Legislator Case Law & Legislation
1-07-14580/3 AI generated

1-07-14580/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 1-07-14580/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

1-07-14580/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Ärakiri

Keywords

AI generated
alcohol dependence substance use disorder alcohol abuse repeated drink-driving state of extreme intoxication suspected narcotics trafficker
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

1-07-14580 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-14580 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo

Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Enno Barndõk taotlus

pöörata K.F-ile (isikukood xxx )

Pärnu Maakohtu 19.12.2007.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 22. september 2009. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku E. Barndõk kuna Pärnu Maakohtu 14.09.2009.a otsusega taotlus, kriminaalasjas nr 1-09-11844 suurendati nimetatud otsusega mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 19.12.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-14580 K.F-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuud 29 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust, millist karistust K.F kannab alates 14. aprillist 2009.

a.

2. Edastada määruse ärakiri K.F-ile , kriminaalhooldusametnikule E. Barndõk ja prokurörile A. Ollema. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 19.12.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-14580 mõistis kohus K.F süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka K.F kainenemisele toimetamise aeg alates 16.08.2007 kell 02.20 kuni 16.08.2007 kell 07.25, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks loeti 3 kuud 29 päeva

vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti vangistus K.F suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 3 kuu 29 päevalist vangistust ei pöörata

Ärakiri

1-07-14580 2 täitmisele kui K.F 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi. Kohtuotsus jõustus 27.12.2007.

Erakorraline ettekanne

13.05.2009.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku E. Barndõk alljärgnev erakorraline ettekanne K.F kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusalune K.F, keda kohus oma 19.12.2007. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-14580 kohustas KarS § 75 lg 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume, lärmas 14. märtsil 2009.a kella 22.00 paiku alkoholijoobes olles Haapsalu linnas

Nurme 12 asuva maja juures, millega pani toime avaliku korra rikkumise, s.o KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo, mille eest politsei karistas teda rahatrahviga 900 krooni (lisa 1). Peale selle

tungis alkoholijoobes K.F 14. aprillil 2009.a kella 23.15 ajal omavoliliselt sisse * asuvasse korterisse, kus kasutas korteriomaniku suhtes füüsilist vägivalda, mille kohta on Haapsalu politseijaoskonna poolt alustatud KarS § 266 lg 2 p 3 tunnustel kriminaalmenetlus nr 09257000112.

II Kokkuvõtte kriminaalhooldusaluse seletustest. Oma seletuses KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise kohta teatas K.F kriminaalhooldajale, et ta tõepoolest oli oma maja juures alkoholijoobes ning keegi kutsus politsei välja ja teda peeti kinni avaliku korra rikkumise eest.

Hoolealune sai aru, et oma sellise käitumisega ta rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte

tarvitada alkoholi ning palus kohut seekord mitte pöörata oma kohtuotsust täitmisele, kusjuures lubas, et selle kohustuse rikkumist tema poolt enam ei juhtu (lisa 2) . Seletust alkoholijoobe seisundi

esinemise kohta kriminaalasja raames kriminaalhooldaja võtnud ei ole, sest käesoleval ajal viibib kriminaalhooldusalune K.F vahi all. III Kriminaalhooldaja hinnang katseajale. K.F on Haapsalu kriminaalhooldustalituses arvel

alates 31.detsembrist 2007.a. Esimesele vestlusele ja arvele võtmisele ilmus ta

kriminaalhooldustalitusse vastavalt kutsele juba 07.jaanuaril 2008.a ning edaspidistel

registreerimistel käis ta regulaarselt, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal. Hoolealuse põhiliseks

uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks olid alkohol ja narkootikumid ning töötus. Vastavalt koostatud hoolduskavale oli ta kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma kohtu poolt määratud

kohustusi: a) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; b) leida endale kindel töökoht või võtma ennast Tööturuametis tööotsijana arvele. Kindlat töökohta hoolealune ei leidnud ning võttis ennast

Tööturuametis arvele, kus ka oli kirjas kuni käesoleva ajani, kuid alkoholi tarvitamisega seoses tekkisid probleemid teisel katseaja aastal. Selle põhjuseks võib olla hoolealuse suhtlusringkond, kelle hulgas on ka K.F-i elukaaslane M. H., kellel on väga suured probleemid alkoholiga ning kes

seoses sellega ka omalt poolt avaldas hoolealusele negatiivset mõju. Hoolduskavas püstitatud

eesmärki elada seadusekuulekalt suutis hoolealune täita vaid 1 aasta ja 3 kuud ning seejärel pani alkoholijoobes olles toime nii väärteo kui ka kuriteo (kriminaalasi on alles kohtueelses menetluses, mistõttu kohtuotsust selles veel ei ole). Samas muus osas (otsis tööd, oli korrektne ja viisakas) näitas K.F katseaja jooksul üles püüdlikkust kriminaalhoolduse läbimise eesmärgil.

IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune K.F ei täida kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 74 lg 4 sätetest teeb kriminaalhooldaja ettepaneku teha määrus kriminaalhooldusaluse K.F-i saatmise kohta temale Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-07- 14580 mõistetud karistust 3 kuud ja 29 päeva vangistust kandma.

Kohtu seisukoht

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 431 järgi KrMS §-des 424–428 ja 430

reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused

lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik

Ärakiri

1-07-14580 3

määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Eeltoodud erakorralise ettekande kohaselt taotleb kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtu 19.12.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-14580 mõistetud karistuse täitmisele pööramist,

kuna K.F ei täida talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralisest ettekandest nähtus ühtlasi, et K.F suhtes on alustatud KarS § 266 lg 2 p 3 tunnustel kriminaalmenetlus nr 09257000112 ning tema suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine alates 14.04.2009.

Pärnu Maakohus mõistis 14.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-11844 (kohtueelses

menetluses nr 09257000112) K.F süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistas teda vangistusega 6 kuud ning KarS § 200 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1

alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis K.F-ile

liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 14.09.2009.a kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistust 2 aastat vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 19. detsembri 2007.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuud 29 päeva vangistust võrra ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges

kohus K.F kahtlustatavana kinnipidamise aja enne vahistamist, s.o 14.aprill 2009. a. Kohtuotsus jõustus 22.09.2009.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus jätta rahuldamata, kuna K.F-ile 19.12.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-14580 mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud 29 päeva vangistust on täitmisele pööratud tulenevalt Pärnu Maakohtu 14.09.2009. a otsusest kriminaalasjas nr 1-09-11844.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige