Legislator Case Law & Legislation
1-17-3646/25 AI generated

1-17-3646/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-17-3646/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalasi nr 1-17-3646

Legislator headnote

AI generated

1-17-3646/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr 1-17-3646

Keywords

AI generated
severe personal hardship suspension of visa refusal hardship residence permit financial hardship personal circumstances removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalasi nr 1-17-3646

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3646 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.R, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodani elukoht xxxx k, põhiharidus,

Karistuse kandmise algus 10.01.2018 30.07.2018 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.R

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva Viru Maakohtule

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.R-i id vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne tähtaega

M.R tunnistati Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 17-3646 lg 2 p 2

karistuseks 4 kuud vangistust. süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.03.2017 kuni 08.03.2017, s.o 2 päeva ja M.R-ile mõisteti lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 28

päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Viru Maakohtu 07.10.2016 otsusega karistuse dmata vangistust ning mõistetud ärakan osa võrra, s.o 4 kuud M.R-ile mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 liitkaristuseks 7 kuud ja alusel asendati vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud

a tumisest.

lates kohtuotsuse jõus KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.R

2

üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 1 sätestatud kontrollnõudeid. -s 75 lg Viru

Maakohtu

M.R-ile Viru Maakohtu 20.11.2017 määrusega pöörati täitmisele 25.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17- selle kandmata 3646 mõistetud karistus osas, s.o 6 kuud 20 istust. M.R kannab nimetatud karistust alates ja päeva vang 10.01.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest

korda. Esimene kuritegu oli mittevägivaldne varavastane, toime pandud majandusliku kasu

saamise eesmärgil vägivaldne kehaline väärkohtlemine . Teine kuritegu on - , mis on toime pandud lähisuhtes. Viimase kuriteo toimepanemise põhjusteks on probleemilahenduse oskuste ja enesekontrolli puudumine, emotsionaalne ebastabiilsus. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetavaga on vangistuses toimunud vestlused erinevatel teemadel, mille

käigus ta tunnistas, et sõltuvusained mängivad suurt rolli konfliktide tekkes. Lisaks on kinnipeetaval toimunud vestlused psühholoogiga. Kinnipeetav määrati enda kirjaliku avalduse alusel alates 10.02.2018 tööle vangla majandustöödele koristajana.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning enam kui 1 kuu vangistust. kanda jääb tal veel

Enne vangistust elas kinnipeetav vanemate juures aadressil xxxx. 2017. aasta novembrikuus

elas kinnipeetav mõnda aega ka xxxx koos lapseootel elukaaslasega aadressil xxxx, kuid hetkel elab ka elukaaslane koos kinnipeetava vanematega. K

äesoleva vägivaldse kuriteo on isik toime pannud vanemate kodus, kuhu soovib ja tal vanglast vabanemisel ka ta on võimalik elama asuda. Kuna vägivaldne kuritegu ole möödunud on toime pandud 07.03.2017, millest ei

väga palju aega, säilib nii uue kuriteo toimepanemise risk kui ka ohtlikkus seoses siis

eluasemega. Põhihariduse omandas Gümnaasiumis, misjärel läks kinnipeetav xxxx

keskharidust omandama xxxx

isik xxxx Gümnaasiumi 10. klassi. 11. klassi lõpetas Gümnaasiumis. Vanglast vabanemisel soovib lõpetada keskhariduse õpingud. kinnipeetav

Riigikeelt isik ei valda. Enne vangistust ajavahemikul september-november 2017

töötas

kinnipeetav xxxx. Enne seda on ta

enda sõnul ametlikult Tallinnas firmas töötanud veel

ajavahemikul juuli-september 2017 xxxx firmas OÜ , kus rikkus töölepingut.

Kriminaalhoolduse all viibides esitas isik 16.07.2017 avalduse elukoha vahetamiseks, kuna asus ametlikult tööle Tallinnas xxxx OÜ-s. K-Raha andmetel on isikul vabanemisfondis 52,55

eurot. Igakuiselt toetab kinnipeetavat materiaalselt tema isa. Kinnipeetav tunnistab, et on olnud perioode, kus puudusid sissetulekud ja ta oli majanduslikes raskustes. Seetõttu säilib ka

uue kuriteo risk majandusliku toimetuleku osas, sest esimene kuritegu on emalt sularaha vargus. Rahalised nõuded võib isik teha isiku vastu puuduvad. Meditsiiniosakonna hinnangul

kergemaid Vabanemisel kinnipeetaval majandustöid. garanteeritud töökohta ei ole, kuid vanemad on teda materiaalselt toetama seni kuni ta

nõus töö leiab.

Vii S. K suhtes. mase vägivaldse kuriteo pani kinnipeetav toime lähisuhtes oleva isiku, ema

Kriminaalhoolduse ajal vestles kriminaalhooldusametnik igakuiselt kodukülastustel M.R-i emaga, kes andis teada, et peres ei ole konflikte sellest ajast esinenud, kui poeg

kr ma on siiski karistus iminaalhooldusele määrati, kuid e seisukohal, et teo eest mõistetud tuleb pojal enne vangistust probleeme, kuid auga ära kanda. Emaga esines M.R viimasel ajal on suhted paranenud. Isa A. Kga on suhted head. Mõlema vanemaga suheldakse igapäevase Kinnipeetav nimetab lähedase isikuna veel elukaaslase lt. A. N, kes on lapseootel

ja ta kellega koos elas enne vangistust, kokku on mbes 1,5 aastat. väidetavalt koos oldud u

3 Vanglast vabanemisel peale lapse sündi on vanemad valmis toetama noort peret nii moraalselt kui ka esialgu materiaalselt. Vangistuses on pereliikmed kokkusaamistel ja käinud igakuiselt suheldakse telefoni teel. kinnipeetav alkoholi tarbimist 14-aastaselt. 16-17- Enda sõnul alustas

aastaselt seoses alkoholi tarvitamisega. Viimasel ajal tarvitas isik esines probleemkäitumist

alkoholi enda sõnade kohaselt 1 õlu viina tähtpäevadel. -2 korda aastas, t ja Kinnipeetav t olles unnistab, et on käitunud paaril korral alkoholijoobes vägivaldselt. Meditsiiniosakonna hinnangul on tegemist alkoholi kuritarvitajaga. isik narkootikume 1 kord Enda sõnul tarvitab aastas. Kinnipeetav on proovinud/tarvitanud marihuaanat, ecstasyt ja kanepit. Narkootikumide

tarvitamisega alustas 16-aastaselt. Enne vangistust tarvitas narkootikume 2 kuud tagasi, ta s aastal üstinud ei ole. Meditsiiniosakonna hinnangul on tegemist kanepisõltlasega, kuna 2016.

tarvitas isik isik Isikul on kanepit regulaarselt. Narkosõltuvusravil on viibinud lühiajaliselt.

psühhiaatrilised pr psühhiaatriline ravi määrat isik on jälgimisel. obleemid. Hetkel on ud,

Esinenud on , sh vanglas. enesekahjustamist ning parasuitsidiaalset käitumist Käesoleval

hetkel tahtlikke enesevigastamisi toimunud enam ei ole, isik suudab ennast kontrollida. Viimati kakles isik

enda sõnul 1 kuu enne vangistust, kui sõbrale taheti nuga anda. Lähedase

isiku suhtes sooritatud vägivaldse kuriteo toimepanek viitab probleemsele käitumisele,

suutmatusele leida alternatiive. K panemise ajal annatanu sõnade kohaselt oli poeg teo toime

tugevate ravi Kinnipeetav o mite mõju all. n vangistuses eesmärgiks seadnud

distsipliinirikkumiste vaba käitumise, et ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Katseajal rikkus kinnipeetav teadlikult , mille temale kohtu poolt kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid tõttu pöörati karistus täitmisele. Isik põhjendas ÜKT tundide mitte tegemist asjaoluga, et käis

Tallinnas tööl, kuid ÜKT pidi tegema Narvas. Seetõttu uuris kriminaalhooldusametnik tunde võimalust, et kriminaalhooldusalune saaks ÜKT tunde teha Tallinnas. M.R ise ei soovinud ÜKT teha nädalavahetuseti Narvas, mida tunde Tallinnas sooritada, vaid lubas neid

siiski ei teinud. Süüdimõistetule tehti 2 hoiatust, kuid tulemusteta. Lisaks ei ilmunud ta 2

korral veel ka registreerimise sel hetkel aru le. Järelikult ei saanud ta käitumiskontrolli

vajalikkusest. Hetk isik vajadust oma elustiili muutmiseks,

el vangistuses viibides näeb et

tegeleda perega, kuna sündimas on laps, käia tööl. Motivatsioon muutumiseks on olemas,

kuid kui isik taas alkoholi kuritarvitamist

jätkab , vallandub vägivald, mille tõttu on

tõenäoline, et sooritab järjekordse vägivaldse kuriteo lähedaste isikute suhtes Üldise isik

.

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55% ning vägivaldse kuriteo on

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset

ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik , et k u arvamusest nähtub innipeetava lähedasteks Narva linnas on

ema, isa ja elukaaslane A, kes on lapseootel. M.R on oma ema suhtes toime pannud kuriteo lg 2 vägivalla kuriteo. Samuti on M.R toime pannud KarS § 199

p 4 järgi – varastas emalt vaba juurdepääsu teel sularaha.

Vaatamata sellele on ema valmis

poega jätkuvalt toetama, kuna leiab, et poeg on vangistusega karistuse Isa kätte saanud. avaldas samuti vestluses toetust kinnipeetava edasiste plaanide suhtes. Enne vangistust töötas M.R metalli sorteerijana ning isa arvates on sellelaadseid vab , u töökohti palju mistõttu töö leidmisega ei peaks raskusi tekkima. Kuni töökoha leidmiseni saab kinnipeetav end arvele võtta töötuna Töötukassas. M.R-i isa selgitas vestluses, et ta töötab,

ema on puudepensionär ning pere sissetulek võimaldab poega esialgu materiaalselt toetada. Kriminaalhooldusele on M.R määratud ühel korral. Ta ei sooritanud talle

kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde tähtajaks, mistõttu pöörati karistus täitmisele.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.R-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks 6

4 kuud alates vangistusest vabastamisest. -des 2,4 M.R-ile määrata KarS § 75 lg 2 p ja 8 sätestatud kohustused.

M.R ise soovib vangistusest t . l

ingimisi enne tähtaega vabaneda Ta äbis

vanglas kursused, mis andsid lle erinevaid teadmisi alkoholist ja narkootikumidest ta

hoidumiseks. Alternatiiviks on see, et tuleb oma aega täielikult sisustada. Ta tahab saada

juhiload, pere ja spordiga tegeleda. Ta on is alluma kriminaalhooldusele ning nüüd valm

täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vanglas on sellepärast, et oli varem teine

ta

inimene ega saanud aru, mida teeb. Vanglas on

Ta soovib, et kohus ta kõigest aru saanud.

võtaks arvesse, et ta vanglas ise tööd teha. l ei ole olnud mingeid rikkumisi ning ta tahtis

Vanglas oli

elada tal palju konflikte, aga need kõik lahendati sõnadega. Esialgu plaanib ta koos vanematega. Kui ta leiab endale , siis s

. töökoha aab ta endale korteri üürida

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et M.R-i tingimisi enne ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaata Prokuratuur nõustub vangla amise misest.

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.R-i ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla , poolt

esitatud materjalidega, leiab, et M.R ei kuulu vangistusest süüdimõistetu

tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda olenemata asjaolust, et tegemist on tema

esimese reaalse vanglakaristusega, olla potentsiaalselt tugev. mistõttu võiks selle mõju

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Viimase kuriteo kehalise – väärkohtlemise pani kinnipeetav toime lähisuhtes oleva isiku

(ema) suhtes. Esimene kuritegu oli sularaha vargus emalt. Kuritegude toimepanemise teks on probleemide lahendamise põhjus

oskuse puudumine ja emotsionaalne ebastabiilsus ning soodusteguriks

sõltuvusainete

kuritarvitamine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast ka s korrigeerinud, ristusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suuna vaid jätkas uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Vanemad on nõus kinnipeetavat ama kuni töökoha materiaalselt toet leidmiseni, kuid

kinnipeetav on ka varem majanduslikel põhjustel pannud toime kuriteo. Kuigi isik on mõlemad kuriteod toime pannud oma ema suhtes, on emaga viimasel ajal suhted paranenud.

Seega võivad majanduslikud raskused viia uute varavastaste kuritegudeni ning kuna

kinnipeetav asub elama vanemate juurde, on jätkuvalt ohustatud just lähedased isikud.

Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna hinnangul alkoholi kuritarvitaja. Ka isik ise

tunnistab, et on alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt, millest järeldub, et alkoholi

tarvitamisega kaasneb uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise oht ning ohustatud on esmajoones lähedased, kellega isik koos elab. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võ katseaja edukalt läbima

imeline , kuna ta on ka

varem olnud käitumiskontrollile allutatud, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ega sooritanud ettenähtud üldkasuliku töö tunde, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta k Eeltoodust tulenevalt ei ole innipeetava ennetähtaegset vabastamist.

kohtu hinnangul M.R-i vangistusest tingimisi põhjendatud ennetähtaegne vabastamine.

5

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et temaga on vangistuses toimunud mitmeid vestlusi erinevatel probleemsetel teemadel, sh vestlused , ning psühholoogiga et ta töötab enda soovil alates 10.02.2018 vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal on vabanemisel kindel elukoht vanemate juures ning nende igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad

asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude k - ogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik