2-14-53603/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-53603

Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Kohtuasi

Bayer Pharma AG hagi SANDOZ farmacevtska

družba d.d. vastu Eesti patentidest nr 05128 ja 05317

tulenevate

õiguste

rikkumisest

hoidumiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus menetluse lõpetamise

ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

SANDOZ farmacevtska družba d.d. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bayer Pharma AG (registrikood 2541062,

Müllerstrasse 178, 13353 Berliin, Saksamaa Liitvabariik),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja

patendivolinik Mari Must

Kostja SANDOZ farmacevtska družba d.d. (registrikood

11206928), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants

Mailend

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus menetles Bayer Pharma AG (hageja) hagi SANDOZ farmacevtska

družba d.d. (kostja) vastu Eesti patentidest nr 05128 ja 05317 tulenevate õiguste

rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks. Kohus peatas asja menetluse 26.01.2015

2(9)

määrusega kuni tsiviilaasjades nr 2-11-37678 (kohtuotsus jõustus 13.06.2016) ja nr

2-13-40378 (kohtuotsus jõustus 29.03.2017) menetlust lõpetavate lahendite

jõustumiseni.

2. 30.03.2017 esitas kostja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, hagi läbivaatamata

jätmiseks või alternatiivselt rahuldamata jätmiseks ja menetluskulude nimekirja.

Menetluse uuendamist taotles kostja menetluse peatamise aluse äralangemise tõttu.

Ühtlasi palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 20 569,13 eurot

(käibemaksuta). Kostja menetluskulud seoses osutatud õigusabiga on 20 228 eurot,

tõlketööde eest 195,13 eurot ja riigilõiv 150 eurot.

3. Kohus uuendas asja menetluse 05.04.2017 määrusega.

4. 26.04.2017 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja leidis, et kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kulud ei ole vajalikud ega

põhjendatud. Kostja on esitanud suures mahus mitme lepingulise esindaja kulud, mis ei

seondu käesoleva asja menetlemisega, ei nähtu kohtutoimikust ning tekkisid ajal, kui

menetlus oli peatatud ega seostu hagi tagamise määruskaebusmenetlusega. Hageja

leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt kokku 1707 eurot.

Maakohtu määrus

5. 11.09.2017 määrusega võttis maakohus vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2215 eurot ja kohustas tasuma

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ühtlasi tagastas maakohus hagejale

riigilõivu 800 eurot.

6. Maakohus pidas põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 150 eurot ja hagi tagamisega

seotud tööd summas 1050 eurot, hagile vastamisega seotud tööd summas 790 eurot ning

teiste kohtuasjade lahendite analüüsimiseks kulutatud 225 eurot, kokku 2215 euro

ulatuses järgnevalt:

 arves 141243 koos kuluaruandega (VI kd, lk 59-60), arves 141244 koos kuluaruandega

(VI kd lk 60 pöördel-61), arves 141362 koos kuluaruandega (VI kd, lk 61 pöördel-62),

arves 141748 koos kuluaruandega (VI kd, lk 65), arves 141988 koos kuluaruandega (VI

kd, lk 66-67), arves 150252 koos kuluaruandega (VI kd, lk 67 pöördel-68), arves 161367

koos kuluaruandega (VI kd, lk 73) hagi tagamise vaidlustamisega seonduvalt 900 euro

suuruses (sh riigilõiv 150 eurot, esindajakulu 750 eurot).

 arves 141362 koos kuluaruandega (VI kd, lk 61 pöördel-62) on põhjendatud kuluks

lisaks hagi tagamisega seonduvale kostja esindaja toimingud 2 tunni ulatuses, mille eest

tasu on 300 eurot.

 arves 141363 koos kuluaruandega (VI kd, lk 63 pöördel-64) loeb kohus põhjendatuks

kostja esindamisel A. Paveltsi toimingud seoses vastuse koostamisega hagile 2 tunni

ulatuses, tasu 240 eurot ning A. Mailendi toimingud 3 tunni ulatuses, tasu 450 eurot,

kokku tasu 790 eurot.

 arves 161022 koos kuluaruandega (VI kd lk 71) ja arves 161251 koos kuluaruandega

(VI kd lk 72) on vajalik ja põhjendatud kulu 1,5 tunni ulatuses, mis on põhjendatud

seoses 30.03.2016 ja 31.03.2016 lahendite analüüsiga, informatsiooni otsimisega, kulu

on 225 eurot.

7. Maakohus selgitas seejuures, et ei nõustunud hagejaga määruskaebuse menetluskulude

kohta esitatud seisukohaga, et menetluskulu tuleks jätta kostja kanda, kuna ta esitas

perspektiivitu määruskaebuse hagi tagamise määrusele. Kohus ei pidanud põhjendatuks

kohaldada TsMS § 169 lg-t 3, kuna määruskaebuse menetlemine ei põhjustanud

menetluse venimist (menetlus oli peatatud kahe teise kohtuasja menetlemise tõttu

3(9)

26.01.2015-05.04.2017) ning TsMS sätestatust tulenevalt on kostjal õigus eitada

määruskaebus hagi tagamise määruse peale. Kostja kasutas määruskaebust esitades oma

seadusest tulenevat õigust. Kostja muude taotluste, mis tulenesid hagi tagamise määruse

peale esitatud määruskaebusest (nt tagamise peatamise taotlus) loeb kohus hõlmatuks

kuludega, mis on tehtud määruskaebuse menetlemisel.

8. Kohus leidis, et hagi tagamise asendamise meetmete analüüsi kulu ei ole põhjendatud

hageja kanda panna, sest hagi tagamise asendamise taotlust kostja ei esitanud. Kulude

aruannetes märgitud MK, PV, MP, AN, GG kohus kostja esindajateks, kellega seoses

oleks kostjal õigus saada menetluskulude väljamõistmist hagejalt, ei lugenud, kuna

nimetatud isikute poolt tehtud toimingud ei ole tuvastatavad, nende nimed eksisteerivad

vaid kulude aruannetes, mitte kohtule kostja esitatud dokumentides.

9. Ülejäänud kostja menetluskulude kohta märkis maakohus järgmist:

 arves 152113 koos kuluaruandega (VI kd, lk 69) ja arves 160319 koos kuluaruandega

(VI kd, lk 70) näidatud toiminguid ei ole nende kirjelduse järgi võimalik pidada

vajalikeks ja kulu ei pea kandma hageja.

 arves 3159/16EE koos spetsifikatsiooniga (VI kd, lk 74, 75) ja arves 0079/17EE koos

spetsifikatsiooniga (VI kd, lk 74 pöördel, 75) märgitud toimingute eest kohus hagejalt

kostja kasuks tasu välja ei mõista, spetsifikatsioonis märgitud toimingud on arvestatud

mõistlikus ulatuses teiste arvete puhul; menetluskulude taotluse tõlkimise tasu ei ole

hüvitatav tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele

menetluskulude nimekirja koostamise tasu.

 Dussan OÜ arves 20141523 (VI kd, lk 76) märgitud kulu ei kuulu hageja poolt

hüvitamisele, teenuse nimetusest ei nähtu seos käesoleva asjaga; tegemist võib olla

kostja viidatud analüüsiga seoses hagi tagamise vaidlustamisega, mille kulu ei pea

hüvitama hageja.

 OÜ Skandera arve 14094 (VI kd, lk 76 pöördel) arves märgitud kulu ei kuulu hageja

poolt hüvitamisele, tegemist ei olnud tõendi tõlkimisega, vaid arvamuse tõlkimisega.

10. Maakohus luges põhjendatuks vandeadvokaadi Arsi Paveltsi tunnitasumäära 120 eurot

ja vandeadvokaadi Ants Mailendi tunnitasumäära 150 eurot arvestades, et

patendivaidlus on keskmisest oluliselt keerukam. Kui kostja esitab seaduses sätestatud

taotluse, mis ei ole selgelt põhjendamatu, peab sellega seotud menetluskulu kandma

käesoleval juhul hageja. Taotluse rahuldamata jätmine ei tingi selle esitamise

põhjendamatust TsMS § 175 lg 1 mõttes (hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlus). Hagejat esindanud kahe vandeadvokaadi Arsi Paveltsi ja

Ants Mailendi kasutamine kostja esindamiseks on põhjendatud arvestades vaidluse

spetsiifilisust ning on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 3.

11. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et esindajate omavaheliseks suhtluseks

kulunud aeg tuleb automaatselt jätta välja mõistmata. TsMS § 175 lg 3 võimaldab

mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamist, ning on loomulik, et kostja

kahel esindajal tuli omavahel suhelda ja menetlusstrateegiat kooskõlastada. Puudub

põhjus, miks peaks see kulu jääma kostja kanda. Kohtul ei ole küll võimalik toimiku

järgi kontrollida esindajate suhtluse aega, kuid saab rakendada TsMS § 175 lg-st 1

tulenevat mõistlikkuse põhimõtet.

12. Arvestades menetluse peatamise perioodi ning lähtudes TsMS § 358 lg-st 2 ja § 361

lg-st 4, ei arvestanud kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ja

hagejalt kostja kasuks väljamõistmisel nimetatud perioodil tehtud toimingute kuludega,

sh hagi tagamise asendamise taotlusega seonduvate kuludega, kuna hagi tagamise

asendamise taotlust kohtule ei esitatud. Menetluse peatamise ajal kostja poolt tehtud

kulud ei kuulu hagejalt väljamõistmisele.

Määruskaebus

4(9)

13. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja määruse tühistada kostja

menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ja teha uus määrus, millega määrata kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 20 569,13 eurot ja mõista hagejalt

täiendavalt välja 18 354,13 eurot kostja kasuks.

14. Kostja arvates on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu

põhjendused on faktiliselt ebaõiged. Maakohus jättis menetluskulude väljamõistmata

jätmisel oma seisukohad olulisel määral põhjendamata ning ignoreeris kostja poolt

menetluskulude kohta antud selgitusi.

15. Patendivaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt reeglina keerulised vaidlused,

mille puhul on õigustatud tavapärasest suuremate õigusabikulude väljamõistmine (vt nt

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-112-09 p 17). Maakohtu määruse seisukohad kostja huvide

kaitseks vajaliku õigusabi kohta on ilmses vastuolus asja keerukusega. Näiteks

tsiviilasjas nr 2-13-40378 oli hageja patendi 05317 kehtivuse vaidlustanud UAB

Exceltis Baltics (varasema nimega LP Baltics UAB) esindajakulu ainuüksi esimese

astme kohtu menetluses 160 926,80 eurot.

16. Praeguses tsiviilasjas tagati hagi ja keelati kostjal vaidlusaluste toodete turustamine

vaatamata sellele, et teistes riikides toimunud kohtuvaidluste alusel oli põhjust kahelda

hagi aluseks olevate patentide õiguspärasuses. Soovides minimeerida hagi tagamisest

tekkivat kahju, tegi kostja pingutusi hagi tagamise tühistamiseks ja kaalus ka võimalusi

kohaldatud hagi tagamise abinõu asendamiseks vähempiirava abinõuga. Kostja pidi

selleks põhjalikult hindama hagi faktilisi ja õiguslikke aluseid tervikuna, mis oli vajalik

ka hagile vastuvaidlemise ettevalmistamiseks. Kostja ei võinud jääda lootma menetluse

peatamisele ning hilisemale lõppemisele ilma, et tal oleks vaja esitada vastuhagi.

17. Maakohus on kaevatavas määruses märkinud, et nõustub hageja vastuväidetega kostja

menetluskuludele osaliselt, kuid pole täpsustanud, milles konkreetselt kohus hagejaga

nõustub ja milles mitte. Selliselt ei ole määruse põhjendused arusaadavad ega

kontrollitavad ning ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 463 lg 2 nõuetele. Maakohus on jätnud

täielikult tähelepanuta kostja 02.05.2017 põhjendused, rikkudes TsMS § 442 lg 8 ja

§ 463 lg 2 sätteid.

18. Kostjale osutatud õigusabi toimingud on kohtule esitatud arvetes üksikasjalikult lahti

kirjutatud. Mingisuguseid täiendavaid selgitusi menetluskulude vajalikkuse kohta

maakohus kostjalt ei küsinud. Kaevatavas määruses ei ole konkreetsete tegevuste

vajalikkust sisuliselt käsitletudki. Samuti ei ole maakohus püüdnud hinnata kostja

esindamiseks tehtud töö ajalist ja rahalist mahtu üldisemalt, konkreetse vaidluse

olemust, sh hagi alust ja eset ning menetlusosaliste äritegevust, arvestades. Oma

õiguspäraste huvide kaitseks pidi kostja hoidma ennast kursis vaidlusaluste patentidega

seotud õigusvaidlustega Eestis ja mujal ning valmistuma ette hagi aluseks olnud

patentide tühistamisnõuete esitamiseks vastuhagi vormis, mis olnuks menetluse

jätkudes hagile vastuvaidlemise ainsaks võimaluseks.

19. Maakohus ei lugenud kostja kulutusi hagi tagamise asendamise taotlemiseks

põhjendatuks, kuna kostja vastavat taotlust kohtule ei esitanud. See on meelevaldne,

kuna kostja tõesti kaalus asendamise taotlemist ja analüüsis selle eduperspektiive.

Taotlus jäi esitamata arvestades hageja ja LP vahel peetud sarnaste kohtumenetluste

(tsiviilasjad 2-11-37678 ja 2-13-40378) käiku ja menetluse peatamist käesolevas

tsiviilasjas.

20. Maakohtu poolt arvete 152113, 160319 ja 161251 kohta esitatud põhjendustest

järelduvalt ei lugenud kohus vajalikuks töid, mida kostja esindajad tegid asja menetluse

peatamise põhjustanud tsiviilasjade käigu jälgimiseks ning sellega seotud suhtluseks

kliendiga. Sarnaseid töid oli kostja menetluskulude hulgas veelgi, kuid kohus ei ole neid

käsitlenud. Hagi aluseks olnud patentide kehtivuse üle peetud kohtuvaidlustel oli

5(9)

kahtlemata oluline tähendus kostja huvide kaitsmisel käesolevas tsiviilasjas ja kostjate

esindajate omavaheline suhtlus vaidluste arengute osas oli seega vajalik.

21. Maakohus ei käsitlenud hüvitamiskõlbulike kuludena mitmete isikute töid, kes

tegelikkuses on osalenud kostjale õigusabi osutamisel, abistades kohtumenetluses

esindajaks olnud advokaate. Lepinguliste esindajate otsustused oma töö korraldamisel

ei kahjustanud hagejat olukorras, kus selline töökorraldus ei suurendanud lepingulise

esindaja kogukulusid. Kui lepingulised esindajad ei oleks teiste töötajate abi kasutanud,

oleks vastavad tööd pidanud sellegipoolest ära tegema. GG osas selgitab kostja

täiendavalt, et nimetatud isik valmistas ette menetluses esitatud tõendite tõlkeid (vt

kostja 30.03.2017 avalduse lisa 17, arvete 3159/16 REE ja 0079/17EE spetsifikatsioon).

22. Õigusabiarvetes 3159/16EE ja 0079/17EE kajastatud kulu väljamõistmata jätmist on

maakohus põhjendanud sellega, et need olevat arvestatud mõistlikus ulatuses teiste

arvete puhul. Nimetatud põhjendus ei ole selge ega loogiline.

23. Ühtlasi ei ole mõistetav, miks ei ole menetluse aluste väljaselgitamiseks tehtud tööd

ning menetluse uuendamise, hagi läbi vaatamata jätmise ja hagi tagamise tühistamise

taotluste

(kostja

30.03.2017

taotlused)

esitamiseks

tehtud

kulutused

hüvitamiskõlbulikud.

24. Maakohus on ekslikult leidnud, justkui poleks Dussan OÜ ja OÜ Skandera tõlketööde

arved seotud käesoleva tsiviilasjas esitatud dokumentide tõlkimisega. Kõnealused arved

on esitatud kostja 29.08.2014 avalduse lisadeks 2 ja 3 olevate dokumentide tõlgete eest.

Menetluse edasine käik

25. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

26. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle

muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

28. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja

§ 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust

osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus võttis vastu hagist loobumise, lõpetas

menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis menetluskulude jaotuse

alusel hagejalt välja kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o 2215

eurot. Määruskaebuse esitas üksnes kostja tema kasuks välja mõistmata jäänud

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramise

osas.

Hagejalt

väljamõistetud

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebust esitatud ei ole. Seega

on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse, jättis

menetluskulud hageja kanda ning rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles kostja

menetluskulud hagejalt välja mõistmata jäid.

29. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse

hindamine,

sh

nii

lepingulise

esindaja

tunnihind

kui

ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

6(9)

(vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude

hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane

lahendus. Seejuures ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendamatuteks

loetud

lepingulise

esindaja

kulusid

pelgalt

seetõttu,

et

menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu

märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust

ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete

eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks.

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu

ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses

märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt

kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepinguliste esindaja

õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse

osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku,

õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse

põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud,

puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

31. Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele kostja lepinguliste

esindajate osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.

32. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et kaevatavas määruses puudub

konkreetsete tegevuste sisuline käsitlus ja hinnang asja keerukusele. Maakohus on

lähtunud kulude väljamõistmisel asja toimikust nähtuvatest menetlustoimingutest ning

kontrollinud kostja kulusid grupeeritult menetluse etappide kaupa, s.o kulud seoses hagi

tagamise määruse vaidlustamisega, kulud seoses hagile vastuse esitamisega ning kulud

seoses menetluse lõpetamisega. Asjaolu, et määruse põhjendustes ei ole märgitud iga

kuluaruannete rida eraldi, ei tähenda, et maakohus kõiki kulusid ei analüüsinud.

Maakohus on välja mõistnud põhjendatud kulud seoses hagi tagamise määruse

vaidlustamisega (7 tundi), hagile vastuse koostamisega (5 tundi) ning menetluse

lõpetamisega (1,5 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 7 tunni ulatuses

seisukohtade kujundamiseks hagi tagamise taotluse osas ning hagi tagamise

vaidlustamisel piisav. Samuti on piisav ajakulu 5 tundi hagile vastuse koostamiseks,

arvestades vastuse mahtu ja sisu. Ringkonnakohtu hinnangul mahub eeltoodud ajakulu

hulka ka mõistlikus mahus suhtlust kliendiga. Seoses 30.03.2017 taotlustega märgib

ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei hüvitata.

Menetluse uuendamise ja hagi läbivaatamata jätmise taotlemiseks analüüsis kostja

tsiviilasja peatamise põhjustanud kohtuotsuseid (arve nr 161022 spetsifikatsioonis

märgitud ajakulu 1 tund 12 minutit), otsis informatsiooni (arve nr 161251

spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 1 tund) ning koostas 30.03.2017 taotlused (arve

nr 0079/17EE spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 18 minutit), milliste toimingute

tegemiseks tehtud ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Seega ei vasta tõele kostja väide, et 30.03.2017 taotluste koostamisega seotud kulu ei

ole maakohtu hinnangul hüvitamiskõlbulik. Samuti on ringkonnakohtu jaoks selge

7(9)

maakohtu põhjendus, et arves nr 0079/17EE spetsifikatsioonis märgitud toimingud on

arvestatud mõistlikus ulatuses teiste arvete puhul. Sellega on maakohus pidanud silmas,

et 30.03.2017 taotluste koostamisega seotud kulu on grupeeritult arvestatud koos

arvetes nr 161022 ja nr 161251 märgitud kuluga.

33. Vastaspool ei pea hüvitama õigusabikulu, kui menetluses esitati dokument, mida kohus

ei olnud nõudnud (29.08.2014 kostja vastus hageja vastusele, V kd, lk 187-199).

Kuivõrd õigusabi kostja 29.08.2014 vastuse koostamiseks ei ole TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mida peab vastaspool hüvitama, siis ei ole

selleks ka vastuse lisadeks olevate dokumentide tõlkimise kulu. Lisaks ei pidanud

ringkonnakohus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel

viidatud dokumente (teiste riikide seaduste ja kohtupraktika võrdlust) asjakohasteks (V

kd, lk 258).

34. Samuti ei pea vastaspool hüvitama õigusabikulu osas, milles lepingulised esindajad

tegid tööd, kuid toimikust nähtuvalt selle kohta menetlusdokumente ei esitanud. Kostja

on määruskaebuses märkinud, et maakohus ei arvestanud osutatud õigusabi hindamisel,

et kostja lepingulised esindajad kaalusid võimalusi hagi tagamise abinõu asendamiseks

vähempiirava abinõuga ning tegid ettevalmistusi hagi aluseks olnud patentide

tühistamisnõuete esitamiseks vastuhagi vormis, mis olnuks menetluse jätkudes hagile

vastuvaidlemise ainsaks võimaluseks. TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt ei saa

vastaspoolelt välja mõista õigusabikulu, mis on kantud dokumentide koostamise eest,

kuid mida menetluses ei ole esitatud. Kostja kavatsust esitada hagi tagamise asendamise

taotlus või vastuhagi ei saa kohus hinnata ega kontrollida. Sellise kulu väljamõistmist

saab kohus kaaluda üksnes juhul, kui taotlus või vastuhagi oleks esitatud.

35. Määruskaebuse etteheidetest nähtuvalt on kostja rahulolematu maakohtu määrusega

osas, milles on jäetud hüvitamata ulatuslikud kulud seoses kohtupraktika, dokumentide

ja erinevate riikide õigusteooria analüüsimisega ning samuti kulud seoses suhtlusega

kliendi, kohtu ja teiste isikutega. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada,

et praeguses tsiviilasjas ei jõutud asja sisulise arutamiseni. Kolleegium möönab, et

kohtupraktika ja õigusteooria analüüsi ning nõupidamist ja suhtlust võib igas vaidluses

mõistlikus ulatuses pidada põhjendatud ning vajalikuks kuluks, kuid kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lisadeks olevatest kulude aruannetest

nähtuvalt on selleks kulunud aeg ebamõistlikult pikk, isegi kui arvestada

patendivaidluse spetsiifilisust. Pelgalt valdkonna keerukus ei põhjenda ülimahukat

õigusabi, millise vajadus kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis puudus ja millise

kontrollimise võimalus kohtul ka puudub. Asjaolu, et kostja lepingulised esindajad

pidasid vajalikuks täiendavaid omavahelisi arutelusid ja erinevate riikide kohtupraktika

analüüsimist, ei tähenda, et sellise kulu peab vastaspool tingimata hüvitama. Seetõttu

on maakohus põhjendatult jätnud vastaspoolelt välja mõistmata suures mahus

õigusabikulu, mida praeguseid asjasolusid arvesse võttes ei saa pidada vajalikuks TsMS

§ 175 lg 1 mõttes.

36. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks jätnud asja keerukusele tähelepanu

pööramata. Maakohus on patendivaidluse spetsiifilisust silmas pidades pidanud

põhjendatuks antud valdkonnas kahe suurte kogemustega spetsialisti kasutamist, samuti

arvestanud nimetatud asjaolu töötunnihinna määramisel.

37. Ringkonnakohus nõustub, et kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi

osutada. Samas määruskaebuses viidatud Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt

esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu

pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle, tuleneb

üksnes see, et suhtluseks tehtud kulude hüvitamine ei ole välistatud (vt Riigikohtu

13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus tõlgendab

8(9)

viidatud seisukohta selliselt, et kohus peab igakordselt asjaolusid hindama ja kaaluma,

millises ulatuses on konkreetses asjas põhjendatud nõupidamiseks tehtud kulud

hüvitada. Viidatud seisukohast ei saa järeldada, et kliendiga suhtlus tuleb hüvitada

piiramatult. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas piisaval määral

hüvitamisele kuuluva esindajakulu hulka arvestanud ka suhtlust kliendiga.

38. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega osas, mis puudutavad lepinguliseks

esindajaks mitteolevate õigusabi teostajate kulusid. Maakohus on õigesti jätnud välja

mõistmata hüvitise isikute, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise

lepingulise esindajana, poolt teostatud toimingute eest. Vastuseks määruskaebuse

etteheitele, et maakohus väidetavalt ei arvestanud kostja põhjendustega vaidlusaluste

tööde vajalikkuse kohta, selgitab ringkonnakohus esmalt järgmist. TsMS § 174 lg 8

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse

seisukoht, et kõik kulud olid seotud kostja lepinguliste esindajate töödega kostja

esindamisel ja selline töökorraldus ei suurendanud lepingulise esindaja kogukulusid, ei

tähenda, et selline kulu tuleb kohtumenetluses vastaspoolel hüvitada. TsMS § 175 lg 1

kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist

kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja

advokaadibüroo töötajate kulusid. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel

kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid,

mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja

õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel

osalemise vms näol. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada

õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo advokaatide abi, kuid kui nimetatud

isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole

põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.

39. Maakohus on põhjendatult leidnud, et menetluse peatamise ajal tehtud kulud ei kuulu

vastaspoolelt väljamõistmisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille

kohaselt on sellel perioodil märgitud kulud hüvitatavad, kuna lepinguline esindaja pidi

hoidma end menetluse peatamise põhjustanud tsiviilasjade käiguga kursis. Selline

seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 358 lg-ga 2 ja § 361 lg-ga 4, kuivõrd menetluse

peatamise ajal menetlustoiminguid ei tehta.

40. Kostja märkus tsiviilasjas nr 2-13-40378 kantud esindajakulude kohta on ebatäpne,

kuivõrd põhjendatud ja vajalik õigusabikulu, milline vastaspoolelt välja mõisteti, oli

viidatud asjas 160 926,80 euro asemel 52 507,50 eurot (VI kd, lk 47). Kostja võrdlus ei

ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka seetõttu, et kui praeguses asjas tehti

menetlustoiminguid peamiselt üksnes seoses hagi tagamise ja selle vaidlustamisega, siis

viidatud asjas toimus asja sisuline arutamine. Lisaks märgib kolleegium, et

menetluskulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatuks pidamisel ei saa tugineda

teises asjas kantud õigusabi mahule, kuna iga asja menetlus on erinev.

41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise, sh taotluse lisaks olevate

arvete tõlkimise, kulu (TsMS § 178 lg 4 ja § 176 lg 6 teine lause).

42. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või

selle

täiendamise

määruse

peale

esitada

määruskaebuse

menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse

hind ületab 200 eurot.

9(9)

43. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Ande Tänav