotiavalduse lahendamiseni. 24.05.2018 teatas kohtutäitur, et tsiviilasjas 2-18-2086

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna

täitemenetluse peatamise alus langes ära, siis uuendati 24.05.2018 täitemenetlus.

Kohtutäitur palub jätta rahuldamata tema 02.04.2018 peatamise taotlus.

Võlgniku seisukoht

5. Võlgnik leiab, et tema juhiloa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ta ei ole tahtlikult

elatist maksmata jätnud. Tal ei ole rahalisi vahendeid elatise tasumiseks, kuna ta on töötu

alates 18.12.2015. Auto juhtimisõigus ei ole luksus võrreldes muude õigustega, mille

piiramise võimaluse näeb ette täitemenetluse seadustik. Puudutatud isik leidis töökoha. Ta

sõlmis 23.03.2018 töölepingu ja asub tööle 27.03.2018 autojuhi ametikohale. Puudutatud

isik 1 leiab, et juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ta ei suuda oma töökohustuste täita, mis

omakorda avaldab mõju elatise maksmisele. Arvestades eeltoodut puudutatud isik 1 leiab,

et on õiguslikud alused jätta Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti avaldus XXX õiguste ja

lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks rahuldamata.

Sissenõudja seisukoht

6. Sissenõudja on 09.03.2018 kohtumääruse kätte saanud 22.03.2018, kuid ei ole kohtule

seisukohta esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel.

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab

kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30

päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva

seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise

võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja

kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur

võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1

loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei

täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist

tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga

maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses

märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise

tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku

ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

10. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees

ning tema suhtes on algatatud täiteasi lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga

14.02.2018 oli võlgnevuse suuruseks 34 648,74 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et

sissenõudja on andnud kohtutäiturile nõusoleku võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks.

Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki

juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud ega selles, et

elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühtegi TMS § 1771 lg

1 sätestatud tingimust.

11. Võlgnik on taotlusele vastu vaielnud. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva

ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt tagama.

Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Rahaliste vahendite

puudumine või töötus ei ole mõjuvad põhjused. Lapsele elatise tasumise kohustuse

rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse

meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid

abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust

põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning

vajalik.

12. Võlgniku väited, et ta leidis just 23.03.2018 (samal päeva kui esitas kohtule seisukoha)

töö autojuhina ja juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ei suuda ta oma töökohustusi täita,

mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele, on kohtu hinnangul väheveenvad, sest

võlgniku elatisvõlgnevus on kasvanud 34 648.74 euroni sõltumata sellest, et võlgnikul oli

juhtimisõigus seni olemas. Võlgniku poolt seisukohale lisatud töölepingust nähtub, et

töötajal on mittetäielik tööaeg: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Töötaja põhipalk on 3

eurot tunnis. Arvestades töölepingu alusel töötatavaid tunde ja tunnipalka hakkab võlgnik

saama palka 360 eurot (4*30 tundi*3 eurot) kuus. Samuti on töölepingus märkimata, mil

viisil (kas pangaarvele või sularahas) toimub palga väljamaksmine. Kohtuotsuse järgi

tuleb võlgnikul tasuda igakuiselt oma lapse ülalpidamiseks elatis 336.37 eurot kuus, seega

sisuliselt samapalju kui on võlgniku kuupalk. Kohtu hinnangul on 360 eurose kuutasuga

töökoha mõju elatise maksmisele täiesti olematu või kindlasti ebapiisav. Pooled ei ole ka

kohtule teatanud, et peale töökoha leidmist oleks võlgnik asunud korrapäraselt ja täies

ulatuses tasuma elatist.

13. Kohus leiab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki

juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et

juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid

juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.

Arvestades, et võlgnik oli sõltumata juhilubade olemasolust perioodil 18.12.2015 kuni

27.03.2018 töötu ja peale 2,5 aastast töö otsimist leidis töökoha, mis ei taga piisavat

sissetulekut, et kindlustada oma alaealise lapse ülalpidamine, siis leiab kohus, et

juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohus ei ole veendunud, et

võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus

nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks

mõjutab võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt, kuna nii see juba juhtus 2017.

aasta teisel poolel ja ilmselt on võlgnikul ka rahalised vahendid oma kohustuse täitmiseks,

kuid nad on varjatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse

elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.

14. Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva

jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS §

1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning

temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on

tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu

jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks

võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

15. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

16. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks

olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik