2-14-12422/156 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-12422

Tsiviilasi

E.J. hagi M.M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks

M.M. vastuhagi E.J. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 17 549,79 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.J. apellatsioonkaebus

M.M. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastuhagi kostja): E.J. (ik: XXX), esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Vastuapellant (kostja/vastuhagi hageja): M.M. (ik: XXX),

esindaja vandeadvokaat Taivo Saks

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus M.M. lt E.J. kasuks

väljamõistetud võlgnevuse ja viivise suuruse, E.J. lt M.M. kasuks 27.02.2017 seisuga

väljamõistetud viivise suuruse ning M.M. lt E.J. kasuks väljamõistetud menetluskulu

suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

- rahuldada E.J. hagi M.M. vastu osaliselt ning mõista M.M. lt E.J. kasuks välja

kulutuste katteks 1666,40 eurot ja viivis 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot, kokku 2099,56

eurot;

- mõista E.J. lt M.M. kasuks välja viivis 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot;

- tasaarvestada M.M. nõue E.J. vastu summas 2277,31 eurot E.J. nõudega M.M. vastu

summas 2099,56 eurot.

- tasaarvestuse tulemusel puudub E.J. l 2099,56 euro suurune nõue M.M. vastu ning E.J.

lt tuleb M.M. kasuks välja mõista 177,75 eurot ja viivis võlgnevuselt 177,75 eurot alates

09.06.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni võlgnevuse kohase

täitmiseni;

- mõista M.M. lt E.J. kasuks välja menetluskulu 1110,50 eurot.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada E.J. hagi M.M. vastu osaliselt ning mõista M.M. lt E.J. kasuks välja

kulutuste katteks 1666,40 eurot ja viivis 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot, kokku 2099,56

eurot.

3.2. Rahuldada M.M. vastuhagi E.J. vastu ja mõista E.J. lt M.M. kasuks välja kulutuste

katteks 1789 eurot ja viivis 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot, kokku 2277,31 eurot.

3.3. Tasaarvestada M.M. nõue E.J. vastu summas 2277,31 eurot E.J. nõudega M.M.

vastu summas 2099,56 eurot.

3.4. Tasaarvestuse tulemusena puudub E.J. l 2099,56 euro suurune nõue M.M. vastu ning

E.J. lt tuleb M.M. kasuks välja mõista 177,75 eurot ja viivis võlgnevuselt 177,75 eurot

alates 09.06.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni võlgnevuse kohase

täitmiseni.

3.5. Tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-12422

kohaldatud hagi tagamine.

3.6. Välja mõista M.M. lt E.J. kasuks menetluskulu katteks 1110,50 eurot. E.J. le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse kohtuotssue

jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

4. Jätta menetluskulud seoses kulutuste hüvitamise nõuetega maa- ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

5. Rahuldada E.J. apellatsioonkaebus osaliselt ja M.M. vastuapellatsioonkaebus

täielikult.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.J. (hageja) esitas 20.03.2014 maakohtule M.M. (kostja) vastu hagi kaasomandi

lõpetamiseks. 12.03.2015 täiendas hageja hagi kulutuste hüvitamise nõudega.

Kostja esitas 08.01.2015 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

Tartu Maakohus lahendas kaasomandi lõpetamise nõuded 19.06.2015 osaotsusega. Tartu

Ringkonnakohus tühistas 12.05.2016 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude osas.

Kohtuotsus kaasomandi lõpetamise osas jõustus 14.06.2016.

30.12.2016 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse vastuhagi muutmiseks ning

kaotatud kasutuseelise hüvitise summas 4715,76 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

2. Hageja esitas 01.08.2016 hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista Tartus XXX asuva korteriomandi (registriosa nr 2848603) omandamiseks ja eluruumiks

väljaehitamiseks 30.07.2016 seisuga tehtud kulutused ning kaasomandiga seoses kantud

vajalikud kulud ja koormatised summas 13 365,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

(põhinõudelt 11 461,01 eurot) 1277,33 eurot ja viivise põhinõudelt alates 01.08.2016 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on pooled XXX korteriomandi kaasomanikud võrdsetes osades. Pooled

soetasid kinnisasja 5112,94 euro eest, kumbki tasus poole ostuhinnast. Pooled soovisid korteri

remontida ja seejärel võõrandada ning saadud kasu pooleks jagada. Kulud pidid pooled kandma

võrdsetes osades. Hageja on teinud kulutusi materjalidele ja töödele summas 19 450,07 eurot

ning kandnud kostjale materjalide ostmiseks 2000 eurot. Kostja on ostnud aknad hinnaga

300 eurot. Kokku on kulutusi tehtud 21 750,07 euro ulatuses. Kostja ei ole tasunud oma osa

10 575,03 eurot. Ehitusinsener-ekspert Kuldar Käsperi arvamuse järgi on tööde tavapärane

maksumus 23 559,58 eurot +/– 5%.

Tööde finantseerimiseks ja korteri sisustamiseks võtsid pooled Swedbank AS-st 8000 eurot

laenu. Laenu tagatiseks seati korteriomandile hüpoteek. Hageja on tasunud hüpoteegi seadmise

riigilõivu 11,40 eurot, notaritasu 77,28 eurot, lepingutasu 95,87 eurot ning intressi- ja

kindlustusmakseid 4063,30 eurot. Kostjal tuleb tasuda kuludest pool, s.o 2123,92 eurot.

Kinnisasja soetamisel tasus hageja kostja eest registrikande riigilõivu 6,13 eurot ja notaritasu

25,69 eurot. Ka nimetatud summad tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Hageja on tasunud kommunaalteenuste eest perioodil jaanuar 2011 – oktoober 2012

korteriühistule 1058,10 eurot ja 06.10.2011–30.09.2012 Eesti Energia AS-le 211,06 eurot.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada tasutust pool, s.o 529,05 eurot + 105,53 eurot.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning mõista hagejalt kostja kasuks

välja kaasomandile tehtud kulutused 1789 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 261,34 eurot

ja viivis nimetatud summalt alates 08.11.2016 kuni nõude täitmiseni.

Kostja väidete kohaselt tegid pooled korterile kulutusi võrdsetes osades ja hageja näidatust

väiksemas mahus. Hageja ei ole kulutusi tõendanud. OÜ-le Kummibox väljastatud arved ei ole

asjakohased. Hageja kontrolli all olevale ettevõttele kuulus samas majas teine korter ning

hageja esitab teises korteris tehtud kulutusi poolte korterile tehtud kulutustena. K. Käsperi

arvamus on vastuoluline, nt loetakse vajalikuks kuluks ka vann, mida poolte korteris ei ole.

Hindamisaktidest on näha, et korterisse ei olnud paigaldatud köögimööblit ja -tehnikat.

OÜ Kummibox kütusetšekid on seotud OÜ Kummibox majandustegevusega. Väidetud

koguses kütuse kulutamine ehituspoodides käimisele ja töömeeste transpordile ei ole reaalne.

Sanitaartehniliste tööde materjal on soetatud hiljem kui hagiavalduse kohaselt tööd tehti.

Töövõtulepingute alusel ei ole selliseid summasid välja makstud. Nii siseuksed, sanitaartehnika

kui ka radiaatorid paigaldati kostja kulul. 5000 euro eest soetatud mööblit on hageja kasutanud

oma elukohtades ning see ei ole seotud poolte korteriga. Swedbank AS laen on hageja kohustus.

Laenuraha eest ei ole korteris teostatud ühtegi tööd. Hageja sai raha 03.05.2012 ja asus

korterisse elama 2012. a juunis. Selleks ajaks olid kõik remonditööd tehtud. Kuna korter osteti

edasimüümiseks, puudus vajadus korteri sisustamiseks. Kommunaalteenuste arved on kostja

hagejale pooles ulatuses hüvitanud. Elektrienergia kulu hüvitamise nõue ei ole põhjendatud,

kuna vaidlusalusel perioodil elas hageja korteris üksinda.

Korteri remondikuludeks, mis pooled võrdselt kandsid, oli 5433,06 eurot. Lisaks on kostja

tasunud ainuisikuliselt 3578 eurot. Kostjal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2017 otsusega nii hagi kui vastuhagi osaliselt.

Maakohus mõistis M.M. lt välja E.J. kasuks võlgnevuse 137,35 eurot, 27. veebruari 2017

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 53,80 eurot ja viivise põhinõudelt 137,35 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. veebruarist 2017

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

E.J. lt mõistis maakohus M.M. kasuks välja võlgnevuse 1789 eurot, 27. veebruari 2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 439,07 eurot ja viivise põhinõudelt 1789 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. veebruarist 2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 3. novembri 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Maakohus jättis seoses kulutuste hüvitamise nõudega menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, määras E.J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 8120 eurot

ning mõistis M.M. lt välja E.J. kasuks menetluskulud 2968 eurot ja viivise menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et poolte kaasomandis olevas XXX

korteris on tehtud alates 2011. a augustist ehitus- ja remonditöid ning kaasomanike kokkuleppel

tuli kulutused kaasomandile kanda kaasomanikel võrdsetes osades.

Hageja kulutuste hüvitamise nõude aluseks saab olla alusetu rikastumine (VÕS § 1042).

Kostja on avaldanud, et hageja asus korterisse elama 2012. a juunikuust ja selleks ajaks oli

korter remonditud. Hageja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue

kulutuste hüvitamiseks alates 02.06.2012, st ajal, mil korter oli juba remonditud. Kuna pooled

soetasid korteri selleks, et see pärast remonti võõrandada, ei ole põhjendatud nõuda ka

sisustusele kulunud raha hüvitamist. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid kokku leppinud

korterisse sisustuse soetamises. Kui hageja soetas korterisse sisustuselemente, mille

eemaldamine korterist on võimalik, tegi ta kulutusi, mille hüvitamiseks teine kaasomanik

kohustatud ei ole. Seda, et korterisse soetatud lillepostamenti, peeglit jm mööblit ei oleks

võimalik eemaldada, kohtule ei avaldatud. Tõenditest (hageja tellitud hindamisakt (I kd, tl 20);

kostja esitatud arve tellitud tööde eest (I kd, tl 88)) nähtuvalt ei ole korterisse paigaldatud

siseuksi, köögimööblit ja -tehnikat hageja poolt, seega ei ole ka siseustele ja uste lukkudele

väidetavalt tehtud kulud tõendatud.

OÜ-le Kummibox väljastatud arvete seotus poolte korteriga on tõendamata. Majas kuulus üks

korter ka OÜ-le Kummibox. Hageja esindaja on kinnitanud, et nimetatud korteri

renoveerimistööd algasid umbes pool aastat pärast poolte korteri renoveerimise alustamist.

Kohtul on alust arvata, et hageja on esitanud endaga seotud äriühingu korteri renoveerimiseks

tehtud kulutuste eest hüvitamisnõude kostja vastu. Kahtlust kinnitab asjaolu, et osa materjalist

on soetatud hiljem, kui tööd poolte korteris tehti. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

ehitusmaterjale (sh põrandaplaate, pahtlit jms) osteti korteri tarbeks ka siis, kui hageja korteris

elas ja sinna väidetavalt sisustust ostis. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest (20.11.2013

eksperthinnang), et eksperthinnangu koostamise ajal ei ole korteris pesemisvõimalusi, tualetti,

köögitehnikat ega -mööblit, samuti ei ole korteris muud mööblit, mille hageja on väidetavalt

aastatel 2011–2012 ostnud. Lõpuni on paigaldamata parkett, puudusid radiaatorid, esines

niiskuskahjustusi. Seega on hageja väited avaldatud ulatuses kulutuste tegemise kohta

vastuolulised ja tõendamata. Hinnapakkumised, millele hageja on kirjutanud kommentaare,

sh hinna tasumise või sularaha üleandmise kohta, ei tõenda kulutuste kandmist tema poolt.

Kostja tellitud 20.02.2014 seisuga koostatud eksperthinnangust nähtub, et korteris on olemas

dušikabiin, wc-pott, valamu koos kapiga, radiaatorid, parkett on paigaldatud ja

niiskuskahjustusi ei esine. OÜ Korras Vara arvetest nr 2014001 ja 2014002 nähtub, et

OÜ Korras Vara on korteri tarbeks soetanud parketti, põrandaliiste, elektritarvikuid, siseuksed

ja ukseliistud, lävepakud, wc-poti, valamu ja valamukapi, dušikabiini ja radiaatorid ning

esemete paigaldamine telliti OÜ-st Korras Vara. Kostja on tasunud OÜ Korras Vara arved

nr 2014001 ja 2014002 summas 3578 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on kulutanud

300 eurot akendele. Seega on kostja korterisse panustanud ainuisikuliselt 3878 eurot. Ka kostja

nõude aluseks saab olla VÕS § 1042. Hageja kaasomandiosale tehtud kulutused on temale

kasulikud. Kulutused on tõstnud korteri väärtust, arvestades, et soetamise hetkel oli korteri

väärtus pisut üle 5000 euro, kuid kaasomandi lõpetamise ajal enam kui 60 000 eurot.

Hageja nõue korteri soetamiseks tehtud kulutuste (riigilõiv ja notaritasu kokku 31,82 eurot)

hüvitamiseks on põhjendatud VÕS § 1041 alusel.

Hageja nõue väidetavalt kostja eest tasutud kommunaalteenuste hüvitamiseks on

põhjendamatu, kuna kostja on tõendanud, et on tasunud korteriühistule oma osa

kommunaalarvetest. Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole hageja tõendanud,

et arved on kasvõi osaliselt tasumata või et arved on tasutud hageja poolt.

Hüvitisenõue tasutud elektrienergia eest on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab hüvitist

perioodi 06.10.2011–30.09.2012 eest. Kaasomanikud on vähemalt osa ajast (2012. a suveni)

kooskõlastatult korterit remontides tarbinud elektrienergiat ühiselt. Kuna täpset aega, mil

hageja ainuisikuliselt elektrienergiat tarbima hakkas, ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb

kostjal hüvitada elektrienergia ja võrgutasude eest mõistlik summa, milleks on 30 eurot.

Hageja väide, et ta on kostjale tasunud poole tema tehtud kulutustest, kandes 07.05.2012

kostjale üle 2000 eurot, ei ole ilmselt tõene. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on hageja kantud

raha hoidnud enam kui aasta ja siis 2014. aastal kaasomandile kulutusi teinud. 2000 euro

väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole taotlenud 300 euro hüvitamist. Nõuete

osas, mida pooled esitanud ei ole, kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-st 439 seisukohta ei võta.

Hageja ei ole tõendanud, et hageja võetud pangalaenu kasutati poolte korteri remontimiseks.

Üksnes hüpoteegi seadmise leping seda ei tõenda. Laenuleping sõlmiti 30.04.2012. Raha kanti

hageja kontole 03.05.2012, st ajal, mil poolte korter hakkas valmima ja hageja alustas töödega

OÜ Kummibox korteris. Seda, et sisustust korterisse ei ostetud, on kohus tuvastanud

ekspertiisiaktidele tuginedes.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 137,35 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise kuni 137,35 euro tasumiseni.

Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 53,80 eurot (viivis 31,82 eurolt

alates 31.12.2010 ja viivis 105,53 eurolt alates 01.10.2012).

Kohus leidis, et vastuhagi tuleb samuti rahuldada osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks

välja 1789 eurot (3578 ÷ 2) ja viivise.

Kulutuste hüvitamise nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus asjaolusid, menetluse

käiku ja nõude olemust arvestades TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Tartu Ringkonnakohus jättis 12.06.2016 otsusega seoses kaasomandi lõpetamise nõude

menetlemisega kostja kanda 50% hageja menetluskuludest nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

Kohtuvälised kulud jäeti hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 12 147,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu on

olnud 70 tundi 45 minutit. Arvestades menetluse olemust ja kestust ning menetlusdokumentide

sisu (hageja seisukohad ei ole märkimisväärselt mahukad või õiguslikult keerukad, suur osa

menetlusest keskendus tõendamisele), pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu

45 tunni ulatuses. Hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks tuleb määrata

8120 eurot (esindajakulu 7020 eurot ((tunnitasu 130 eurot × 45 tundi + käibemaks 20%),

riigilõivud 700 eurot ja ekspert Riho Lubi tasu 400 eurot). Ringkonnakohtu menetlusega seotud

kulud moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest 8 tundi. Maakohtus on

hageja seoses kaasomandi lõpetamise nõudega kandnud põhjendatult kulusid 23 tunni ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks, millest 50% tuleb kostjalt välja

mõista, on 4836 eurot ((8 + 23 tundi) × 130 eurot + 20%). Kokku tuleb kostjalt välja mõista

menetluskulud 2968 eurot (esindajakulu 2418 eurot + pool kaasomandi lõpetamise nõudelt

tasutud riigilõivudest 350 eurot + pool ekspertiisikulust 200 eurot), lisandub taotletud viivis.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. E. J esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsuse

tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada E.J. hagi täies ulatuses ja jätta

M.M. vastuhagi täielikult rahuldamata ning mõista M.M. lt välja E.J. kasuks kõik E.J. kantud

menetluskulud ja jätta M.M. menetluskulud M.M. kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis maakohus tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata ning kohtuotsuse

põhjendamata ja oma seisukohad tõenditega seostamata.

OÜ-le Kummibox väljastatud arved on seotud poolte korteriga. Kliendisoodustuse kasutamisel

märgivad kauplused arve saajaks soodustuse õigusega isiku. Kostja oli teadlik, et pakkumised

võetakse OÜ Kummibox nimele (poolte 19.01.2012 e-kirjavahetus; II kd, tl 189–197 tõendid).

Korteri jaoks OÜ Kummibox kliendisoodustuse kasutamist tõendab ka II kd, tl 32, 35 olevate

arvete ja tl 41–42 oleva hageja pangakonto väljavõtte võrdlus (hageja kontolt on tasutud arved,

millel kajastub OÜ Kummibox kliendisoodustus).

Ehitusinsener-ekspert K. Käsperi eksperthinnangus leiti, et hageja esitatud kuludokumentidel

kajastatud ehitusmaterjalid, -seadmed ja tööjõukulu on sellised, milliseid on kasutatud ja kantud

seoses korteri väljaehitamisega mitteeluruumist eluruumiks ning nimetatud tööde ja materjalide

tavapärane kogumaksumus on 23 559,58 eurot +/–5%. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta

K. Käsperi eksperthinnangut ei arvesta.

Kuludokumendid pärinevad ajavahemikust 03.08.2011–02.07.2012, mil korteris toimusid ka

kohtu hinnangul remonditööd. Tulenevalt kostja 23.04.2014 vastusest toimus remont ka 2012. a

juunis. Hageja on selgitanud, et OÜ Kummibox korteris algasid tööd hiljem. Lähtudes otsuse

p-st 36 on kohus nõustunud, et OÜ Kummibox korteris ei saanud tööd toimuda enne 2012. a

suve. OÜ Kummibox korteri tarbeks soetatud materjalid on hageja eristanud poolte korteri

tarbeks soetatud materjalidest (nt hagiavalduse tervikteksti lisas 5 markeerimata kulud).

Küllaldaseks põhjendamiseks ei saa lugeda seda, et kohtu arvates kinnitab kahtlust, et hageja

nõuab kostjalt muu korteri remondiga seotud kulude hüvitamist, see, et osa materjalist on

soetatud hiljem kui korteris töid tehti. Kohus pole selgitanud, milliseid materjale ja töid silmas

peetakse. See, et eluaset remonditöödega samaaegselt kasutatakse, on tavapärane. Kohus pole

tuvastanud, et sel ajal tehti töid, mis on sees elamise eelduseks (nt vee- ja kanalisatsioonitööd).

OÜ Kummibox kliendisoodustus kajastub üksnes osal arvetest, tšekkidest ja lepingutest (I kd,

tl 182–200; II kd, tl 1–40, hagiavalduse tervikteksti lisa 5). I kd, tl 183, 184, 191 ja II kd, tl 11

olevatel kokkulepetel ja kinnitustel V. Madisoni, M. Pedaku, I. Pühvli ja E. Zahharoviga

puudub viide OÜ-le Kummibox. Nimetatud isikutele tasuti 5612 eurot perioodil 01.08.2011–

30.04.2012. Samuti puuduvad märked OÜ Kummibox kohta järgmistel kuludokumentidel:

15.02.2012 AS Decora arve 11,98 eurot; 08.05.2012 Jysk Linen arve 229 eurot; 08.05.2012

OÜ Ruutmeeter Eesti arve 371,58 eurot; 05.05.2012 AS Decora arve 35,96 eurot; 09.05.2012

OÜ Esmerald Invest arve 69 eurot; hageja ja Baltic Interior OÜ leping 2642 eurot; AS Decora

15.05.2012 arved 42,77 eurot; AS Decora 16.05.2012 arved 36,70 eurot; Rautakesko AS

16.05.2012 arved 159,83 eurot; AS Decora 21.05.2012 arved 60,90 eurot; AS Decora

22.05.2012 arve 21,50 eurot; Rautakesko AS 22.05.2012 arve 1,19 eurot; Rautakesko AS

28.05.2012 arve 59 eurot; AS Decora 28.05.2012 arve 0,37 eurot; Elene.ee OÜ 30.05.2012 arve

38,10 eurot; Rautakesko AS 02.06.2012 arve 1,95 eurot, kokku 3781,83 eurot

Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest 01.05.–15.06.2012 kohta on kontolt tasutud

AS Decora 05.05.2012 arve 35,96 eurot ning Rautakesko AS 16.05.2012 arve 150,44 eurot ja

02.06.2012 arve 1,95 eurot;

2) ei ole kohus põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata hageja nõude mootorikütuse kulude

(825,53 eurot) osas. Seoses korteri ehitusega oli vaja korduvalt käia Tallinnas, tuua materjali

Valgast ja Elvast, transportida elektrikku Elvast Tartusse ning külastada ehituskauplusi Tartus;

3) puuduvad tõendid, mille põhjal saaks lugeda, et kostja on oma osa ajavahemiku 2011 jaanuar

– 2012 oktoober kommunaalkuludest tasunud. Kuivõrd kostja kinnitas, et korteriühistu arved

tasus hageja, kellele ta need hüvitas, pidi kostja tõendama kommunaalkulude hagejale

hüvitamist. Kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohtu põhjendus, et hageja pole

tõendanud, et arved oleksid ühistule tasumata või et need tasus hageja, on asjakohatu;

4) ei ole kohus põhjendanud, millistel asjaoludel peab kohus hageja elektrikulu hüvitamise

nõuet mõistlikuks 1/3 osas. Asjaolu, et hageja sai korterit kasutada eluruumina, ei tähenda, et

seal ei oleks tehtud 2012. a suvel remonditöid. Pooled elasid korteris koos kuni 2012. a sügiseni;

5) võtsid pooled ühiselt laenu korteri siseviimistlustöödeks ning mööbli ja tehnika soetamiseks.

