2-16-19316/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. juuni 2018. a

Tsiviilasja number

2-16-19316

Tsiviilasi

Ülle Saare hagi Forestmaster OÜ vastu osanike otsuse

õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks, otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Ülle Saare hagi Forestmaster OÜ vastu juhatuse liikme

tagasikutsumiseks

Ülle Saare avaldus Forestmaster OÜ-le uue juhatuse

liikme määramiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ülle Saare apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Ülle Saar (isikukood: xxx), esindaja

vandeadvokaat Tõnu Mets

Vastustajad:

(kostja) Forestmaster OÜ (registrikood: 10767493)

(iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel I) Riivo Saar

(isikukood XXX)

(iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel II) Parem

Kinnisvara OÜ (registrikood 10911412)

Vastustajate esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ülle Saare apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata

ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ülle

Saare kanda.

4. Jätta Ülle Saare taotlused finantsekspertiisi ja

kinnisvara

hindamise

ekspertiisi

läbiviimiseks

rahuldamata.

5. Rahuldada

Forestmaster

OÜ

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

ringkonnakohtus.

Mõista Ülle Saarelt Forestmaster OÜ kasuks välja

menetluskuluna

õigusabikulu

(viissada

kakskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Mõista Ülle Saarelt riigituludesse välja hagiavalduse

esitamisel

vähemtasutud

riigilõiv

summas

(kakssada viiskümmend) eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Ülle Saarele pärast käesoleva

otsuse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos

näidatud

Maksu-

ja

Tolliameti

pangakontole,

märkides makseinfos näidatud viitenumbri.

7. Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist

puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ülle Saar (hageja) esitas 23. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi Forestmaster OÜ

(kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja 26. septembri 2016 osanike otsusel puuduvad

õiguslikud tagajärjed. Alternatiivselt palus hageja tuvastada kostja 26. septembri 2016 osanike

otsuse tühisus või tunnistada kostja 26. septembri 2016 osanike otsus kehtetuks ning saata otsus

Tartu Maakohtu registriosakonnale kostja osanike 26. septembri 2016 otsuse alusel tehtud

osakapitali suurendamise kande kustutamiseks ja osakapitali suuruse 2556 euro taastamiseks,

põhikirja kinnitamise kuupäeva kande kustutamiseks ja põhikirja ning selle kinnitamise

kuupäeva 24. novembri 2010 taastamiseks ning uue osaniku kande kustutamiseks. Samuti

taotles hageja kostja juhatuse liikme kohalt Riivo Saare (kolmas isik I) tagasikutsumist ja

määrata juhatuse asendusliikmeks hageja kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või

nõukogu poolt või alternatiivselt määrata kostja asendusliikmeks vandeadvokaat Anne

Tammer. Menetluskulud palus hageja jätta kostja ja kolmanda isiku I kanda. Hageja esitas

taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles kostjale finantsekspertiisi ja XXX kinnistu väärtuse

hindamise ekspertiisi määramist.

Maakohus rahuldas 28. detsembri 2016 määrusega hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ja

kutsus tagasi juhatuse liikme kohalt kolmanda isiku I ja määras ajutiseks juhatuse liikmeks

Anne Tammeri. Hagi tagamise korras keelas maakohus äriregistris kostja suhtes kannete

tegemise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas

22. märtsi 2017 määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus määras juhatuse liikmeks

Anne Tammeri ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras juhatuse liikmeks kolmanda

isiku I.

Maakohus kaasas 3. veebruari 2017 määrusega menetlusse kolmanda isiku I ja Parem

Kinnisvara OÜ (kolmas isik II) iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolele.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kolmanda isiku I vahel abielu 19. detsembril 1992.

Kolmas isik I asutas 6. juunil 2001 kostja, mis kuulus 100% hageja ja kolmanda isiku I

ühisvarasse. Kolmas isik I on olnud kostja juhatuse liige alates selle asutamisest 6. juunil 2001.

Tartu Maakohtu 13. detsembril 2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-16-14776 lahutati

hageja ja kolmanda isiku I abielu. Hageja ja kolmanda isiku I ühisvara on jagamata.

Kostja 26. septembri 2016 osanike otsusega otsustas kolmas isik I ainuisikuliselt muuta kostja

põhikirja, suurendada kostja osakapitali 15 000 euro võrra uue 15 000-eurose osa väljaandmise

teel. Kolmas isik I loobus osalemast kostja osakapitali suurendamises ning ei soovinud teha

täiendavat sissemakset ja määras uueks osakapitali suuruseks 17 556 eurot, millest kolmanda

isiku I osa suuruseks on 2556 eurot (14,56%) ja kolmanda isiku II osa suuruseks on 15 000

eurot (85,44%). Kolmas isik II kuulub Aivar ja Elena Soonbergile, kes on kolmandale isikule I

lähedased isikud.

Kostja võõrandas 1. septembril 2016 kostjale kuulunud XXX kinnistu (registriosa nr 1030935)

Aivar ja Elena Soonbergile. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 6. septembril 2016. Kolmas isik

I tegi teadlikult kostja väärtust ja jätkusuutlikkust oluliselt mõjutava kinnistu võõrandamise

tehingu, vähendas sellega hageja ja kolmanda isiku I ühisvara väärtust ja vormistas õiguslike

tagajärgedeta osanike otsuse (hageja nõusolek tehingute tegemiseks puudus). Kostjale kuuluva

kinnistu müük väljus kostja igapäevase majandustegevuse piiridest, mistõttu oli vajalik kõigi

osanike otsus. Kolmas isik I on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.

Kostja kuulus 26. septembri 2016 osanike otsuse tegemisel hageja ja kolmanda isiku I

ühisvarasse ja puudus täiendav seaduse kaitset vajav kolmandast isikust osanik. Kolmas isik I

oli 26. septembri 2016 osanike otsuse tegemisel teadlik, et 100% kostja osalusest kuulub poolte

ühisvarasse. Hageja ei andnud kolmandale isikule I nõusolekut kostja osanike suhtes

muudatuste tegemiseks või osaluse ühisvarana väärtusetuks muutmiseks. Ühisosanike vahel ei

olnud kokkulepet, et kolmas isik I tegeleb kostjaga ainuisikuliselt. Kostja ei vajanud

täiendavaid investeeringud ja omas piisavalt vara jooksvate kohustuste täitmiseks. Ühisvarasse

kuuluva äriühingu väärtus väheneb olukorras, kus varasema 100% osaluse asemel peaksid

pooled jagama 14,56% kostja osalusest.

Hageja esitas ühisvara jagamiseks kohtusse hagiavalduse, mis võeti Tartu Maakohtu 27. juuni

2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8578 menetlusse.

3. Kostja ja kolmandad isikud palusid jätta hageja nõuded rahuldamata.

Kostja 26. septembri 2016 osanike otsus on kehtiv ja puuduvad alused selle otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Samuti puudub alus kolmanda isiku I kostja juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumiseks ja uue määramiseks. Kostja ja kolmandad isikud nõustusid, et kolmanda

isiku I 2556 euro suurune osa kuulub kolmanda isiku I ja hageja ühisvarasse.

Hageja ja kolmanda isiku I vahel oli omavaheline kokkulepe ja praktika, et kolmas isik I tegeles

kostjaga ainuisikuliselt. Hageja ei ole kostja tegevuses ja kostjaga seotud otsuste tegemisel

kunagi osalenud ega ka selle vastu huvi tundnud. Kostja põhitegevusalaks on metsavarumine

ja hagejal puuduvad kostja tegevuses osalemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kolmas

isik I tegi 26. septembril 2016 osanike otsuse kostja osakapitali suurendamiseks 15 000 euro

võrra vajadusega kaasata kostja tegevusse täiendavaid investeeringuid. Kolmas isik II soovis

investeerida kostja tegevusse 15 000 eurot. Tegemist oli ärilise otsusega.

Kostjale ei ole teatatud, et 2556 euro suurune osa kuulub ühiselt hagejale ja kolmandale

isikule I, mistõttu ei kehti ÄS § 165 lg 1 esimene lause kostja osanike 26. septembri 2016 otsuse

suhtes. Hageja nõue tuvastada kostja osanike 26. septembri 2016 otsuse tühisus on alusetu.

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlustatud osanike otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja

osakapitali suurendamise otsus lähtub üksnes kostja huvidest. Alusetu on hageja alternatiivne

nõue tunnistada kostja osanike 26. septembri 2016 otsus kehtetuks, kuna nimetatud otsus ei ole

vastuolus seadusega ega põhikirjaga. Kolmas isik I hääletas põhikirja muutmise ja osakapitali

suurendamise poolt ja kuna ÄS § 165 lg 1 esimene lause selle otsuse suhtes ei kehtinud, on

põhikirja muutmiseks ja osakapitali suurendamiseks vajalik häälteenamuse nõue täidetud.

Kolmas isik I ei omandanud nimetatud otsusega hageja ees mingeid eeliseid. Samuti ei mõjuta

see otsus hageja ja kolmanda isiku I vahelist ühisvara väärtust, kuna kostja 2556 euro suurune

osa kuulub endiselt ühisvarasse. Ühisvarasse kuuluv osa moodustab 14,56% osakapitalist,

seega on väärtuseks 14,56% osaühingu väärtusest.

XXX kinnistu võõrandamine Aivar ja Elena Soonbergile ei välju kostja igapäevasest

majandustegevusest, kuna kostja tegeleb muuhulgas ka metsakinnistute ostmise ja müümisega.

Kostja on võõrandanud enda tegutsemise ajal kokku 27 kinnistut. Kuna ostjad maksid kinnistu

omandamise eest kostjale 4800 eurot, ei ole selle tehinguga kahjustatud kostja jätkusuutlikkust.

Lähtudes ÄS § 184 lg-st 5 on juhatuse liikme tagasi kutsumise nõude esitamiseks vajalik 1/10

osanike tahe. Hageja ja kolmas isik I on ühisosanikud, mistõttu saavad nad seda õigust kasutada

ühiselt. Kolmas isik I on vastu juhatuse liikme tagasi kutsumisele ja hageja ei saa ainuisikuliselt

nõuet kohtule esitada. Samuti puudub mõjuv põhjus kolmanda isiku I tagasikutsumiseks

juhatuse liikme kohalt ja uue valimiseks. Kolmanda isiku I tegevus ei ole kostja väärtust ega

jätkusuutlikkust vähendanud ja kahjustanud. Hagejat ei tohiks juhatuse liikmeks määrata, sest

hagejal puuduvad vastavad teadmised.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2018 otsusega hageja hagi osaliselt ja tuvastas kostja

osanike 26. septembri 2016 otsuse õiguslike tagajärgede puudumise. Registripidajal tuleb

kustutada 26. septembri 2016 otsuse alusel tehtud osakapitali suurendamise kanne ja taastada

osakapitali suurus 2556 eurot, kustutada 26. septembri 2016 otsuse alusel tehtud põhikirja

muutmise kanne ja taastada kanne 24. novembri 2010 põhikirja kehtivuse kohta, kustutada

26. septembri 2016 otsuse alusel tehtud kanne kolmanda isiku II osa suuruse 15 000 euro

registrisse kandmiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kolmanda isiku I tagasi

kutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks. Maakohus

tühistas Tartu Maakohtu 28. detsembri 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse

jõustumisel, millega lõpetada äriregistris kostja suhtes kannete tegemise keelamine. Maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja 2556 euro suurune osa kuulub hageja ja kolmanda isiku

I ühisvarasse perekonnaseaduse (PKS) §-st 25 tulenevalt. Kuni 26. septembri 2016 osanike

otsuseni koosnes kostja ühest osast, mille omanikuna oli registrisse kantud kolmas isik I.

Kolmas isik I on kostja osanikuna teinud 26. septembril 2016 järgmised otsused (I kd, tl 29):

1) muutnud kostja põhikirja; 2) suurendanud kostja osakapitali 15 000 euro võrra uue 15 000-

eurose osa väljaandmise teel; 3) 15 000-eurose osa omandas kolmas isik II; 4) loobunud

osalemast kostja osakapitali suurendamises ning täiendava sissemakse tegemises; 5) määranud

uueks osakapitali suuruseks 17 556 eurot, millest kolmanda isiku I osa suurus on 2556 eurot

(14,56%) ja kolmanda isiku II osa suurus on 15 000 eurot (85,44%).

Kolmas isik I kostja esindajana teadis, et kostja osa kuulub tema ja hageja ühisvarasse ning

seega saab nimetatud teadmise omistada ka kostjale. Tegemist on ühisomanike omavahelise

õigussuhtega ja nende õigussuhtega kostjasse kui äriühingusse. Maakohus on seisukohal, et

kolmanda isiku I poolt on osanike otsuse tegemine tehinguna tühine, kuna sellega rikuti nii

ÄS § 165 lg 1 esimest lauset kui PKS § 28 lg-t 1. Toimingute ja tehingute tegemisel tuleb

eristada kolmanda isiku I tegevust kostja osanikuna (s.o ühisvara käsutamine) ja juhatuse

liikmena (kostja esindamine väljapoole suunatud tehingute tegemisel käsundussuhte alusel).

Käesolevalt on vaidlus osaniku õiguste teostamise üle. Kostja osaga seotud õiguste teostamisel

võisid hageja ja kolmas isik I tegutseda ühiselt, sest hääl on jagamatu.

Maakohus leidis, et kostja osanikud ei ole 26. septembril 2016 vastu võtnud otsuseid, sest otsuse

poolt ei antud piisavalt poolthääli (ÄS §174, § 175), mistõttu puuduvad otsusel õiguslikud

tagajärjed. Kuna maakohus rahuldas hageja esimese alternatiivse nõude, ei käsitlenud

maakohus teisi alternatiivseid nõudeid.

Maakohus leidis, et juhatuse liige ei vajanud kinnistute müügiks osanike otsust, sest tegemist

ei olnud erakorralise tehinguga. Kostja müüs temale kuuluva XXX kinnistu 1. septembril 2016

notariaalse lepinguga Aivar Soonbergile ja Elena Soonbergile ning vastav kanne on

kinnistusraamatus tehtud 6. septembril 2016. Kostjat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse

liikmena kolmas isik I. Ostjad on tasunud XXX kinnistu eest lepingus kokku lepitud 4800

eurot. Seega ei olnud tegemist rahatu tehinguga.

Äriühingule kuuluva kinnistu müügi otsustamine ei ole vastavalt ÄS §-le 168 osaühingu

osanike ainupädevuses ja käesolevalt ei ole osanikud ka kostja põhikirjas määranud, et

nimetatud osas oleks juhatuse õigusi piiratud. Maakohus kontrollis avalikust kinnistusraamatust

kostjaga seotud kinnistute kandeid ja tegi kindlaks, et kostja on olnud seotud 32 kinnistuga (sh

XXX ). Käesolevalt kuulub kostjale 7 kinnistut. Maakohus selgitas, et kui kolmas isik I teavitas

hagejat kostja kinnistutega seotud tegevustest ja tehingutest, siis ei saa seda pidada osanike

otsuse vastu võtmiseks vaid see on pigem tavapärane suhtlus abikaasade või ühisosanike vahel.

Maakohus on seisukohal, et hageja väited võimalikust kahju tekitamisest kostjale ja hagejale

kui kolmanda isiku I endisele abikaasale, väljuvad käesoleva vaidluse piiridest. Maakohus

selgitas, et võimaliku kahju tekitamise osas on hagejal õigus kasutada muid

õiguskaitsevahendeid, nt nõuda kostja osanikuna kostja nimel juhatuse liikmelt kostjale

tekitatud kahju hüvitamist või esitada kostja võimalikku väärtust või selle vähenemist

puudutavaid vastuväiteid ühisvara jagamise vaidluses. Kuna kinnistu võõrandamise tehingu

tegemisel ei ole kolmas isik I juhatuse liikmena ületanud oma pädevuse piire, puudub põhjus

juhatuse liikme tagasi kutsumiseks.

Maakohus asus seisukohale, et kuna hagejale ja kolmandale isikule I kuuluv osa on jagamatu,

ei ole võimalik ühel ühisosanikul esitada üksi nõuet, sest osast tulenevaid õigusi saavad

omanikud teostada vaid ühiselt.

Maakohus jättis hageja nõude juhatuse liikme tagasi kutsumiseks rahuldamata. Kuna maakohus

juhatuse liiget tagasi ei kutsunud, jättis maakohus ka uue juhatuse liikme määramise nõude

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus resolutsiooni punkt

3 ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega kutsuda kostja juhatuse liikme

kohalt tagasi kolmas isik I ja määrata kostja juhatuse asendusliikmeks hageja kuni uue juhatuse

liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja taotles apellatsioonkaebuses kostjale finantsekspertiisi määramist ja XXX kinnistu

turuväärtuse kindlaks tegemiseks 1. septembri 2016 seisuga ekspertiisi määramist.

Hageja nõustub maakohtu järeldusega selles, mille kohaselt puuduvad kostja 26. septembri

2016 osanike otsusel õiguslikud tagajärjed. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille

kohaselt puudub hagejal kostja ühisosanikuna ÄS § 184 lg-st 5 tuleneva piirangu tõttu õigus

juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ning, et hageja väited kostjale kahju tekkimisest väljuvad

käesoleva vaidluse piiridest.

Hageja on seisukohal, et olukorras, kus osaühingu osalus kuulub 100% ulatuses abikaasade

ühisvarasse, osaühingu juhatuse liikmeks on üks abikaasa, kes asub tegema tehinguid, mis

tekitavad osaühingule otsest kahju ning mille eesmärgiks näib olevat vältida osaühingu osaluse

ühisvarana jagamine, tuleb ÄS § 184 lg-t 5, § 177 lg-t 1 ja PKS § 28 lg-t 1 tõlgendada

koostoimes selliselt, et teisel abikaasal on võimalik ÄS § 184 lg 5 alusel selline abikaasa

osaühingu juhatusest kohtu kaudu tagasi kutsuda, et osaühingut kaitsta. Seega tuli maakohtul

tuvastada, kas asjas esineb ÄS § 184 lg 5 mõttes mõjuv põhjus juhatuse liikme

tagasikutsumiseks.

Maakohus sisustas hageja nõude kolmanda isiku I tagasi kutsumiseks kostja juhatusest

kitsendavalt ning käsitles otsuses ainult juhatuse liikme pädevuse piiride ületamise küsimust.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja käsitles kolmanda isiku I juhatusest tagasi kutsumise

osas mõjuva põhjusena ning nõude alusena kõiki hagis ja hilisemates menetlusdokumentides

kirjeldatud tehinguid ja asjaolusid nende kogumis.

Ebaoluline on kostja tegevusvaldkond. Hageja ei vaidlusta hagis varasema 26 kinnistu müüki,

vaid XXX kinnistu müüki. Asjaolu, et hageja ei ole hagis vaidlustanud juhatuse liikme tegevust

kogu tegutsemisaja vältel, ei anna alust väita, et kolmas isik I on hilisemate tehingute juures

järginud korraliku ettevõtja hoolsust ja olnud kostjale lojaalne. Tehingute tegelikuks

eesmärgiks oli vältida kostja osaluse jagamist ühisvarana. Tehingutel puudus majanduslik sisu

ning need tehti alla turuväärtuse, mida hageja soovis tõendada ekspertiisidega, mille maakohus

jättis asjas määramata.

Hageja selgitas, et kahju ei tekkinud ainult hagejal ühisvara väärtuse vähendamise teel, vaid

kolmas isik I tekitas kahju ka kostjale nii XXX kinnistu võõrandamisel alla turuhinna kui ka

kostja osakapitali suurendamise teel. Kolmanda isiku I tegevus kostja juhatuse liikmena lähtus

tema erahuvidest ja soovist vältida hagejaga ühisvara võrdset jagamist.

Hageja palus muuta maakohtu seisukohta menetluskulude jaotuse määramisel, kuna

menetluskulude jaotus maakohtu lahendis märgitud viisil ei ole õiglane. Hageja hinnangul on

tegemist ennekõike hageja ja kolmanda isiku I ühisvara puudutava vaidlusega kostja osaluse

osas. Kolmas isik I on kostja juhatuse liikmena kasutanud sama advokaadibüroo teenuseid,

mida kasutab kõigis teistes hagejaga peetavates vaidlustes. Muuhulgas esindab sama

advokaadibüroo advokaat nii kolmandat isikut I eraisikuna kui ka kostjat juriidilise isikuna ning

seda vaatamata asjaolule, et kolmas isik I on tekitanud kostjale kahju ning isikute huvid ei kattu.

Kolmas isik I finantseerib vaidlust kostja vara ehk hageja ja kolmanda isiku I ühisvara arvelt.

Hageja peab seda tegema oma lahusvara arvelt. Ainuõige oleks olnud jätta menetluskulud täies

ulatuses või enamjaolt kostja kanda. Pooled vaidlesid ja arutasid kohtus peaasjalikult

26. septembri 2016 osanike otsusega seotud küsimuste üle, mille osas hageja hagi rahuldati.

Hageja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 alusel finantsekspertiisi

määramist, sest finantsekspertiisiga on ümber lükatavad kõik kostja poolt esitatud faktiväited

26. septembri 2016 osanike otsuse ja sellele järgnenud tehingute kohta. Kostja osakapitalist

85,44% moodustava 15 000-eurose nimiväärtusega osa õiglase hinna tuvastamiseks on vaja

esmalt tuvastada kostja 100% osa tegelik väärtus vahetult enne 26. septembri 2016 osanike

otsust. Seejärel saab otsustada, kas kolmas isik II tasus osa eest õiglase hinna. Kui õiglast hinda

ei tasutud, siis on võimalik tuvastada hagejale tekitatud kahju suurus. Läbi kostja osa tegeliku

väärtuse ja hagejale tekitatud kahju suuruse on võimalik tuletada ka kahju suurus, mille kolmas

isik I kostjale tekitas, kuna kolmas isik II võib vastavas osas esitada kahju hüvitamise nõude

kostja vastu.

Hageja taotleb TsMS § 293 lg 1 alusel ekspertiisi määramist XXX kinnistu hindamiseks.

Hageja leiab, et 1. septembril 2016 XXX kinnistu müük 4800 euro eest ei ole ligilähedane

turutingimustega. Kui kostjale kuulunud XXX kinnistu müügihind oli turuväärtusest kordades

madalam, siis on kolmas isik I rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja

tekitanud kostjale varalist kahju.

8. Kostja ja kolmandad isikud paluvad jätta hageja apellatsioonkaebus ning taotlused

rahuldamata.

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude kolmanda isiku I tagasikutsumiseks

kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks ning jättis põhjendatult poolte

menetluskulud nende endi kanda. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohtu poolt ÄS § 184 lg-

le 5 antud tõlgenduse korral ei oleks teisel abikaasal võimalik ühisvarasse kuuluvat osaühingut

juhatuse liikmest abikaasa omavoli eest kaitsta. Hageja on jätnud tähelepanuta ÄS §-s 187

juhatuse liikme vastutust ja §-s 188 osaniku vastutust käsitlevad regulatsioonid.

Kolmas isik I ei rikkunud osanike otsuse tegemisega juhatuse liikme kohustusi, mistõttu ei saa

see olla aluseks tema juhatusest tagasikutsumisele ÄS § 184 lg 5 alusel.

Maakohus jättis TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda.

Hageja väited selle kohta, et kolmas isik I on kasutanud kostja juhatuse liikmena sama

advokaadibüroo teenuseid, mida ta kasutab kõigis teistes hagejaga peetavates vaidlustes, ja

finantseerib vaidlust kostja vara arvelt, ei ole asjasse puutuvad ja tuleb jätta tähelepanuta.

Samuti on hageja seisukohad vastuolulised, leides kord, et kolmas isik I finantseerib vaidlust

kostja vara arvelt, ja siis asudes seisukohale, et ainuõige olnuks jätta menetluskulud täies

ulatuses või osaliselt kostja kanda.

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotlused ekspertiisi määramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulud hageja kanda.

Maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada kostja osanike 26. septembri 2016 otsuse õiguslike

tagajärgede puudumine. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kolmanda isiku I tagasi

kutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu nõude osas, milles maakohus jättis hageja

nõude kolmanda isiku I tagasikutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme

määramiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

10. ÄS § 184 lg 5 alusel võivad juhul kui osaühingul ei ole nõukogu, osanikud, kelle osadega

on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme

tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus taastas

kostja osakapitali suuruse 2556 eurot ning mille alusel tuleb kustutada kostja I uue osaniku

kanne. Seega kuulub kostja osalus 100% hageja ja kolmanda isiku I ühisvarasse.

PKS § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi võivad abikaasad abieluvaralepinguga

anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Ka PKS § 29 näeb ette abieluvaralepingu

sõlmimist, kui abikaasad soovivad, et ühe abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa

iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Nimetatud sisuga abieluvaralepingut

kohtule esitatud ei ole. Abikaasade muud omavahelised kokkulepped ei loo üldjuhul õigust

ühisvaraga tehtavate tehingute tegemiseks üksnes ühe abikaasa poolt, vastavasisulisi

kokkuleppeid ei ole ka kohtule esitatud. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause

järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-74-08, p 16).

11. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses ÄS § 177 lg-le 1, mille kohaselt ei või osanik

hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist

osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist

või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema

esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Nimetatud säte ei muuda aga hageja kui

ühisosaniku õigust. Hageja saab ka ÄS § 177 lg-e 1 järgset õigust juhatuse liikme tegevuse

kontrollimise otsustamisel kasutada vaid ühiselt kolmanda isikuga I. Kuigi kolmas isik I on

juhatuse liige, saavad tema tegevuse üle otsustada vaid hageja ja kolmas isik I ühist hääleõigust

kasutades. Sellise olukorra lahenduseks võib olla ühisvara jagamine.

Juhul kui kolmanda isiku I tegevus on hageja huve kahjustav, on hagejal õigus vastavalt ÄS §

188 lg-le 1 nõuda kolmandalt isikult I tekkinud kahju hüvitamist hagejale. Ka peavad osaühingu

osanikud lähtuma osaühinguga seotud tegevuses osaühingu huvidest ning osaühingu jaoks

vajalike otsuste tegemiseks võib osanik olla kohustatud hääletama vajalike otsuste poolt, et

tagada osaühingu igapäevase tegevuse jätkusuutlikus.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotlused finantsekspertiisi ja ekspertiisi kinnisvara

hindamiseks. Maakohus on põhjendatult jätnud hageja samasisulise taotluse rahuldamata (II kd,

tl 11jj).

12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei

nõustu hagejaga, et hageja menetluskulud tuleks jätta vähemalt osaliselt kostja kanda.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt kui maakohus

määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust

lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses ringkonnakohtu

menetluses vajalik ja põhjendatud, kokku summas 520 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

esindaja õigusabiteenus tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja

on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus 520 (4 ×130) eurot (ilma

käibemaksuta).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ringkonnakohtu menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulult 520 eurolt (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Kolmandad isikud ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hilinemisega nende poolt

kantud menetluskulude nimekirju esitanud, millest ringkonnakohus järeldab, et kolmandatel

isikutel puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

14. Käesoleva tsiviilasja hind maakohtu menetluses oli 10 500 eurot. Hagiavalduse ja hagi

tagamise taotluse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivu 450 eurot (I kd, tl 40). Hagi tagamise

taotluse esitamisel tasutakse vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 17 riigilõivu 50 eurot.

Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 (450-50) eurot.

RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnast lähtuvalt.

Hageja esitas hagiavalduses maakohtule kostja vastu järgnevad nõuded: 1) kostja osanike

otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks, otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks; 2) kostja juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja 3) kostjale uue

juhatuse liikme määramiseks.

15. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka

juriidilise isiku organi kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 132

lg 11 kohaselt on sellise nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot, millelt vastavalt RLS § 59 lg-le

1 ja Lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

ÄS § 184 lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on

esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist

kohtu poolt. TsMS § 132 lg 1 kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot,

millelt vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja Lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine

vastavalt TsMS § 602 lg-le 1. RLS § 59 lg 4 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse

korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Seega kuulus hagiavalduse esitamisel riigilõivuna tasumisele 650 (300+300+50) eurot. Hageja

on tasunud riigilõivu ettenähtust 250 (650-400) eurot vähem. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub

vähem tasutud riigilõiv summas 250 eurot hagejalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke