2-17-18598/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses oli OÜ Valensja (pankrotis) (hageja) hagi Viktor Djakovi (kostja) vastu osakapitali sissemakse 1250 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hageja hagi
Legislator headnote
AI generated2-17-18598/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohus rahuldas hageja hagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2018. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-18598
Tsiviilasi
OÜ Valensja (pankrotis) hagi Viktor Djakovi vastu
osakpaitali sissemakse sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viktor Djakovi apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
Keelduda
menetlusse
võtmast
Viktor
Djakovi
apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a
otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Viktor
Djakovile tagastatuks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
määruskaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Valensja (pankrotis) (hageja) hagi Viktor Djakovi (kostja)
vastu osakapitali sissemakse 1250 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hageja hagi
ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1250 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda
ning mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 200 eurot.
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada
täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta
hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja
apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb
keelduda.
Tsiviilasja hind maakohtus oli 1250 eurot.
Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja
koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses
piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud
asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt
rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et
maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt
ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise
väitmiseks alust.
Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või
materiaalõigusnormide väära kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.
5. Ringkonnakohtus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude
tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus on käsitlenud küsimust, kas kostja on osaühingu
osakapitali sissemakse teinud.
Kostja on esitanud üksnes osaühingu teise osaniku Olga Šeško kinnituse pealkirjaga „kviitung“,
mille kohaselt Olga Šeško sai kostjalt 1250 eurot osaühingu osakapitali tasumiseks. Eeltoodu saab
kinnitada üksnes seda, et kostja on Olga Šeškole raha üle andnud, kuid ei kinnita, et raha oleks ka
osaühingu osakapitali sissemakseks tasutud. Mh ei ole kostja tõendanud, et sissemakse tegemine
kajastuks hageja raamatupidamisdokumentides. Kostja on ise ka hagile vastates märkinud, et ei tea,
miks Olga Šeško ei kajastanud viimasele üle antud raha ühingu raamatupidamises.
Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja ja Olga Šeško vahel oli kokkulepe, et kostja ei pea
enam osaühingu sissemakset tasuma, siis ei kehtiks selline kokkulepe kolmandate isikute suhtes
(TsMS § 1401 lg 6).
Samuti ei ole põhjendatud kostja etteheide nagu oleks maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS §-i 141.
Maakohus ei ole oma põhjendustes ÄS §-le 141 tuginenud. Kostja on ka ise kinnitanud, et ei ole
sissemakset osaühingu pangaarvele teinud.
6. Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg
2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8
teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse
asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima
tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2,
mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud,
märkimisega.
7. Ringkonnakohus märgib, et kostja on jätnud apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu summas
200 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb sellele vaatamata menetlusse võtmata, siis ei pidanud
ringkonnakohus vajalikuks anda kostjale tähtaega riigilõivu tasumiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS
§ 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp