Legislator Case Law & Legislation
2-17-18598/18 AI generated

2-17-18598/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-18598/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Valensja (pankrotis) (hageja) hagi Viktor Djakovi (kostja) vastu osakapitali sissemakse 1250 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hageja hagi

Legislator headnote

AI generated

2-17-18598/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohus rahuldas hageja hagi

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts banking law bank account information credit and loan fraud custodian bank bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-18598

Tsiviilasi

OÜ Valensja (pankrotis) hagi Viktor Djakovi vastu

osakpaitali sissemakse sissenõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viktor Djakovi apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Keelduda

menetlusse

võtmast

Viktor

Djakovi

apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a

otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Viktor

Djakovile tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Valensja (pankrotis) (hageja) hagi Viktor Djakovi (kostja)

vastu osakapitali sissemakse 1250 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hageja hagi

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1250 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ning mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 200 eurot.

2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja

apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 1250 eurot.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise

väitmiseks alust.

Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või

materiaalõigusnormide väära kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.

5. Ringkonnakohtus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus on käsitlenud küsimust, kas kostja on osaühingu

osakapitali sissemakse teinud.

Kostja on esitanud üksnes osaühingu teise osaniku Olga Šeško kinnituse pealkirjaga „kviitung“,

mille kohaselt Olga Šeško sai kostjalt 1250 eurot osaühingu osakapitali tasumiseks. Eeltoodu saab

kinnitada üksnes seda, et kostja on Olga Šeškole raha üle andnud, kuid ei kinnita, et raha oleks ka

osaühingu osakapitali sissemakseks tasutud. Mh ei ole kostja tõendanud, et sissemakse tegemine

kajastuks hageja raamatupidamisdokumentides. Kostja on ise ka hagile vastates märkinud, et ei tea,

miks Olga Šeško ei kajastanud viimasele üle antud raha ühingu raamatupidamises.

Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja ja Olga Šeško vahel oli kokkulepe, et kostja ei pea

enam osaühingu sissemakset tasuma, siis ei kehtiks selline kokkulepe kolmandate isikute suhtes

(TsMS § 1401 lg 6).

Samuti ei ole põhjendatud kostja etteheide nagu oleks maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS §-i 141.

Maakohus ei ole oma põhjendustes ÄS §-le 141 tuginenud. Kostja on ka ise kinnitanud, et ei ole

sissemakset osaühingu pangaarvele teinud.

6. Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg

2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8

teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2,

mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud,

märkimisega.

7. Ringkonnakohus märgib, et kostja on jätnud apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu summas

200 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb sellele vaatamata menetlusse võtmata, siis ei pidanud

ringkonnakohus vajalikuks anda kostjale tähtaega riigilõivu tasumiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS

§ 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp