2-18-6569/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-18-6569

Tsiviilasi

Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ

vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Herki Murd, ik XXX, elukoht XXX;

kostja Balti Metsahooldus Grupp, rk 12205478,

asukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadv

Brigitta Mõttus, e-post brigitta@advokaadibyroo.ee

Menetlusosaliste ärakuulamine

Protokollija

28. mai 2018

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro

suuruse saamata töötasu väljamõistmiseks seadusliku aluse puudumise tõttu.

Jätta rahuldamata Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro

suuruse saamata tasu väljamõistmiseks aegumise tõttu.

Jätta rahuldamata Balti Metsahooldus Grupp OÜ taotlus hageja töötasu nõudele

aegumise kohaldamiseks.

Menetluskulud jätta Herki Murdi kanda.

Määrata Balti Metsahooldus Grupp OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 100

eurot, milline summa välja mõista Herki Murdilt Balti Metsahooldus Grupp OÜ

kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

Herki Murd poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt sõlmisid töötaja ja

tööandja 2015 sügisel töölepingu, mille kohaselt töötajale makstakse töötasu tükitöö

alusel. Tööandja ei maksnud töötajale välja kogu palka. Avaldaja palub tööandjalt välja

mõista saamata töötasu 500 eurot 5,5 töötunni eest hinnaga 91 eurot tund. Menetluse

käigus avaldaja täpsustas, et tasu arvestus on 91 eurot ha eest, 5,5 ha eest seega 500 eurot.

Balti Metsahooldus Grupp OÜ taotles töövaidluskomisjonis töötaja avalduse läbi

vaatamata jätmist aegumise tõttu, sest töösuhte tuvastamiseks seadusega sätestatud

tähtaeg on möödunud.

Sellele vastas avaldaja oma esindaja kaudu, et H. Murd ei taotle töövaidluskomisjonis

töösuhte tuvastamist, vaid ainult saamata jäänud töötasu väljamõistmist.

Töövaidluskomisjoni 27.03.2018 otsusega rahuldati H. Murd avaldus, tuvastati töösuhte

olemasolu ja mõisteti välja saamata töötasu 500 eurot netopalgana.

Balti

Metsahooldus

Grupp

OÜ

pöördus

taotlusega

kohtusse,

vaidlustades

töövaidluskomisjoni otsuse töösuhte tuvastamise ja 500 euro välja mõistmise osas.

Taotluse kohaselt sõlmis Balti Metsahooldus Grupp OÜ XX.XX.XXXX Herki Murdiga

töövõtulepingu metsaraide, võsalõikuse, valgustusraide jms tegemiseks. Tasu maksmine

toimus vastavalt kokkuleppele tükitöö alusel. H. Murd ei teinud tööd vajaliku hoolega,

kuid leidis, et temale on tasu vähem arvestatud. Tekkinud lahkarvamuste tõttu lahkus H.

Murd 1. aprillist 2015, st enne lepingu tähtaja saabumist, mis pidi olema 30.04.2015.

21.04.2016 esitas H. Murd avalduse Valga töövaidluskomisjonile, soovides töösuhte

tuvastamist ja saamata jäänud töötasu 450 eurot väljamõistmist. Tööandja esitas töötaja

nõuetele aegumise vastuväite. Valga töövaidluskomisjon jättis 24.05.2016 otsusega H.

Murdi avalduse töösuhte tuvastamiseks läbi vaatamata nõude aegumise tõttu ning lõpetas

menetluse saamata jäänud töötasu nõudes, sest selle menetlemine oleks eeldanud

töölepingulise suhte tuvastamist. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest H. Murd

ei pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on Tartu töövaidluskomisjoni

27.03.2018 otsus töösuhte tuvastamise ja saamata jäänud töötasu väljamõistmise kohta

ebaõige.

Kohus võttis H. Murd poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja selle täpsustuse

menetlusse hagina. Kohus kuulas ära H. Murdi ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ juhatuse

liikme Ülari Metsaveere. H. Murd avaldas, et soovib kostjalt saada 500 eurot. Tööandja

maksis ainult avanssi, palk on maksmata. Viimast lanki käis tõesti mitu korda ümber

tegemas, sest H. Murdi arvates olid maha võtmiseks ette nähtud valed puud. Lisaks tehti

lankidel tööd mitmekesi, mistõttu ühe hektari tasu tuli jagada mitme töölise vahel. Ü.

Metsaveer avaldas kohtule, et H. Murd ei täitnud sõlmitud töövõtulepingut, ei teinud

kokkulepitud tööd, st ei võtnud maha ettenähtud puid, hoolimata mitmest nõudmisest

ning lõpuks jättis enda kätte tööandjale kuuluvad saed. Töösuhe lõppes 1.04.2015, mil H.

Murd oli viimast päeva langil. Valga TVK otsus on õige ja Tartu TVK-l puudus

igasugune alus uuesti tuvastada töösuhte olemasolu ning sellest tulenevalt ka saamata

töötasu. Kostja palub jätkuvalt kohaldada hageja nõuetele aegumist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Töövaidluskomisjoni toimiku 4-1/2646/17 tl 31 on avaldaja H. Murd esindaja adv M.

Seesmaa seisukoht, mille kohaselt „Avaldaja on seisukohal, et tööandja on ekslikult

asunud seisukohale, nagu taotleks avaldaja töösuhte tuvastamist. Avaldaja selgitab veel

kord, et nõue on esitatud saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, kuna avaldaja töötas

metsatöölise ametikohal.“

Töövaidlusasjas 4-1/872/16 on Valgas asuv töövaidluskomisjon otsustanud 31.05.2016

kohaldada H. Murdi nõudes Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu töölepingulise suhte

tuvastamise osas aegumist ja seoses sellega on jäetud läbi vaatamata H. Murdi nõue

saamata töötasu osas. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud.

Seega on töövaidluskomisjon 27.03.2018 otsuses lahendanud H. Murdi nõude, mida ei

olnud esitatud (vt TVK tl 31) ja mille kohta on olemas töövaidluskomisjoni 31.05.2016

lahend (TVK tl 45-46), mis on jõustunud.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 ja lg 5 1. lause kohaselt Kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud

isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus on seisukohal, et maakohtu menetluses on H. Murd hagi Balti Metsahooldus

Grupp OÜ vastu 500 euro väljamõistmiseks, sest H. Murd ei ole esitanud 29.12.2017

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja selle 23.01.2018 lisas nõuet töösuhte

tuvastamiseks.

Herki Murd saab esitada kostja vastu tasunõuet kas töölepingust tuleneval või

töövõtulepingust tuleneva võlaõiguslikul alusel. Hagejal puudub kostjaga sõlmitud

kirjalik tööleping ning töösuhte olemasolu ei ole tuvastatud töövaidlust lahendava organi

(töövaidluskomisjon või kohus) poolt. Hageja väide, et tööandja esindaja on kuskil

nimetanud H. Murdi töötajaks, ei ole piisav tõendamaks poolte vahel töösuhte olemasolu.

H. Murdi esitatud nõue tuvastada töösuhte olemasolu, on tunnistatud töövaidlust

lahendava organi poolt aegunuks juba 2016. aastal tehtud otsusega. Sel ajal kehtinud

ITVS § 25 lg 2 kohaselt Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks

kohustuslik.

Herki Murdi nõue 500 euro väljamõistmiseks võib põhineda poolte vahel sõlmitud

töövõtu lepingul (tl 8-11). Võlaõigusseaduse § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1

kohaselt Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja on taotlenud

hageja nõudele aegumise kohaldamist. Isegi kui hageja suudaks kohtule tõendada (mida

ta teinud ei ole), et tema tehtud töö eest võlgneb kostja 500 eurot, on hageja nõue

aegunud. Töö tegemine toimus hiljemalt 2015 aprilli algul. H. Murd pöördus töösuhtest

tuleneva tasu nõudega töövaidluskomisjoni 29.12.2017 ning kohtumenetluses on hageja

nõue,

tulenevalt

töövaidluskomisjonile

esitatud

avaldusest,

töötasu

saamiseks.

Võlaõigusliku lepingu alusel tasu saamise nõue aegus aprillis 2018.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Herki Murdi nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Saamata

töötasu nõue töölepingu alusel on tõendamata, sest töösuhte olemasolu on tõendamata, ja

saamata tasu nõue töövõtulepingu alusel on aegunud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

Kostja menetluskuluks on taotluse kohaselt õigusabi kulu summas 500 eurot, käibemaksu

ei lisandu. Hageja ei ole esitanud õigusabi kuludele vastuväiteid kohtu määratud

tähtajaks.

Kohus on seisukohal, et kostja mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu suurus on 100 eurot.

Tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse §-s 58 lg 4 sätestatust pidi tööandja

töövaidluskomisjoni

otsusega

mittenõustumise

korral

esitama

kohtule

taotluse

töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse esitamine, milles

tööandja on valesti märgitud hagejaks, on täiesti ebavajalik. Kohus luges hagiavalduse

taotluseks ning on seisukohal, et taotluse koostamise eest mõistlik ja põhjendatud tasu on

100 eurot. Kostja taotlus töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks on jäetud rahuldamata,

sest kohtu hinnangul on töötaja töötasu nõue õigusliku aluseta.

Töötasu nõue on riigilõivuvaba Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel. Kostjal on õigus

tagasi saada menetluses tasutud kogu riigilõiv, esitades kohtule vastava avalduse, milles

on märgitud pangakonto, millele kohus saab raha tagasi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik