1-07-9647/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09 septembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-07-9647

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi

Aivar lembit

Kohtuasi tingimisi Viru Vangla esitatud materjalid G.F-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu G.F ; viibib Viru (isikukood: xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta G.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista G.F-ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017

SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.F, 1-07-9647, menetluskulud”.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 24.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.F tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 22.11.2007 otsusega ja karistati KarS §-de 266

lg 2 p 3; 215 lg 2 p 1,2; 199 lg 2 p 4,7,8 järgi KrMS 238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti kandmata karistus Pärnu Maakohtu 08.06.2006 otsuse järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 15.03.2007 ja lõpp 15.09.2010.

2

Kinnipidamisasutuses G.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse kandmise ajal on teda 48 korda karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 kl haridust. Vanglas viibides ei tööta ega õppi. Läbis sotsiaalprogrammid Convictus ja ART. Vabanedes garanteeritud

töökoht puudub. G.F on 3 korda kriminaalkorras karistatud reaalset vangistust

kannab esimest korda. Kinnipeetaval on vabanedes perekonna moraalne kui ka materiaalne toetus. On varasemalt olnud katseajal ning ei ole suutnud täita kaitseaja tingimusi ja lisaks pani veel toime uue kuriteo.

Kriminaalhooldusametnik ennetähtaega vabastamist leides, et ei toeta G.F

otstarbekas oleks, et kinnipeetav omandaks vanglas põhihariduse .Pole ametlikult töötanud ja

kutseoskused puuduvad. Kinnipidamisasutuses on G.F olnud palju distsiplinaarkaristusi, millest võib järeldada, et kinnipeetav ei suuda ohjata oma emotsioone ning vajaks osalemist sotsiaalprogrammides.

G.F taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega

Prokurör

ei toeta taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G.F-i, tema kaitsja ja

prokuröri arvamuse, leiab, et G.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik G.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et G.F-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

G.F on vangistuse ajal 48 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et

võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma karistustest järeldusi teinud.

G.F on 3 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning olles järelevalve all ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist.

Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et G.F-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Arvestades G.F-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

3

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik Jüri Sakkart