2-16-15784/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-15784

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

Kohtuasi

Y.X avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr

022/2016/3469

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2018 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Y.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Y.X (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei

Petrov (e-post XXX)

Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, Tallinn, e-post:

XXX)

Puudutatud isik 2 (sissenõudja): 4U Logistics OÜ

(registrikood 11518177, asukoht XXX, XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma (e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Y.X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.

2. Jätta Y.X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 12.02.2018 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y.X kanda. Jätta

menetluskulud kindlaks määramata.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

Asjaolud

1. 19.10.2016 esitas Y.X (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

ajatamiseks täiteasjas nr 022/2016/3469.

2. Avalduse kohaselt on kohus teinud 17.06.2016 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-16-105646,

mille kohaselt kohustas avaldajat tasuma 4U Logistics OÜ-le (sissenõudja) võla

summas 6016,85 eurot.

3. 20.06.2016 on sissenõudja esitanud kohtutäituri Elin Vilippusele (kohtutäitur)

täitmisavalduse. Täiteteate kohaselt on nõude suurus koos täitekuludega 6764,41

eurot. Kohtule avalduse esitamise seisuga moodustab võlgnevus 6399,45 eurot.

Täitemenetluse raames on võlgnevuse katteks laekunud täiturile kokku 364,96 eurot

(s.o. 6764, 41-364,96 = 6399, 45 eurot).

4. Ajatamisele kuuluvaks võlgnevuseks seisuga 14.10.2016 on 6399,45 eurot.

Sissenõudja on keeldunud maksegraafiku koostamisest.

5. 20.09.2016 teatas täitur avaldajale korteriomandi arestimise soovist ning seda selleks,

et edaspidi müüa korter enampakkumise teel.

6. Avaldaja on proovinud leppida kokku tasumises maksegraafiku alusel nii maksekäsu

kiirmenetluses kui ka täitemenetluse jooksul, kuid see ei ole õnnestunud, sest

võlausaldaja ei soovinud üldse sel teemal vestelda ega pakkunud võimalusi tasuda

võlgnevust ositi.

7. Avaldaja on pakkunud tasuda sissenõudjale 6016,85 eurot 20 kuu jooksul alates

21.06.2016 ehk igakuiselt 21. kuupäevaks võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 19

kuud summas 300 eurot ja 1 kuu summas 316,85 eurot. Võlausaldaja on loobunud mis

tahes ettepanekutest.

8. Avaldaja leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, kuna menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Ebaõiglus seisneb selles, et võlgnevuse summas 6399,45 eurot

kohesel sissenõudmisel võib avaldaja kaotada oma korteri enampakkumise

tulemusena, mis toob avaldaja jaoks kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, mille

talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava

tulemusega. Võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike. Antud

võlgnevus tekkis avaldaja äritegevuse käigus – avaldaja on käendanud Mikerson OÜ

võlgasid sissenõudja ees.

9. Avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast, kuid selleks on vaja aega.

Avaldaja ei ole oma sissetuleku (palga) suuruse tõttu võimeline tasuma võlgnevust

summas 6399,45 eurot ühe korraga. Sissenõudja ebamõistlik käitumine

täitemenetluses rikub avaldaja sotsiaalset kaitset. Täitemenetluse eesmärgiks ei ole

avaldaja viimine suurde majanduslikku kriisi, mida võib tingida korteri kaotamine

täitemenetluse jooksul. Ebaõiglus seisneb ka selles, et täitemenetluse ajatamata

jätmine võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kulutusi seoses uue korteri

otsimise ja kolimisega – vastuolus TMS § 53 lg 1.

10. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja

nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude

rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Antud juhul võib avaldaja rahuldada

sissenõudja nõudeid osade kaupa.

11. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja kohtul ajatada täitemenetlus järgmise

maksegraafiku alusel: avaldaja tasub võlgnevuse seisuga 14.10.2016 täituri kontole

6399,45 eurot 32 kuu jooksul alates 21.11.2016 ehk igakuiselt 21. kuupäevaks

võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 31 kuud summas 200 eurot ja 1 kuu summas

199,45 eurot (s.o. 31×200+1×199,45=6399,45 eurot); maksegraafiku täitmisel

suurendada avaldaja elatusmiinimumi kuni 1500 euroni (tema kontol Krediidipangas)

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

ning teavitada sellest Krediidipanka; määrata, et kui avaldaja jätab maksegraafikus

kokku lepitud ükskõik millise osamakse tasumata, siis kuulub maksegraafik

tühistamisele ning kohtutäitur jätkab täitemenetlust.

Sissenõudja seisukoht

12. Puudutatud isik 2 avaldaja poolt 19.10.2016 avalduses välja pakutud maksegraafikuga

ei nõustunud ning ei näinud võimalust asjas kompromissi saavutamiseks.

13. Avaldaja tugines oma avalduses täitemenetluse ajatamiseks TMS §-le 45. Esiteks ei

oma tähendust, et antud võlgnevus tekkis äritegevuse käigus, nagu Y.X oma avalduses

välja tõi – võlg kuulub sissenõudmisele igal juhul. Teiseks leiab puudutatud isik 2, et

avaldaja väited, et ta on võimeline ja valmis tasuma võla oma palgast, kuid selleks on

vaja aega ning ta ei suuda seda teha ühe korraga, on paljasõnalised.

14. Puudutatud isik 2 oli sunnitud avaldaja vastu sama võla kättesaamiseks maksekäsu

kiirmenetluse algatama juba 15.03.2016. Avaldaja ei ole puudutatud isikule 2 sellest

ajast alates püüdnud võlga tagasi maksta ka osaliselt, mistõttu on selge, et avaldaja ei

kavatse seda ka edaspidi teha. Ei ole loogiline, et võlgnik pakub antud juhul välja võla

tagastamise maksegraafiku väga väikeste osade kaupa ja sedavõrd pika aja jooksul,

samal ajal, kui ta on olnud ise juba pikemat aega teadlik, et on võlglane. Ka see näitab,

et avaldajal puudub tahe võlga tagastada ning ta on esitanud avalduse täitemenetluse

ajatamiseks vaid asja venitamiseks veelgi pikemaks ajaks.

15. Asjaolu, et puudutatud isik 2 ei nõustunud avaldaja pakutud kompromissiga võla

tasumiseks osade kaupa, ei tähenda seda, et tegemist oleks TMS § 53 lõikes 1

kirjeldatud olukorraga. Sissenõudja ei pea nõustuma võla osalise tasumisega.

Nimetada sissenõudja käitumist ebamõistlikuks ning vastutustundetuks on ilmne

pahatahtlikkus olukorras, kus võlgnik oli juba ammu jäänud sissenõudjale ise võlgu

selliselt, et sissenõudja oli sunnitud tema vastu alustama koguni maksekäsu

kiirmenetlust.

16. Avaldaja välja pakutud võla tasumise periood on liiga pikk. Avaldajale kuulub sellises

väärtuses kinnisvara, mille realiseerimisel oleks tal võimalus oma võlg tasuda ning

seda ise raskustesse sattumata. Kindlasti ei sattu avaldaja korteri müügi tulemusel

majanduslikku kriisi, nagu ta väidab avalduses. Avaldajal on võimalik korteri müügist

saadud raha eest soetada uus korter ning tasuda võlg. Rahuldada avaldus

täitemenetluse ajatamiseks ei ole kindlasti sissenõudja huvides, samal ajal ei ole

täitemenetlus avaldaja suhtes ebaõiglane ning selle ajatamine pole põhjendatud.

Kohtutäituri seisukoht

17. Kohtutäitur leidis, et TMS § 45 alusel saab kohus lähtuda otsuse tegemisel eelkõige

avaldaja põhjendustest ja sissenõudja arvamusest.

18. Kohtutäitur kinnitab et täitemenetluse alustamisel oli sissenõudja nõue 6016,85 eurot

(seisuga 20.06.2016), millele lisanduvad täitekulud ning täitemenetluse raames on

avaldaja tasunud 438,52 eurot.

19. Avaldaja on teinud ettepaneku ositi tasumiseks 23.09.2016, milles on märkinud, et on

valmis võlgnevuse katteks tasuma igakuiselt 200 eurot. Vaatamata enda avaldusele on

nt oktoobris võlgnevuse katteks toimunud laekumine vaid tööandjalt (töötasu arest)

suuruses 73,56 eurot. Varale juurdepääsu avaldaja 2 kuu jooksul tagada ei ole suutnud

ning palub vara ülevaatamist vaid edasi lükata. Seega ei ole avaldaja ka ise seni teinud

pingutusi, et sissenõudja kokkuleppega nõus oleks.

20. Avaldaja toob esile, et menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, kuna

kohtutäitur on informeerinud avaldajat asjaolust, et soovib temale kuuluva kinnisasja

arestimise eesmärgil üle vaadata. Kohtutäitur leiab, et TMS § 45 peab silmas antud

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

põhjendustest erinevaid olukordi, selliseid, kus täitemenetluse jätkamine ei ole

võimalik humaansetel kaalutlustel, et ära hoida avaldaja jaoks isiklikud pöördumatud

tagajärjed üldinimlikus plaanis, mis on tekkinud ootamatult, võlgniku tahtest

sõltumatult täitemenetluse kestel ning mis kaaluvad üles sissenõudja huvi võla

tagasisaamisele. Avaldaja on küll märkinud, et tal on oht ilma jääda temale kuuluvast

kinnisasjast, kuid avaldaja toodud põhjendused on täitemenetluses igapäevased. Kui

lugeda avaldaja toodud põhjendusi piisavaks, ei oleks sisuliselt võimalik

täitemenetlust läbi viia.

21. Täitemenetluse peamine eesmärk ongi kohustuse või nõude tegelik ja tõhus täitmine

ning seda viivitamatult ja seda üsna tihti ka vaatamata võlgniku tahtele. Pärast

täitemenetluse algatamist ja võlgniku suhtes täitetoimingute läbiviimisel kehtib

täitemenetluses põhimõte, et seadused kohustavad täitemenetluse võlgnikku

täitemenetlust ja kohtutäituri tegevust n.ö taluma. Seadused kohustavad kohtutäiturit

talle esitatud nõuet täitma ning annavad võimaluse vajadusel võlgnikku täitmiseks

sundida või siis täita nõue võlgniku eest või asemel tema vara arvel. TMS § 8 kohaselt

on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja kohustust

vabatahtlikult täitnud, vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning sissenõudja ei

ole toimingute ajatamisega enam nõus. Eraldi maksegraafiku koostamise võimalust

seadus kohtutäiturile ette ei näe.

Maakohtu määrus

22. Maakohus jättis 12.02.2018 määrusega avaldaja avalduse täitemenetluse ajatamiseks

täiteasjas nr 026/2016/3469 rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

23. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TMS § 45 kohaselt võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

24. Kohus leidis, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja

huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta.

25. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11

märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina,

millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine

oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada

kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema

suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad

TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks

asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega

kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus

peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses

või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks.

Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu

arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte

aastatepikkuseks ajavahemikuks."

26. Kohus leidis, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on

põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel.

27. Avaldaja leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, kuna menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Ebaõiglus seisneb selles, et võlgnevuse kohesel sissenõudmisel

võib avaldaja kaotada oma korteri; avaldaja ei ole oma sissetuleku (palga) suuruse

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

tõttu võimeline tasuma võlgnevust ühe korraga; täitemenetluse ajatamata jätmine võib

tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kulutusi seoses uue korteri otsimise ja

kolimisega.

28. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes.

Viimati nimetatud asjaolud on täitemenetluses tavapärased. Avaldaja ei ole välja

toonud ka ühtki teist erandlikku asjaolu, mis TMS § 45 kohaldamist võimaldaks ning

põhjendaks täitemenetluse ajatamist. Avaldaja esitatud tõenditest nähtuvalt asub kohus

pigem seisukohale, et võlgnevuse ajatamine mõne kuu pikkuseks perioodiks (mida

TMS § 45 võimaldab) ei ole võimalik.

29. Kohus jättis menetlustoimingute vahele teadlikult pikemad vahed, et anda võlgnikule

võimalus võlgnevus osadena kohtumenetluse jooksul ära tasuda. Avaldaja enda poolt

esitatud täitemenetluse laekumiste väljavõttest nähtuvalt on ta täiteasjas nr

022/2016/3469 võlgnevust ebakorrapäraste maksetena vähendanud keskmiselt u 200

eurot kuus (laekumisi on mõnekümnest eurost paarisaja euroni) (tl 168, 169

täitemenetluse laekumise väljavõte). Täitemenetlust alustati 27.06.2016 koos

täitekuludega summas 6764,41 eurot ning 2017.a oktoobri lõpuks on võlgnevus

vähenenud summale 3497,70 eurot. Seega on võlgnik enam kui aasta jooksul suutnud

võlga vähendada vähem kui poole võrra. 23.10.2017 majandusliku seisundi teatisest (tl

171, 172) nähtuvalt on võlgnikul lisaks käesolevas asjas vaatluse all olevale täiteasjale

veel teisigi rahalisi kohustusi erinevate võlausaldajate ees nii väiksemates kui

suuremates summades. Kõigi võlgnevuste kogusumma koos eluasemekuludega ületab

võlgniku sissetulekut. See süvendab kohtu veendumust, et täitemenetluse ajatamine ei

ole võimalik ning maksegraafiku täitmine võlgniku poolt lühikese perioodi jooksul ei

oleks võimalik. Sedavõrd keerulises majanduslikus olukorras ja sedavõrd suurte

kohustuste juures on võlgniku huvides pigem tema eluasemeks oleva korteri

võõrandamine ja võlgnevuste kustutamine, et mitte refinantseerida enda vanu

kohustusi uute laenudega (tasudes neilt taas ja taas kõrvalkulusid). See viib võlgniku

hoopis järjest raskemasse majanduslikku olukorda.

30. Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke

asjaolusid täitemenetluse ajatamiseks, ei analüüsinud kohus, kas avaldaja poolt

väljapakutud täitmise aega ja maksete suurus oleks mõistlik või mitte ning kas

täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või

ei. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei omanud kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viidanud

ega vastanud.

31. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Lahend ei ole tehtud otseselt ühegi menetlusosalise huvides

ning tsiviilasja menetluses osalemine ei eeldanud kvalifitseeritud õigusabi kasutamist.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Määruskaebus

32. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning teha uus määrus, millega ajatada täitemenetlus järgmise

maksegraafiku alusel: määruskaebuse esitaja tasub võlgnevuse seisuga 01.03.2018

täituri kontole ehk 3112,47 eurot 15 kuu jooksul alates 21.03.2018 ehk igakuiselt 21.

kuupäevaks võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 15 kuud summas 200 eurot ja 1

kuu summas 112,47 eurot (s.o. 15×200+1×112,47=3112,47 eurot); maksegraafiku

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

täitmisel suurendada määruskaebuse esitaja elatusmiinimumi kuni 1500 euroni (tema

kontol Cooppangas) ning teavitada sellest Cooppanka; jätta 18.10.2016 seisuga kõik

tehtud täitetoimingud jõusse ning maksegraafiku täitmise ajaks mitte teha muid

täitetoiminguid; määrata, et kui määruskaebuse esitaja jätab maksegraafikus kokku

lepitud ükskõik millise osamakse tasumata, kuulub maksegraafik tühistamisele ning

kohtutäitur jätkab täitemenetluse; jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

33. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud

kehtivaid õigusnorme ja jätnud arvestamata olulised faktilised asjaolud ja tõendid.

34. Avaldaja leiab, et kohus ei ole õigesti kohaldanud RKL nr 3-2-1-79-12 p.11.

Riigikohtu määruse p.11 ei saa kohaldada antud tsiviilasjas, kuna määruse punktis ei

ole toodud erandlikke asjaolusid, mille alusel tuleks täitemenetlust peatada, pikendada

või ajatada enne korteri müüki enampakkumise teel. Riigikohtu määrusest tuleneb, et

erandlikuks asjaoluks saab olla võlgniku surm.

35. Antud positsioon rikub avaldaja sotsiaalset kaitset ja on vastuolus täitemenetluse

eesmärkidega. Riigikohtu positsioon, mille kohaselt ei ole erandlikuks asjaoluks

üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb, on

eluliselt vastuvõetamatu. Avaldaja leiab, et antud juhul on elukoha kaotus erandlik

asjaolu, kuna elukoha kaotuse korral kaotab avaldaja kodutunde ning see võib tekitada

avaldajale äärmiselt palju liigseid kuulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega,

mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava

tulemusega.

36. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja

nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude

rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Lähtudes sellest tuleneb, et ülearestimine on

lubatud ainult juhul, kui muul viisil ei ole võimalik nõuet rahuldada. Antud juhul võib

avaldaja rahuldada sissenõudja nõudeid osade kaupa.

37. Avaldaja on 55-aastane ning elukoha kaotamine on tema jaoks väga kahjulik tagajärg.

Avaldaja refinantseeris võlgnevuse Cooppanga ees. Juhul, kui täitur alustab avaldaja

korteri suhtes sundmüüki, ütleb Cooppank refinantseerimislepingu üles ning hakkab

nõudma kogu võlgnevuse tasumist, mis toob endaga kaasa avaldaja viimise suurde

majanduslikku kriisi, mis ei ole täitemenetluse eesmärgiks.

38. Määruskaebuse esitamise seisuga on võlgnevus 3112,47 eurot. Võlgnevus on korteri

hinnaga võrreldes suhteliselt väike. Cooppanga arvamusel on korteri eeldatav väärtus

90 500 eurot.

39. Avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast, kuid selleks on vaja aega.

Kohtumenetluse jooksul on avaldaja tõendanud kohtule, et ta saab tasuda võlgnevust

maksegraafiku alusel 200 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Alates

täitemenetluse algatamisest on võlgnevuse katteks laekunud 3651,94 eurot.

40. Avaldaja leiab, et ta on välja toonud erandlikud asjaolud täitemenetluse ajatamiseks,

mis tingivad ebaõigluse täitemenetluse läbiviimisel ning annavad aluse täitemenetluse

ajatamiseks: 1) võlgnevuse kohesel sissenõudmisel võib avaldaja kaotada oma korteri;

2) avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast 200 eurot kuus: 3)

täitemenetluse ajatamata jätmine võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid

kulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega, avaldaja kaotab kodutunde: 4)

avaldaja on 55-aastane ning elukoha kaotamine on tema jaoks väga kahjulik tagajärg;

5) võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike (s.o. 3112,47/90 000): 6)

ülearestimine on lubatud ainult juhul, kui muul viisil ei ole võimalik nõuet rahuldada.

Antud juhul võib avaldaja rahuldada sissenõudja nõudeid osade kaupa; 7) võlgnevuse

refinantseerimine Cooppanga ees.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

41. Avaldaja leiab, et kohus eksis oma veendumuses, et täitemenetluse ajatamine ja

maksegraafiku täitmine ei ole võimalik teiste rahaliste kohustuste olemasolu tõttu.

Vaatamata kohustuste olemasolule saab avaldaja nendega hakkama, kuna teised

kohustused ei ole suured ning on juba ajatatud. Avaldaja maksab raha teiste kohustuste

katteks. Näiteks võlgnevus Cooppanga ees on refinantseeritud, võlgnevus Placet

Groupi ees on tasutud, võlgnevus Krediidikaitse Gruppi ees on vaidlustatud

ringkonnakohtus, võlgnevus Credit.ee ees on ajatatud kohtumääruse alusel ja

makstakse, võlgnevus Rävala õigusbüroo ees on vaidlustatud ning menetlus on

taastatud, võlgnevus B2 Kapitali ees on vaidlustatud kohtus. Seega on tegelikkuses

avaldaja suhtes käimas ainult käesolev täitemenetlus, milles avaldaja maksab

keskmiselt 200 eurot kuus ning tõendab kohtule, et täitemenetlus tuleb ajatada

maksegraafiku alusel erandlike asjaolude esinemise tõttu. Kõik avaldaja võlausaldajad

on nõus maksegraafikuga, ainult 4U Logistics käitub ebamõistlikult ja

vastutustundetult.

Menetluse edasine käik

42. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada

seisukohad.

43. Puudutatud isik 2 (sissenõudja) määruskaebusele ei vastanud.

44. Puudutatud isik 1 (kohtutäitur) jäi oma 22.03.2018 vastuses eelneva seisukoha juurde.

Kohtutäitur kinnitas, et täitemenetluse raames on avaldaja tasunud 3651,94 eurot (sh

täitekulud), tasumata kohustuste jääk on 3112,47 eurot (sh täitekulud).

45. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

46. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

47. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse normide väära

kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist.

48. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või

täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes

ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu

hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

49. TMS § 45 alusel hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on

konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab

madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul

diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on avalduse rahuldamata

jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on

jälgitav.

50. Kohus peab TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel lähtuma konkreetse võlgniku

isikuga seotud asjaoludest. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud

asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

võib täitemenetlusega kaasneda. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral

võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta

on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega

uue elukoha leidmiseks (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-12, p 9, 11).

51. Praegusel juhul on avaldaja erandlike asjaoludena peamiselt välja toonud selle, et

sissenõudja võlgnevuse kohese sissenõudmise korral kaotab ta 55-aastaselt korteri ja

kodutunde ning on sellest tingituna sunnitud otsima uue korteri, kuhu kolimisega

seoses tekkivad liigsed kulutused.

52. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnimetatud asjaolusid pidada TMS § 45 mõttes

erandlikeks. Reeglina kaasnebki täitemenetlusega võlgniku varale sissenõude

pööramine. Seega pole olenevalt võlgniku vara hulgast ning nõude suurusest välistatud

ka senisest elukohast ilmajäämine, nn kodutunde kaotus, uue elukoha otsingud ning

selle leidmisega seotud võimalike kulutuste vältimatu teke. Eelnevast tulenevalt ei saa

nõustuda määruskaebuse väidetega, nagu oleks Riigikohtu juhised tõlgendada TMS §

45 kitsalt, vastuolus täitemenetluse eesmärkidega, rikuks avaldaja sotsiaalset kaitset

ning normi tuleks tõlgendada võlgnikku soosivalt.

53. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja puhul tegemist ka väga kõrges

vanuses oleva isikuga, kellel oleks ülalpeetavaid, avaldajal on kindel töökoht ja

igakuine sissetulek, ta on suuteline end ise ülal pidama ning tal pole ülalpeetavaid (I

kd, tlk 171). Avaldaja ei ole esile toonud, et tal esineks mõni raske haigus. Seega

puuduvad ringkonnakohtu hinnangul avaldaja enda isiku, perekondliku või tervisliku

olukorraga seonduvad erandlikud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua täitemenetluse

ajatamise avalduse rahuldamise.

54. Täiendavalt on avaldaja erandlike asjaoludena esile toonud, et kuna sissenõudja

võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike, oleks ülearestimine lubatav

vaid juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik, antud juhul

on see võimalik osade kaupa avaldaja igakuise palga arvelt summas 200 eurot kuus

ning kuna ta on refinantseerinud võlgnevuse Cooppanga ees, võib ta korteri müümisel

sattuda majanduslikku kriisi.

55. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka eelnimetatud asjaolud alust määruskaebuse

rahuldamiseks.

56. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja enda väitel teinud kohtumenetluse

eelselt sissenõudjale ettepaneku tasuda võlgnevus osade kaupa 20 kuu jooksul,

igakuiste summadena vähemalt 300 eurot. Sissenõudja on selgitanud, et avaldaja ei ole

võlga tasunud alates 15.03.2016, kui algatati maksekäsu kiirmenetlus, isegi osaliselt (I

kd, tlk 99).

57. Edasi nähtub asja materjalidest, et avaldaja ei ole suutnud täita ka maakohtule esitatud

avalduses iseenda poolt väljapakutud maksegraafikut ning tasuda sissenõudjale

igakuiselt 200 euroseid makseid. Laekumised kohtutäituri kontole on olnud

ebaühtlased nii tähtaegade kui summade osas. Sealhulgas nähtub kohtutäiturilt saadud

teabest laekumiste kohta järgnev: 158,98 eurot augustis 2016, 73,56 eurot oktoobris

2016, jaanuaris 2017 laekumist polnud, 170,5 eurot veebruaris 2017, 184,63 eurot

märtsis 2017, 183,24 eurot juunis 2017, 186,38 eurot juulis 2017, 197,52 eurot

augustis 2017, 180 eurot septembris 2017, 89,44 eurot oktoobris 2017 (I kd, tlk 168),

153,06 eurot novembris 2017, 114,60 eurot detsembris 2017, 116,97 eurot jaanuaris

2018 (II kd, tlk 8), 0,60 eurot veebruaris 2018, märtsis 2018 laekumist polnud (II kd,

tlk 21).

58. Sellega näitab avaldaja maksekäitumine, et ta ei ole võimeline enda avalduses

soovitud tingimustel sissenõudja ees võlgnevust kustutama. Nõustuda ei saa eeltoodust

tulenevalt avaldaja väidetega, nagu oleks ta suutnud menetluse jooksul tõendada, et

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

suudab igakuiselt sissenõudjale 200 euroseid osamakseid tasuda, et maakohus on

eksinud, leides, et teiste kohustuste tõttu ei ole avaldajal maksegraafiku täitmine

võimalikuks osutunud. Selge on, et avaldaja sissetulekud pole osamaksete tasumiseks

piisavad.

59. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebuse kohaselt on avaldajal

(endiselt) ka muid võlgnevusi, on ringkonnakohus veendunud, et avaldaja ei suuda

avalduses välja pakutud tingimustel oma võlgnevust sissenõudja ees kustutada ka

edaspidi ning täitemenetluse ajatamine oleks ainuüksi seda asjaolu arvestades selgelt

sissenõudja huve kahjustav.

60. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 45 alusel kahjustab täitemenetluse ajatamine

sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline

kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. TMS § 45 eesmärgiks ei

ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. TMS §-s 45 nimetatud

täitemenetluse ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus

ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi

võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik

õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega.

61. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja põhistada suutnud, et läbiviidav

täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.

62. Nagu kohus eespool märkis, ei saa selliseks tagajärjeks pidada omandi kaotust

täitemenetluse käigus. Seetõttu ei saa ettenägematuks ning äärmiselt raskeks

tagajärjeks pidada ka olukorda, kui käesoleval juhul sissenõudja võlgnevuse katteks

täitemenetluses avaldajale kuuluva korteriomandi sundmüügi korral ühineb

täitemenetlusega Cooppank ja nõuab avaldajalt laenu sisse.

63. Arvestades, et laenu refinantseerimise läbirääkimiste ajaks, so 26.01.2018 (II kd, tlk 7)

oli täitemenetlus sissenõudja nõude osas juba algatatud, samuti oli pooleli käesolev

kohtuvaidlus, mille positiivses tulemuses ei saanud kindel olla, pidi avaldaja endale

refinantseerimisega kaasnevaid võimalikke riske teadvustama. On olnud avaldaja valik

laen refinantseerida ja seda asja materjalidest nähtuvalt tingimustel, mille kohaselt

igakuised laenumaksed võrreldes varasemaga suurenevad 246 eurolt (I kd, tlk 37) ca

355 eurole (II kd, tlk 7).

64. Arvestades asjaolu, et avaldaja on enda väitel käesoleva menetluse vältel suutnud

tasuda võlgnevuse Placet Groupile (kogusumma 1550 eurot, I kd, tlk 171 pöördel), aga

sissenõudjale ei ole välja pakutud tingimuste kohaselt võlga tagastada suutnud, oleks

täitemenetluse ajatamine sissenõudja suhtes selgelt ka ebaõiglane.

65. Avaldaja ei ole ka põhistanud määruskaebuse väidet, nagu sattuks ta täitemenetluse

käigus korteriomandi võõrandamise tulemusena suurde majanduslikku kriisi.

66. Korteriomandi eeldatavaks väärtuseks on avaldaja väidete kohaselt 90 000-90 500

eurot. Seega võimaldab selle võõrandamine, arvestades avaldaja enda poolt välja

toodud andmeid võlgnevuste kohta, need eeldatavalt ka tasuda, ühtlasi peatada

võlanõuetelt arvestatavate kõrvalnõuete ajas suurenemise ning annab avaldajale

võimaluse alustada võlavaba elu võlgade tasumisest allesjäävate vahenditega. Seda

siiski eeldusel, et avaldajal pole menetluses avaldatust rohkem kohustusi.

67. Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et avalduses välja pakutud

võlgnevuse tasumise periood, 2 aastat ja 6 kuud, on liiga pikk ega ole kooskõlas

Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt saab täitemenetluse ajatamine üldjuhul kõne

alla tulla vaid kuudeks, mitte aastateks.

68. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda. Puudutatud

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-15784

isikud ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirju esitanud, mistõttu jätab

kohus menetluskulud kindlaks määramata.

69. Avaldaja taotluse vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, jätab ringkonnakohus

rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 1. lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole istungi määramine vajalik, kuna asjas on

võimalik teha lõpplahend asja materjalide põhjal ilma menetlusosaliste

ärakuulamiseta.

70. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TMS § 219.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Kaija Kaijanen

kohtunik

kohtunik kohtunik

10(10)