1-07-7899/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09 septembril 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-7899

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi Aivar Lembit.

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid A.M-i

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu A.M (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas)

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta A.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja A.M-ile.

Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 17.08.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.M mõisteti süüdi Viru Maakohtu 19.12.2007.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 pp4,7,9, § 214 lg 2 pp1,4 ja § 121 järgi karistati KarS § 64 kohaldamisega 5 aastase vangistusega Karistuse kandmise algus oli 30.12.2006 ja lõpp on 29.12.2011.

A.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel

soovib asuda elama oma tüdruksõbra L.K juurde xxx. L K teatas, et ei ole nõus kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega aadressile xxx kuna sellel

2

aadressil elavad tema vanemad ja venna perekond. L.K sõnul katkestas ta suhtlemise

kinnipeetavaga ning ei soovi toetada kinnipeetavat tema ennetähtaega vabanemise korral. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust ja puudub eriala. Enne vangistust ametlikult pole töötanud. Viru Vanglas töötab sööklas abitöödel.

Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav kahetseb toimepandut kuid püüab oma süüd vähendada süüdistades teisi. Kuritegu sooritas alkoholijoobes, mis oli seotud ka vägivaldse käitumisega.

Kriminaalhooldusametnik vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toeta A.M vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

A.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Prokuröri puudub vabaduses elukoht, kuhu oleks võimalik hinnangul A.M

paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole

otstarbekas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A.M-i ja prokuröri

arvamuse, leiab, et A.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik A.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus lähtub asjaolust, et A.M puudub vabaduses elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A.M-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

A.M on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest,

et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist.

A.M on varem 7 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ega suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest pannes jätkuvalt toime kuriteod. See näitab, et

võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud.

Peale seda arvestab kohust, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib esineda tagasilanguse perioode, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval vabaduses puudub kindel töökoht või muu sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja on uue kuriteo toimepanemise üheks riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et A.M-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

3 Arvestades A.M-i poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik