4-18-705/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06. juuni 2018 Väärteoasja number nr 4-18-705 (2840,15,000168) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuur Lõuna i

10.02.2015 otsus A.J-i karistamises

karistusseadustiku (KarS) 218 lg 1 alusel 40 § trahviühikuga s.o 160 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Prefektuur Lõuna Süüdlane A.J isikukood XXX; registrijärgne aadress xxxxxxxxx

xx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx Kohtutäitur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72, TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lõuna asendamiseks.

2. Asendada A.J-ile - Ja Piirivalveameti

kohtuvälise menetleja Politsei Lõuna

prefektuuri 10.02.2015.a. 40 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut

arestiga 4 (neli 5 (viis) tundi, mis tuleb ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Tartu Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks

tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

referendi poole telefoninumbril 7 500 -kiri aadressil 414 või saata e tartukrho.info@just.ee).

4. Selgitada A.J-ile,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Kriminaalhooldusametnikul esitada olukorras, kus

süüdlane hoiab talle määratud

üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, kohtule taotlus, mis sisaldab andmeid rikkumise

asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

2

6.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu Määrus saata täitmise korraldamiseks esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUS

E KÄIK Sissenõudja Politsei Lõuna - ja Piirivalveameti prefektuur esitas 09.02.2018 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse A.J-ile asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti prefektuur 10.02.2015 Lõuna määras otsusega väärteoasjas nr 2840,15,000168 A.J-ile alusel karistuseks 40 160 euro KarS § 218 lg 1 trahviühikut s.o suuruse rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus .a. Kuna süüdlane ei tasunud 26.02.2015

rahatrahvi ära vaba täitemenetlus. Kohtutäitur tahtlikult, alustati tema suhtes 10.07.2015 Sirje Tael on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 06.06.2018 kohtuistungil

Süü Süüdlane dlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud.

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud, on viibinud ka vanglas.

Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi (telefoninumber + , e-post: ) xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Süüdlane avaldas, et vaatab e-posti ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt. Eestis olles viibib Tartus. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud septembriks. Isik avaldas, et on ka varem teinud väärteoasjas üldkasulikku tööd.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

3

Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane A.J ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud – -

isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 160 eurot s.o 40

trahviühikut mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § (160:4), 211 lg-st 1 ja - 72 asendada 4 st päevase arestiga . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõuso (40:10) A.J lekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1

alusel asendada talle kohaldatav arest 5 kahe kuu tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. VTMS § 2103

lg 1 kohustab olukorras, kus süüdlane hoiab talle määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnikku esitama kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

Kadi Aavik

Kohtunik