2-17-9933/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. juuni 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-9933

Tsiviilasi

T.J. i avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.J. i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(puudutatud

isik

V)

J.J.

(isikukood XXX), nõustaja Gert Üprus-Sõnajalg

Vastustaja

(avaldaja): T.J. (isikukood XXX), esindaja Helen Pahk

Puudutatud isikud

(puudutatud isik I): A.J. (isikukood XXXX)

(puudutatud isik II): H.J. (isikukood XXXX)

(puudutatud isik III): R.J. (isikukood XXX)

(puudutatud isik IV): R.J. (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I-IV esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Marit Seesmaa

Valga vald (Valga vallavalitsuse kaudu, endine Tõlliste

Vallavalitsus, endine Valga Linnavalitsus),

Esindajad Ere Arbeiter, Maire Baumverk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. aprilli 2018. a määrus

muutmata.

2. Jätta J.J. i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud

J.J. i kanda. A.J. ile, H.J. ile, R.J. ile ja R.J. ile riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. T.J. (laste isa) esitas 28. juunil 2017 Tartu Maakohtule avalduse A.J. iga, H.J. iga, R.J. iga ja

R.J. iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra

kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt on laste isal ja J.J. il (laste ema) kuus last. Vanemate abielu lahutati 2017. aasta

jaanuaris. Koos isaga elab kaks last ning neli last elavad ema juures. Laste isa soovib hoida sidet

oma lastega, kes jäid elama ema juurde ja kohtuda lastega regulaarselt oma uues elukohas Valga

linnas. Laste isa esitas suhtluskorra ettepaneku.

2. Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määrusega jäeti laste isa taotlus esialgse õiguskaitse korras

lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

3. Laste esindaja riigi õigusabi korras ei näinud laste isa poolt pakutud suhtluskorras vastuolu laste

huvidega. Lapsed on nõus viibima üle nädala nädalavahetuse reedest kuni pühapäevani isa juures.

Kuna vanemate vahel on tekkinud arusaamatusi laste üleandmisel, on vajalik täiendada

suhtluskorda selliselt, et lapsed tuleb vanemal isiklikult üle anda teisele vanemale selliselt, et

lapsed ei jääks järelevalveta.

4. Laste ema nõustus, et laste isa võib lastega kohtuda nädalavahetustel. Laste ema ei soovi, et

määrataks kindlad nädalavahetused, millal lapsed on koos isaga, sest siis ei saa ema lastega

erinevatel üritustel käia. Laste ema esitas omapoolse suhtluskorra ettepaneku.

5. Tõlliste Vallavalitsus leidis, et laste huvides on kindlaks määratud suhtlemiskord isaga.

6. Valga Linnavalitsus on seisukohal, et isa soov kohtuda lastega ja isa esitatud suhtlemiskord on

laste huvides ja ei kahjusta neid. Isa kodu on sobilik lastega kohtumiseks.

MAAKOHTU LAHEND

7. Tartu Maakohus rahuldas 6. aprilli 2018 määrusega isa avalduse lastega suhtlemise korra

kindlaks määramiseks osaliselt ja määras isa ja laste suhtluskorra järgnevalt:

1) isa ja laste kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse (paaris nädala nädalavahetusel)

selliselt, et isa võtab reedel lapsed ema elukohast ja ema tuleb lastele järgi isa elukohta pühapäeval

septembrist maini kell 19 ja suvekuudel (juuni-august) kell 20. Lapsed söövad isa juures õhtusöögi

enne koju minekut;

2) kõik kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapsed ema elukohast ja ema läheb lastele järgi

isa elukohta, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti;

3) laste isal on õigus ka nädala sees kohtuda/suhelda lastega väljaspool ema elukohta;

4) igal koolivaheajal veedavad lapsed vähemalt kaks päeva koos isaga. Vanemad lepivad kokku,

millised järjestikused päevad lapsed isa juures veedavad;

5) suvevaheajal viibivad lapsed isaga ühe nädala järjest, selle aja lepivad lapsevanemad kokku iga

aasta 1. aprilliks (2018. aasta kohta esimesel võimalusel pärast kohtumääruse jõustumist). Isa

võtab suvevaheaja nädalal lapsed ema elukohast kell 10 ning ema tuleb isa elukohta lastele järgi

kell 20 sama nädala pühapäeval.

6) emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva alati isaga;

7) jaanipühad veedavad lapsed täies ulatuses paaris aastal koos emaga ja paaritul aastal koos isaga;

8) jõulupühad veedavad lapsed 23. detsembrist kuni 26. detsembrini paaris aastal koos isaga ja

paaritul aastal koos emaga. Kellaaegu täpsustavad vanemad jooksvalt, vastavalt töögraafikule ja

sobivale logistikale;

9) aastavahetused 31. detsembrist kuni 1. jaanuari õhtuni veedavad lapsed paaris aastal koos emaga

ja paaritul aastal koos isaga;

10) ema võimaldab isal laste sünnipäevadest osa võtta võimalikul sobival viisil;

11) ärajäänud suhtlemiskorra päevad peavad olema omavahelise kokkuleppe korras asendatavad;

12) vanemal on õigus suhelda lastega telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lastega

ajal, kui lapsed viibivad teise vanema juures;

13) vanematel on kohustus teavitada teist vanemat laste tervisega seotud olulistest asjaoludest;

14) vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.

Vanemad ei kahjusta laste suhet teise vanemaga;

15) vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja laste teistsuguses suhtluskorras ning

reguleerimata küsimustes püüavad vanemad omavahel ise kokku leppida, lähtudes laste huvidest

ning võttes arvesse vanemate võrdset hooldusõigust;

16) kokkulepped, mis erinevad kohtumääruses märgitust, tuleb vormistada kirjalikult

taasesitatavas vormis (sms, e-mail jms).

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud jättis maakohus riigi kanda.

Asja läbivaatamisel ei olnud lapsevanemad nõus sõlmima lastega suhtlemiseks kompromissi.

Samuti ei olnud vanemad võimelised suhtluskorras kokku leppima perenõustaja juures ja tema

kaasabil.

Maakohus arvestas võimaluste piires mõlema vanema esitatud ettepanekutega ja reguleeris

suhtluskorda ka ulatuses, mida kumbki vanem esile ei toonud. Maakohus leidis, et mistahes

kohtumine isa ja laste vahel, mis saab alguse ema juurest toimub selliselt, et lastele tuleb ema

juurde järgi isa ja ema läheb lastele isa juurde järgi. Maakohus rõhutas, et teistsugune korraldus

on võimalik vanemate vahelisel kokkuleppel.

Maakohus täpsustas, et koolivaheaegadel saab isa koos lastega veeta kaks järjestikust päeva ning

igal emadepäeval on lapsed emaga ja isadepäeval koos isaga. Suvepuhkuse aja kokkuleppimiseks

on sobiv aeg 1. aprill, kuivõrd selleks ajaks on selgunud vanemate endi suvepuhkused. Maakohus

leidis, et jaanipäeva ja jõulude aegne suhtluskord peab olema selline, et need ei langeks ühele

aastale isa juures. Õiglasem on, kui lapsed viibivad isaga nimetud pühadel kohtu määratud korras.

Selliselt on võimalik vanemal, kelle juures lapsed sel ajal viibivad, külastada omapoolseid sugulasi

ja sõpru tähtsatel pühadel vähemalt kord aastas.

Vanematel tuleb leida ärajäänud kohtumiste asemele asenduskohtumised, arvestades seejuures

laste huve. Maakohus selgitas emale, et tema töögraafiku muutumisel on vanematel lubatud

kõrvale kalduda kohtumääruses sätestatust. Oluline on, et laste ja isa suhtlemine toimuks

regulaarselt ning kahel nädalavahetusel kuus. Maakohus märkis, et vanematel tuleb jagada

teineteisele laste tervisega seotud infot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

8. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palus osaliselt tühistada, muuta ja täiendada maakohtu

määrust kindlaks määratud suhtluskorra osas.

Määruskaebuse kohaselt soovib laste ema, et kui laste isa võtab lapsed ema elukohast, siis toob isa

ka lapsed tagasi ema elukohta. Ema sõidutab igapäevaselt lapsi lasteaeda, kooli, trenni ja koju.

Liialt koormav ning lisakulu on sõita pühapäeva õhtul lastele järgi isa elukohta. Antud juhul on

laste põhielukoht ema juures, mistõttu tuleb isa poolt ka lapsed koju tagasi tuua.

Laste ema palub täiendada maakohtu määrust osas, milles on laste isal lubatud lastega suhelda ka

nädala sees. Ema soovib, et määrataks kindlaks, kui pikalt peab isa ette teatama, kui ta soovib

lastega suhelda ka nädala sees.

Samuti palub ema täiendada jaanipühade perioodi selliselt, et paarisaastal veedavad lapsed

23. juuni ja paaritul aastal 24. juuni emaga ning paaritul aastal veedavad lapsed 23. juuni ja paaris

aastal 24. juuni isaga.

Jõulupühad palub ema jaotada selliselt, et paaritul aastal on lapsed 23. kuni 24. detsembril ja paaris

aastal 25. kuni 26. detsembril emaga ja paaris aastal on lapsed 23. kuni 24. detsembril ja paaritul

aastal 25. kuni 26. detsembril isaga.

Laste ema leiab, et põhjendatud ei ole kohtu poolt pandud kohustus, et ärajäänud kokkusaamised

tuleb asendada. Selline nõue ei ole laste huvides.

Ema palub täiendada määrust ka selles, et lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse kohtumised

ära. Lapse haigestumisel isa juures teavitab isa sellest kohe lapse ema ja toimetab lapse esimesel

võimalusel koju. Lapse haigestumisel ema juures pöördub ema lapsega arsti poole ja pärast lapse

tervenemist esitab isale arstitõendi.

Igal nädalavahetusel, kui lapsed on koos isaga, peab isa tagama, et lapsed lähevad magama kell

22.00 ja lastel peavad olema tehtud esmaspäevased koolitööd kui lapsed tulevad pühapäeval koju.

Samuti tuleb kohtumäärust täiendada H.J. i toitumise osas, kellel on diagnoositud

gluteenitalumatus (lisatud epikriisi väljavõte). Lapse tervise ja heaolu huvides peab isa ajal, mil

Henri on koos temaga, võimaldama lapsele õiget toitumist vastavalt arstide ettekirjutusele.

Kui laste isa soovib lastega külastada välisriiki ajal, mil lapsed on temaga, siis on laste ema

kohustatud andma vastava nõusoleku. Kui laste ema soovib lastega külastada välisriiki ajal, mil

lapsed on temaga, siis on laste isa kohustatud andma vastava nõusoleku. Antud punkt on vaja

kinnitada kohtumäärusega, kuna vanemad ei suuda omavahel sellises küsimuses jõuda

kokkuleppele.

9. Laste esindaja palus jätta laste ema määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Esindaja on seisukohal, et laste ema täiendused/muudatused maakohtu poolt kinnitatud

suhtluskorra osas ei ole seotud laste heaolu tagamisega vaid on tingitud vanemate omavahelisest

mitteläbisaamisest.

Esindaja ei nõustu laste emaga, et kuna ema hoolitseb igapäevaselt laste eest, peaks laste isa tooma

lapsed lapse ema elukohta või viibimiskohta tagasi. Maakohtu poolt kinnitatud suhtluskord, mille

kohaselt üks vanem viib lapsed enda juurde ja teine läheb lastele järele, on vanemate võrdne

kohtlemine ning ei koorma laste ema ebaproportsionaalselt.

Esindaja nõustub laste emaga, et jõulupühad on aasta olulisemad ja tunderohkemad pühad. Laste

huvidega on kooskõlas maakohtu poolt kehtestatud suhtluskorra punkt 1.8, mille kohaselt

jõulupühad veedavad lapsed 23. detsembrist kuni 26. detsembrini paarisaastal koos isaga ja

paaritul aastal koos emaga. Samas on vanematel võimalik omavahel kokku leppida ka teisiti, kuid

siis peaks olema tagatud, et lapsed saaksid jõulupühade ajal külastada ka sugulasi koos vanemaga,

kelle juures lapsed oleksid pidanud suhtluskorra järgi olema.

Ärajäänud suhtlemiskorrad tuleb kindlasti laste isale asendada. Lapsed on nii esindajale kui ka

kohtule kinnitanud, et soovivad isaga suhelda. Esindaja ei pea vajalikuks suhtluskorda täiendamist

lapse haigestumise olukordade reguleerimiseks. On ilmselge, et laste haigestumisel jääb ära laste

ja isa vaheline suhtlemiskorra päev, mis hilisemalt asendatakse.

Mõistlik ei ole laste ema nõue, et lapse haigestumisel isa juures peaks lapse isa esimesel võimalusel

tooma lapse ema juurde. Lastel on nii emaga kui ka isaga lähedane ja usalduslik suhe, mistõttu

võiks see jääda laste otsustada, kumma vanema juures nad soovivad terveneda.

Esindaja ei pea vajalikuks täiendada suhtluskorda H.J. i toitumise ning nädalavahetusel laste isa

juures magamamineku kellaaja ja õppimise osas, kuna lapse vanemad on läinud lahku vähem kui

kaks aastat tagasi, mis tähendab seda, et laste isal on olemas kõik vajalikud teadmised laste

kasvatamisest. Samuti on lapse isa teadlik H.J. i terviseprobleemist.

10. Laste isa palus jätta ema määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jätta laste ema kanda.

Lapsed vajavad isaga suhtlemist, mistõttu peab ka ema panustama laste vajadustesse ning osalema

laste transportimisel isa juurest koju.

Laste ema läheb tööle hommikul vara. Ema ei sõiduta Henri ja R.J. i kooli, sest kool asub kodust

700 meetri kaugusel. Lapsed tulevad koolist koju ise. Ema viib ja toob lasteaiast R.J., kuid last

saab lasteaeda viia ja koju tuua ka jala. A.J. sõidab kooli hommikul bussiga ja läheb peale kooli

trenni. Kui trenn jääb õhtusele ajale, saab ta viibida linnas isa juures ja sõita koju bussiga. Seega

ei ole emal kohustust last trenni tuua. Võistlustele sõites võib laps peatuda linnas isa juures.

Maakohus on suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestanud ema töögraafikut ning muid,

menetluses ette tulnud asjaolusid. Põhjendatud ja mõistlik on maakohtu seisukoht, et vanemad

saavad omavahel kokku leppida tingimustes, mis võivad erineda määruse sisust.

Laste isa ei toeta laste ema seisukohta pühade n-ö tükeldamiseks.

Põhjendamatu on laste ema taotlus määruse täiendamiseks laste haigestumisel isa juures laste

viimiseks ema juurde. Laste isa on laste hooldusõiguslik vanem ning mõnikord on haige lapse

transportimine, nt kõrge palaviku korral, vastunäidustatud.

Isa on nõus tegema lastega koolitöid kui lapsed seda ise soovivad ja kooliasjad kaasa võtavad.

Laste isa on teadlik laste päevarežiimist ja vajadustest ning isa toimetab laste huvides. Isa on

teadlik laste tervislikust olukorrast. H.J. saab isa juures viibides vajalikku toitu. Laste isa on alati

laste toitumise eest hoolitsenud ja neile süüa teinud.

Arusaamatu on määruskaebuses esitatud punkt välisreiside osas. Puuduvad andmed/tõendid selle

kohta, et nõusoleku andmisest on keegi vanematest keeldunud, seetõttu on alusetu väide, et

vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele nõusoleku andmises välisriigi külastamisel. Kui lapsed

viibivad isaga, siis ei ole isal sellel ajal piiranguid selle osas, kus isa lastega käib.

Laste isa märgib, et laste ema rikub nii kohtu poolt kui ka tavade kohast kohustust olla viisakas

teise vanema suhtes ja karjub laste nähes ning tuli viimasel nädalavahetusel laste isale füüsiliselt

kallale.

Vanemad ei ole saanud veel piisavalt pika perioodi jooksul kohtumäärust täita, mistõttu puudub

kogemus, mille alusel saaks välja tuua, kas esinevad kohtumääruse täitmist takistavad asjaolud.

11. Valga valla (vallavalitsuse kaudu; eestkosteasutus) hinnangul on alust kaaluda suhtluskorra

muutmist osas, mis puudutab laste toimetamist ema juurde tagasi. Muus osas eestkosteasutus

suhtluskorra muutmise vajadust ei näe.

Ema on täiendavalt lisanud määruskaebusesse suhtluskorra punktid IX, X ja XI, mida ei ole

maakohtu menetluses esitatud. Eestkosteasutuse hinnangul on võimalik vaidlustada lastega

suhtlemise korras punkte, mida laste ema on oma lõppseisukohas välja toonud ning mida kohus ei

ole arvestanud, ehk siis punkte I, II, IV, ehk ka punkti VI, milles ema pakub küll välja teistsuguse

korra, kui enda lõppseisukohas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks, täiendamiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse

muutmata ning laste ema määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud

kulud jätab ringkonnakohus laste ema kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

jätab ringkonnakohus Eesti Vabariigi kanda.

Laste ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega määrati ema kohustuseks laste isa

juurest ära toomine. Samuti palub ema täpsustada kindlaksmääratud suhtluskorda jaanipäeva ja

jõulupühade osas, aga ka ära jäänud kohtumiste asendamise, H.J. i toitumise, välisreiside, laste

haigestumise ja nädala sees isa ja laste kohtumiste etteteatamise osas.

Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 alusel peab

vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist. PKS § 143 lg-st 21 tulenevalt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra

kohus.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid TsMS § 232 järgi nende kogumis. Kohus ei ole

TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase

menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks

saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. Seega ei ole põhirõhk mitte faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetluses kogutud tõendusmaterjali põhjal, vaid hinnangute andmisel sellele,

missugune suhtluskord vastaks kõige paremini laste huvidele.

Ringkonnakohus ei nõustu laste emaga, et maakohus on jätnud arvestamata laste parimad huvid.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud kindlaks laste ja isa suhtluskorra

ning sellele ei ole laste ema ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Ema soovib vaid suhtluskorra

detailsemat reguleerimist. Seega on põhjendatud järeldada, et laste ema hinnangul vastab selline

suhtluskord laste huvidele.

A.J. on ärakuulamisel kinnitanud, et läheb kooli ja tuleb koolist bussiga (tl 47), H.J. on

ärakuulamisel kinnitanud, et ta tuleb koolist koju jala (tl 47). Kuna Henri ja R.J. käivad ühes

klassis (tl 47), siis saab eeldada, et ka Rainer tuleb koolist koju jala. Ringkonnakohtu hinnangul

on mõistlik, et ema läheb lastele isa juurde järgi ka seetõttu, et vanematel on esinenud probleeme

laste üleandmise korraldamisega, mis on kaasa toonud selle, et lapsed on saabunud koju ajal, mil

ema ei ole kodus (ema selgitused tl 28 jj, laste esindaja seisukoht tl 19 pöördel p 2.13). Isa juurde

lastele järele minek aitab selliseid olukordi vältida.

14. Ringkonnakohus märgib, et ühegi kohtumäärusega ei saa 100% täpselt kindlaks määrata

vanema ja lapse vahelist suhtluskorda. Lapse ema poolt taotletud detailsed suhtluskorra

täpsustused ja konkretiseerimised ei ole laste huvides. Põhjendatud ei ole laste ema taotlus haige

lapse transportimiseks ema juurde kui laps on haigestunud isa juures. Põhjendatud ei ole ka pühade

perioodi jagamine päevade kaupa, sest see ei võimaldaks vanemal, kelle juures lapsed on, ühiseid

tegevusi pikemalt planeerida (nt jõulude ajal sugulaste külastamine).

Põhjendatud ei ole ka laste ema taotlus määrata laste isale etteteatamise aeg, millal isa saaks nädala

sees lastega suhelda. Ema ei ole välja toonud, millisel viisil ja kui pikalt peaks isa ette teatama

soovist lastega nädala sees suhelda. Suhtlemine võib tähendada ka isa suhtlemist lastega telefoni

teel. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isa peab eelnevalt emale ette teatama, et soovib

lapsele nt helistada.

Samuti ei ole laste huvides ema seisukoht, et ärajäänud kohtumisi isa ja laste vahel ei asendataks.

Lapsed on asja arutamisel korduvalt kinnitanud, et soovivad isaga suhelda (tl 18 pöördel, 24, 47).

Ringkonnakohus märgib, et laste ema peaks isa ja laste suhtlust soodustama, mitte leidma

võimalusi isa ja laste kohtumiste ärajätmisteks.

Põhjendatud ei ole laste ema soov täiendada suhtluskorda selliselt, et isa peab tagama, et lapsed

lähevad kell 22.00 magama ja et isa tagaks, et lastel oleks koolitööd isa juures olles tehtud ning

Henrile oleks tagatud erimenüü. Asja materjalide kohaselt elavad vanemate kaks suuremat

alaealist last alaliselt isa juures (tl 1, 10). Eestkosteasutus kui ka laste esindaja on leidnud, et

suhtluskord vastab laste huvidele (tl 44, 104 jj, 112) ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et isa ei

suuda laste eest hoolitseda kui lapsed viibivad isa juures.

15. Ema poolt välja toodud nõue kohustada isa andma nõusolekut lastega välisriiki reisimiseks on

uus nõue. Maakohtu menetluses ei ole pooled arutanud, et kuidas reguleerida nõusolekute andmist

võimalikeks välisreisideks koos lastega. Ema soov reguleerida suhtluskorda selliselt, et vanemal

on kohustus anda nõusolek välisriiki reisimiseks teisele vanemale, ei ole laste huvides, sest

nõusoleku andmiseks lastega reisimiseks tuleks arvestada eelkõige laste huvisid (nt mitte reisida

õppetöö ajal vms). Põhjendatud ei ole laste isa seisukoht, et kui lapsed on koos isaga, siis otsustab

isa, kuhu isa lastega läheb (tl 109). Juhul kui vanem soovib koos lastega minna välisriiki, on lastega

koos reisival vanemal vaja teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut välisriiki reisimiseks (PKS

§ 145 lg 1). Suhtluskorra kohaselt on vanematel õigus kokku leppida ka teistsuguses suhtluskorras

ning reguleerimata küsimustes püüavad vanemad omavahel ise kokku leppida, lähtudes laste

huvidest ja võttes arvesse vanemate võrdset hooldusõigust.

16. Asja materjalidest nähtub, et vanemad ei suuda mitte igas olukorras teha koostööd tagamaks

lastele suhtlemist mõlema vanemaga. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema

õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus (vt Riigikohtu 30. mai 2011 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11 p 15; 21. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Seega

peavad vanemad ka ühist hooldusõigust teostama heas usus ja lahendama omavahelised konfliktid

ilma, et lapsed kannataks.

TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt on vanemal õigus esitada kohtule taotlus lepitusmenetluse

alustamiseks kui teine vanem rikub lapse ja lahus elava vanema jaoks kokkulepitud suhtluskorda.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel lapse ema kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/