1-17-9185/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-9185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9185 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.S , isikukood , kodakondsuseta, XXX keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 30.01.2017 ja lõpp 11.08.2019 RESOLUTSIOON

Jätta M.S elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.S-i id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.S Viru Maakohtu 30.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9185 kannab käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § järgi ja karistuseks

199 lg 2 p 4,7

mõisteti KarS § 6 liideti mõistetud karistusele

3 kuud vangistust.

5 lg 2 alusel Viru Maakohtu 14.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata

3 kuud 12 päeva vangistus ja karistus 2 aastat t, mõistes M.S i

2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust.

- liitkaristuseks Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab kolmandat ta korda. Praegust karistust kannab isik varguse eest grupis, millele on liidetud ka eelmine karistus. Varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas ka röövi sõltuvusainete tarvitamine ning raske majanduslik olukord. mise. Soodusteguriks on

13.03.-15.05.2017 osales kinnipeetav majandust 15.05.-

öödel koristajana. 22.09.2017 töötas isik majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav täitis tööülesandeid korrektselt, kuid 22.09.2017 tarvitas

ta köögis tööl olemise ajal vahendit "Chemisept", mis on alkoholisisaldusega ja m Isik on 2 õeldud käte desinfitseerimiseks, mistõttu ta eemaldati töölt. korral läbinud taasühiskonnastavates tegevustes sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osaleb

Corrigo tugigrupis, toimunud on vestlused ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal. Kinnipeetav tunnistab,

et on sõltlane ning seoses sellega vajab abi ja rehabilitatsiooni. Alates 08.01.2018 osaleb isik

riigikeele A2 taseme õppes.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

4 kuud veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. ning kanda jääb tal

Kinnipeetaval on vabanemisel v xxxx õimalus elama asuda aadressile . Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on eramajaga, milles on neli tuba. Maja omanik on kinnipeetava ema M S. Antud majas elavad kinnipeetava vanemad M V S ning vanaema E S. Teostatud elukoha S ja kon etele. trolli põhjal vastab M.S i elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõu - Kinnipeetav l

kutsekeskko õpetas põhikooli ja seejärel oli treiali erialal Sillamäel, misjärel läks tööle, sest soovis isiklikku sissetulekut. Riigikeelt isik ei valda, kuid on motiveeritud seda õppima. Enne vangistust oli isikule määratud töövõim ekaotus xxxx. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. K-Raha andmetel seisuga 21.03.2018 on isikul tasumata nõudeid 1441,48 eurot, vabanemisfondis on 703,20 eurot. Vabanedes puudub M.S-il kindel töökoht. Lähedased on nõus M.S i

- vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetava vanemad omavad ametlikku töökohta, vanaema on vanaduspensionär.

Lähedastest on kinnipeetaval ema M S, isa V S, vend E S ja vanaema E S. Kinnipeetava v kohaselt on M.S-il , karistuse kandmise ajal anemate sõnade suhted lähedastega head suheldakse telefoni teel ning ta on koju oodatud. Arvestades kinnipeetava lähedaste poolt korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Riskiv d ale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitava toimepandud kuriteod. stas isik alkoholi tarvitamisega 14-aastaselt. Väidetavalt alu Alkoholivastast ravi kirikus on isik enda sõnul varasemalt saanud "Uus põlvkond". Isiku enda sõnul on tal probleemid alkoholiga ja sooviks elada kaine peaga. Narkootilistest ainetest on ta isik proovinud kõike. Narkootikumidest alustas kanepist, seejärel hakkas tarvitama amfetamiini. Põhinarkootikumina on tarvitanud LSD-d ja alates 1996. aastast amfetamiini. M.S on 2 korral viibinud xxxx (2010 ja 2013), esimene kord katkestas ravi ning teine kord käis lõpuni. 22.09.2017 Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni Isik paiknes 21.02.- os rooniline akonnas, kuid seoses rikkumisega paigutati ümber. Isikul on diagnoositud k haigus, millega seoses saab ravi. Kinnipeetav on viibinud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil xxxx. isik olla impulsiivne, otsides probleemide lahendamiseks kergemaid Käitumiselt võib võimalusi. Reaalseks tulevikueesmärgiks on leida tööd. ja väärteokorras

Korduv kriminaalkaristatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Isik ise väidab, et on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ue vägivaldse kuriteo on vangla hinnangul 70% ning u toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamus rahvastikuregistri andmetel on M.S es märgib, et vallaline. Ema M S nade kohaselt esines M.S-il enne vangistust probleeme e sõ alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. hedastega ilmnes, et M.S-il Vestluses lä esines enne vangistust probleeme töökoha leidmisega. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. M.S-i on varasemalt korduvalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ning hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametni k ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 11.08.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime iskontroll 11.08.2019. panemise tõenäosusest käitum samuti kuni karistusaja lõpuni Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.S ile KarS § 75 lg 2 p -

-des 2,2 1,4,7,9 sätestatud Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik kohustused. ettepaneku määrata 2 kuud.

M.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. võib alkoholi suhtes kohe ära kodeerida. Vabaduses end ta Narkootikumidega seoses on

vanglas programmid ja loodab, et nendest on abi. ta ta läbinud Oma peret ega lapsi l ei ole. Kui kohus ta vabastab, on ta riminaalhooldusele ta nõus alluma k ning i Kinnipeetav leiab, täitma kõik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, mis määratakse. et kui kohus teda ei vabasta, siis normaalse elu juurde ei suuda ta enam tagasi pöörduda.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et M.S-i tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise vaatamisest. küsimuse läbi Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.S-i ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõ tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla istetu, poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.S ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim Kinnipeetaval on isi enne tähtaega vabastamisele.

5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. K grupis toime pandud vargus, varasemalt on ta toime pannud äesolev kuritegu on ka KarS § 200 lg 1 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Kuritegude toimepanemisi on soodustanud raske majanduslik olukord ja tuvusainete tarvitamine. Enne vangistust oli sõl kinnipeetaval xxxx töövõimekaotus ning ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. Lähedaste sõnul esines tal probleeme töökoha leidmisega. Ka vangistusest vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindla igakuise sissetuleku majanduslikuks töökoht, mis tagaks talle

toimetulekuks. ka materiaalselt Kuigi lähedased on lubanud kinnipeetavat vabanemisel toetada, säilib panemise oht eelkõige seoses kohtu hinnangul uue varavastase kuriteo toime sõltuvusainete tarvitamisega. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kuritegusid toime pannud grupis, kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad mõjutada toime pane teda ma uusi kuritegusid. Isik tunnistab probleeme alkoholi kuritarvitamisega korral viibinud , tal on narkosõltuvus. Kinnipeetav on varem 2 Sillamäe sõltuvusrehabilitatsioonikeskuses. Samas on isikul peale seda esinenud tagasilangusi narkootiliste ainete tarvitamise osas tsiooni ning ta viibis ka vanglas olles sõltuvusrehabilita osakonnas, kuid seoses rikkumisega paigutati ümber. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3

06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimus umine. K eks vangistatu õiguspärane käit äesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikut on varem korduvalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ei täitnud ta kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamin käesoleval ajal e elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et läbinud 2 korral vangistuses on ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, temaga on vesteldud ühiskonnas aktsepteeritavatest väärtu leb Corrigo tugigrupi taasühiskonnastavates tegevuste shinnangutest, ta osa s ning riigikeele A2 taseme õppes. vangla majandustöödel, kuid eemaldati rikkumise Ta on osalenud tõttu töölt. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas majas, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning majas elavad vanemad ja vanaema on andnud oma Lisaks on nõusolekud isiku elama asumiseks nende juurde. kinnipeetava suhted lähedastega head ja toetavad, ta on sugulaste poolt koju oodatud ning nad on nõus teda vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused elukoha olemasolu ja toetava lähivõrgustiku näol on head, ei kaalu k , ohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid

76 lg-s 4 peab kohus kaalukamateks KarS § sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

H

eli Väinaste Kohtunik