2-18-3498/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-18-3498 Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. märtsi 2018 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Tühistada Harju Maakohtu 26. märtsi 2018 määrus ja saata asi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada.

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud 1. XX esitas 06.03.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse YY nimel ühisomandis oleva korteriomandi osa, asukohaga Tallinnas, XXX, müümiseks. Avaldaja palus ka määrata müügitehingu tegemiseks lapsele erieestkostja. 2. Avalduse kohaselt suri puudutatud isiku isa CC 22.10.2011. Notar Evelyn Rootsi poolt 09.02.2012 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on CC pärijateks võrdsetes mõttelistes osades puudutatud isik ja avaldaja.

2 3. Avalduse esitamine on tingitud sellest, et CC lahutatud abikaasa RR soovib korterit müüa ja müügilepingu ettevalmistamisel on tõusetunud küsimus korteriomandi omandiõigusest.

Maakohtu määrus 4. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. 5. Avaldaja palub kohtu nõusolekut alaealise lapse nimel ühisomandis (ühisomanik RR) oleva korteriomandi osa, asukohaga Tallinnas, XXX, müümiseks. RR ja CC abielu sõlmiti 03.06.1989 ja lahutati 08.05.2001. RR ja CC ühisvara moodustab vara, mis on endiste abikaasade poolt omandatud perioodil 03.06.1989 kuni hiljemalt 08.05.2001. 6. Kohus tegi päringu e-kinnistusraamatusse ja saadud andmete kohaselt omandas RR korteri 24.10.2003. Kuna RR omandas korteri pärast abielusuhete lõppemist, siis on korter tema lahusvara. Lihtkirjalik 08.05.2001 kokkulepe ei oma asjas tähendust, sest RR on kantud 25.10.2002 notariaalse avalduse alusel kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Kuna eeltoodud andmete kohaselt on korter RR lahusvara, siis esitatud avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus 7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. Harju Maakohus asus ekslikult ja alusetult ainult e-kinnistusraamatu päringu alusel seisukohale, et korteriomand kuulub RR lahusvara hulka. Elektroonilise ehitisregistri andmetest ja kinnistustoimikus olevast korteriomandite seadmise aluseks olnud Tallinna Hooneregistri 22.10.2002 tõendist nr 18801 nähtub, et RR kui hooneregistrisse kantud vallasasja omaniku omandiõigust tõendavateks dokumentideks on Elamukooperatiivi „V“ 08.07.1996 üldkoosoleku protokoll, Korteriühistu V 05.01.2000 ja 11.04.2000 üldkoosolekute protokollid ning 10.01.2000 vara üleandmise akt. XXX korter omandati vallasasjana CC ja RR abielu kestel ja sel ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt kuulus korter nende ühisvara hulka. 9. Kuna vallasasjast korter oli CC ja RR ühisvara, siis on see ühisvara vaatamata sellele, et korteriomand kanti kinnistusraamatusse pärast abielusuhete lõppemist. Korteriomandi seadmisel saavad selle omanikuks isikud, kes olid korteri kui vallasasja omanikud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-05). Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-05).

RR seisukoht 10. Maakohus küsis pärast vaidlustatud määruse tegemist RR-lt seisukohta XX avalduse ja määruskaebuse osas. 11. RR palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. RR soovib müüa Tallinnas, XXX asuvat korteriomandit. Korteriomand kuulus tema ja CC ühisvara hulka. Korteriomandi võõrandamine on võimalik vaid avaldajal, puudutatud isikul ja RR-l ühiselt. Tehingu tegemiseks on vajalik kohtu nõusolek ja erieestkostja määramine.

3

Menetluse edasine käik 12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti ja rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). 15. TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätet kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 kohaselt ka hagita asjas esitatud avaldusele. 16. Riigikohus on korduvalt rõhutanud kohtu kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-151-14, p 13). Maakohtu põhjendused vaidlustatud määruses ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud, et avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise nimel tehingu tegemiseks ja selleks erieestkostja määramiseks on õiguslikult võimatu. Selle asemel on maakohus asunud avalduse perspektiivi hindamiseks lubamatult koguma ja hindama tõendeid. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 2-16-8446, p 10, nr 3-2-1-151-14, p 14). 17. Avalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades ei oleks maakohus tohtinud avalduse menetlusse võtmisest keelduda. See, kas avaldus on põhjendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Kui selle küsimuse lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS §-d 3401 ja 392). Menetlusse tuleb puudutatud isikuna kaasata ka RR, kelle õigusi avalduse lahendamine puudutab. 18. Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 19. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohtu asja läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav