2-18-2684/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses oli Argo Raidi (hageja) hagi Seesam Insurance AS-i (kostja) vastu 212 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Pooled olid sõlminud koguriski
Legislator headnote
AI generated2-18-2684/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Pooled olid sõlminud koguriski
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-18-2684
Tsiviilasi
Argo Raidi hagi Seesam Insurance AS-i vastu võla
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. mai 2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Argo Raidi apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
Keelduda
menetlusse
võtmast
Argo
Raidi
apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 7. mai 2018 otsuse
peale ja lugeda apellatsioonkaebus Argo Raidile
tagastatuks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva
jooksul
alates
käesoleva
määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
määruskaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses oli Argo Raidi (hageja) hagi Seesam Insurance AS-i (kostja) vastu
212 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Pooled olid sõlminud koguriski
kindlustuslepingu perioodiga 27.11.2016-26.11.2017. 07.04.2017 toimus kindlustusjuhtum
hageja mobiiltelefoniga Samsung S5 Mini Dual SM-G800H Dual Sim. Kindlustusandja määras
hagejale makstavaks hüvitise suuruseks 53 eurot (148 eurot, millest oli maha arvatud omavastutus
95 eurot).
Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus
mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 128,52 eurot. Kohus analüüsis kahju
hüvitamise eelduseid. Vaidlus oli selle üle, kui suur oli kahjujuhtumi tagajärjel kahjustunud
telefoni keskmine turuväärtus, kusjuures lähtuda tuli kasutatud asja taassoetamise väärtusest.
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus
tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja
kasuks välja 212 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates
19.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja
Tartu Maakohtu 7. mai 2018 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
keelduda.
Tsiviilasja hind maakohtus oli 228,96 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind
ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi
TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,
järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses
piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud
asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt
rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et
maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt
ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise
väitmiseks alust.
Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Ringkonnakohtul puudub
alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära
kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude
tuvastamisel ega tõendite hindamisel.
Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg 2
võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8
teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse
asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima
tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2,
mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud,
märkimisega.
6. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega hagejale TsMS § 638 lg 4
alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp