2-18-8551/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAvaldaja esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma registreerimine 16.05.2018 ja lõpeb 14.06.2018 kell 13.00; enampakkumine algab 14.06.2018
Legislator headnote
AI generated2-18-8551/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Avaldaja esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma registreerimine 16.05.2018 ja lõpeb 14.06.2018 kell 13.00; enampakkumine algab 14.06.2018
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-8551
Kohtuasi
XX (X) kaebus kohtutäituriToomas Saarma
30.05.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2018 määrus kaebuse
menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I kohtutäitur Toomas Saarma
Puudutatud isik II Osaühing Belesta Grupi
(registrikood 10325468)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada määruskaebus.
2. Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018 määrus ja saata asi menetlusse võtmise uueks
otsustamiseks samale esimese astme kohtule.
3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Avaldaja esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma
30.05.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026 ning esialgse õiguskaitse taotluse, millega
palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/2026 kuni kaebuse suhtes tehtava lahendi
jõustumiseni.
Eelnimetatud täiteasjas avaldati enampakkumise teade, mille kohaselt algas enampakkumisele
registreerimine 16.05.2018 ja lõpeb 14.06.2018 kell 13.00; enampakkumine algab 14.06.2018
kell 15.00 ja lõpeb 22.06.2018 kell 15:00. Kinnisasja müüakse täitemenetluse raames, sest
täidetakse Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-12-6920, milles
otsustati abikaasade XX ja YY ühisvara XXX kinnisasi müüa enamapakkumisel ja saadud raha
jagada abikaasade vahel võrdselt.
Täitur avaldas lisaks enampakkumise teatele ka kinnistu müügikuulutuse Ametlikes
Teadaannetes ning keskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Kohtutäitur rikkus enampakkumise
läbiviimise korda, sest ei avaldanud müügikuulutust ka vähemalt ühes internetis enamlevinud
kinnisvara müügiportaalis.
Avaldaja esitas täiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata põhjendusega, et jõudis
enne kaebuse läbivaatamist avaldada kinnistu müügikuulutuse ka keskkonnas www.city24.ee.
Eelnev ei olnud piisav rikkumise kõrvaldamiseks, sest kui täitur otsustas, et kinnistu
enampakkumise teade tuleb avaldada 29 päeva enne enampakkumise toimumist, siis teates
sisalduv info ja muud sellega seonduvad tingimused peavad olema avalikkusele avaldatud
vähemalt 29 päeva enne enampakkumise algust. Tagantjärele ja peale enampakkumise teate
avaldamist ei ole võimalik enampakkumise teadet ja kuulutust korrigeerida.
2. Maakohus keeldus 05.06.2018 kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, s.o perspektiivi puudumise tõttu. Esialgse õiguskaitse
taotluse jättis kohus rahuldamata.
Kaebusest nähtuvalt soovis avaldaja vaidlustada emapakkumise läbiviimise korda.
Vaidlustades kohtutäituri tegevuse ja selle raames tehtud täituri otsuse, kasutas avaldaja vale
õiguskaitsevahendit. Kohane õiguskaitse vahend enampakkumise korra vaidlustamiseks on
hagi esitamine enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS)
§ 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks
tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on
müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise
arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Praegusel hetkel ei olnud
aga võimalik hagi lahendada, sest möödas ei ole seaduses sätestatud tähtaeg ning lõpuni ei ole
veel viidud ka enampakkumine.
3. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise
otsustamiseks ning tagada määruskaebus.
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse pärast enampakkumise toimumist ja
vara müüki ning sellise hagi peamiseks eesmärgiks on õigusvastaselt müüdud vara omandisuhte
tagasipööramine. Avaldaja eesmärgiks ei olnud omandisuhte muutmine või tagasipööramine.
Kaebuse eesmärk oli tagada, et avaldajale ja tema abikaasale kuuluva ühisvara müümisel
järgiks kohtutäitur seaduses sätestatud nõudeid ning teeks kõik nõutu selleks, et müük
täitemenetluses oleks TMS § 153 lg-ga 2 kooskõlas, meelitaks ligi võimalikult palju
ostuhuvilisi hing võimaldaks vara müüa maksimaalselt kõrge hinnaga eesmärgiga täita 50%
vara müügist saadud rahaga maksimaalselt avaldaja nõudeid. Kui kohtutäitur ei ole seaduses
sätestatud nõudeid järginud enampakkumisele registreerimise perioodil ja enampakkumise
läbiviimisel, tuleb seadusega vastuolus olev enampakkumine tühistada ning korraldada uus
seadusega kooskõlas olev enampakkumine.
Ebaõige oli maakohtu loogika, et menetlusosaline peab iga kord, kui kohtutäitur eksib
enampakkumise korraldamisel TMS-i nõuete vastu, ootama eksliku ja seadusevastase
enampakkumise lõppu ning alles siis esitama oma vastuargumendid enampakkumise
puudustele hagimenetluses, kuigi selliseid puuduseid oleks saanud täitur ise kõrvaldada. Eelnev
oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
Ka kohtutäitur pidas avaldaja valitud õiguskaitsevahendit kohaseks. Kui kohtutäitur oleks
leidnud, et kaebus ei vasta TMS-i nõuetele ja kaebuses toodud asjaolud ei võimalda rakendada
TMS §-des 217-219 nimetatud õiguskaitsevahendit, vaid õigem oleks TMS § 223 lg 1 järgse
hagi esitamine kohtule, oleks kohtutäitur pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata. Seda
kohtutäitur ei teinud. Kohtutäitur vaatas kaebuse kohtutäituri tegevusele sisuliselt läbi ja jättis
selle rahuldamata.
Lõpetuseks märkis avaldaja, et maakohtu määrus oli vastuoluline. Ühest küljest ütles
maakohus, et õige õiguskaitsevahend oli hagi esitamine enampakkumise kehtetuks
tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 kohaselt. Teisest küljest möönas kohus, et praegusel hetkel
sellist õiguskaitsevahendit kaebuse esitaja siiski kasutada veel ei saa.
4. Maakohus võttis 06.06.2018 kaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks jättis kohus
rahuldamata.
Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb
materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada
ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule
(TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väidetega, et olukorras, kus kohtutäitur on
oma tegevusega täitedokumendi täitmisel potentsiaalselt rikkunud õigusnorme, on kohane
esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib
menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse
maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS §-d 217, 218). Seda ka juhul,
kui kohtutäituri tegevus enampakkumise korraldamisel on õigusnormidega vastuolus.
Asjaolu, et menetlusosalisel on täiendavalt õigus esitada hagi enampakkumise kehtetuks
tunnistamiseks olukorras, kus vara müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui
enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi
tingimusi (TMS § 223), ei välista menetlusosalise võimalust kasutada teisi seaduses sätestatud
õiguskaitsevahendeid. Sealhulgas neid, mis vastavad enam menetlusökonoomia põhimõtetele.
Nimelt olukorras, kus avaldaja leiab, et väidetavalt on juba enne enampakkumist selgunud, et
esinevad alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ei ole otstarbekas lubada tegevuse
vaidlustamist alles pärast enampakkumist. Vastupidine seisukoht tekitaks asjatut aja- ja
rahakulu nii menetlusosalistele endile kui ka enampakkumise raames sündmustesse haaratud
kolmandatele isikutele. Eelnev ei saa olla seadusandja eesmärk.
Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks
otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu
otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Margo Klaari
Mati Maksing