Pooltel oli kokkulepe korteri eluruumiks kujundamiseks selle edasi müümise eesmärgil,

mistõttu oli vaja korter ka sisustada. Hageja sisustas korteri, paigaldas siseuksed, liistud ja

köögimööbli. Seda, et korteris on köögimööbel, siseuksed ja liistud, on kinnitanud ka kohtu

määratud ekspert R. Lubi. Köögimööbli hinnapakkumise võttis kostja Baltic Interior OÜ-st

11.05.2012 ehk pärast laenuraha ülekandmist. Poolte ühiselt võetud laenu intressi- ja

kindlustuskulude hüvitamise nõude osas ei oma tähtsust see, millal ja kui suures osas pooled

seda korteri tarbeks kasutasid (kostja kasutaski seda alles 2014. aastal), vaid oluline on see, et

see võeti koos korterisse panustamise eesmärgil. Hageja kandis vahetult laenuraha kättesaamise

järel 07.05.2012 sellest 2000 eurot kostjale selgitusega: „XXX materjalide ostuks“;

6) on kohus hagi ja vastuhagi lahendanud vastuoluliselt ning seega ei ole kohtuotsus

põhjendatud. Kohus pidas VÕS § 1042 alusel põhjendamatuks hageja nõuet alates 02.06.2012

(sest korter oli väidetavalt selleks ajaks valmis), kuid samas rahuldas kostja veelgi hilisemal

(2014. a) tegevusel põhineva nõude samal alusel;

7) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kuivõrd kostja tellitud 20.02.2014 seisuga koostatud

eksperthinnangust nähtub, et korteris on olemas dušikabiin, wc-pott, valamu koos kapiga,

radiaatorid, parkett on paigaldatud ja niiskuskahjustusi ei esine, siis on tõendatud, et kostja

tellitud tööd on tehtud. Nähtuvalt Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangust toimus

ülevaatus 20.02.2014. OÜ Korras Vara arve nr 2014002, mis kajastab väidetavate tööde

teostamist, on hilisem, s.o 03.03.2014, ning arvest nähtuvalt võttis kostja alles 03.03.2014 tööd

vastu. 20.02.2014 ülevaatus ei saa tõendada töid, mis on tehtud pärast ülevaatust. OÜ Korras

Vara juhatuse liikmeks oli kostja elukaaslane ja arve on näilik.

Kostja nõue on alusetu isegi siis, kui ta oleks väidetavad kulutused teinud, sest hageja on oma

osa kuludest kandnud. See, et kostja tegi alles 2014. aastal korterile väidetavalt kulutusi, ei saa

seada kahtluse alla seda, et hageja kandis talle 07.05.2012 raha materjalide ostmiseks;

8) on kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Hageja esindaja ajakulu oli

70 tundi 45 minutit. Kohus ei ole võtnud arvesse asja keerukust ja menetluse pikkust. Poolte

esitatud menetlusdokumentide ja tõendite maht on tavapärasest märkimisväärselt suurem

(kohtutoimiku maht on neli köidet). Esitatud materjalid olid vajalikud.

6. M. M esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017

otsuse tühistamist osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja

menetluskulud üle 1110,50 euro, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta M.M.

kanda E.J. menetluskuludest 1110,50 eurot.

Apellatsiooniastme menetluskulud palub vastuapellant jätta apellandi kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus tsiviilasjas 12.05.2016

tehtud otsusega kostja kanda 50% hageja menetluskuludest nii maa- kui ka ringkonnakohtus

seoses kaasomandi lõpetamise nõude menetlemisega. Kohtuvälised kulud jäeti hageja enda

kanda. Maakohus on ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust rikkunud. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised

kulud. Hageja kohtukulud maakohtus on riigilõiv kaasomandi lõpetamise nõudelt 300 eurot ja

ekspert R. Lubi tasu 400 eurot, millest jääks ringkonnakohtu otsuse alusel kostja kanda

350 eurot ((300 + 400) ÷ 2). Hageja palus 15.06.2016 taotluses kostjalt välja mõista

ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 760,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa

kostja kanda jäänud menetluskulude suurus ületada 1110,50 eurot (350 + 760,50).

7. M. M vaidleb E.J. apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) hindas kohus tõendeid nõuetekohaselt. Kohus jättis põhjendatult arvestamata OÜ Kummibox

kuludokumendid. Hageja väide, et OÜ Kummibox korterit remonditi pool aastat hiljem, on

paljasõnaline ja ei vasta tõele. Poolte 19.01.2012 e-kirjavahetus on seotud akende

hinnapakkumisega ning ei oma puutumust ehituspoodide sularahatšekkidega. Asjaolu, et

mõlema korteri akendele võeti ühine pakkumine, kinnitab kostja väidet, et OÜ Kummibox

remontis samal ajal temale kuuluvat korterit. 18.01.2012 e-kirjas kinnitab OÜ Kummibox, et ta

on ehitusega tegelev ettevõte. Eeltooduga on leidnud kinnitust, et OÜ Kummibox omas poolte

korteri remondi ajal kinnisvara ning tegi samal ajal teistele objektidele kulutusi. Esitatud

materjalidest ei ole võimalik aru saada, mida hageja on ostnud, veel vähem on võimalik

järeldada seda, et OÜ Kummibox ostetud kaupu oleks kasutatud poolte korteri remondiks;

2) jättis kohus põhjendatult K. Käsperi arvamuse otsuse tegemisel arvestamata;

3) on kohtu selgitused piisavad. Hageja on esitanud rea fabritseeritud ja asjasse puutumatuid

kuludokumente, püüdes mujale tehtud investeeringute dokumentatsiooni ära kasutades nõuet

kostja vastu suurendada. Nt Hals-Trading OÜ-lt OÜ-le Kummibox väljastatud arvete järgi on

materjalid väljastatud ajal, mil poolte korteris olid torutööd tehtud. Töövõtulepingud on

vormistatud tagantjärele ja on fabritseeritud – töövõtulepingutes märgitud tööde eest on tasunud

kostja ning lepingutes märgitud töid ei saanudki töövõtjad teostada. Jysk Linen arve väljastati

hagejale, kui ta ostis omale voodi, OÜ Ruutmeeter Eesti arvel kajastub parketi ostmine, kuigi

parketi ostis ja paigaldas kostja. Loetelus on 5 aastat vana köögimööbli leping, millel puudub

kostjaga puutumus, ja Elene.ee arve, mille eest on maksnud pangaülekandega kostja jne.

8. E. J

vaidleb

M.M.

vastuapellatsioonkaebusele

vastu

ning

palub

jätta

vastuapellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud vastuapellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt on kohus põhjendanud, miks ta mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 2968 eurot. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas E.J. hagi osaliselt ning

mõistis M.M. lt E.J. kasuks välja võlgnevuse 137,35 eurot ja nimetatud summalt viivise kuni

võlgnevuse tasumiseni.

Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus tuleb tühistada

M.M. lt E.J. kasuks väljamõistetud võlgnevuse suuruse ja viivise ning E.J. lt M.M.

kasuks 27.02.2017 seisuga väljamõistetud viivise suuruse, samuti M.M. lt E.J. kasuks

väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega:

- rahuldab E.J. hagi M.M. vastu osaliselt ning mõistab M.M. lt E.J. kasuks

välja kulutuste katteks 1666,40 eurot ja viivise 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot, kokku 2099,56

eurot;

- mõistab E.J. lt M.M. kasuks välja viivise 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot;

- tasaarvestab M.M. nõude E.J. vastu summas 2277,31 eurot E.J. nõudega M.M. vastu

summas 2099,56 eurot;

- tasaarvestuse tulemusena puudub E.J. l M.M. vastu 2099,56 euro suurune nõue ning E.J. lt

tuleb M.M. kasuks välja mõista 177,75 eurot ja võlgnevuse summalt 177,75 eurot viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning

- mõistab M.M. lt E.J. kasuks välja menetluskulu 1110,50 eurot.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus täielikult.

11. Asja materjalidest nähtuvalt ostsid E. J ja M. M 30.12.2010 Tartus XXX asuva

korteriomandist mõlemad ½ mõttelise osa ning kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub

korteriomand senini poolte kaasomandisse (kummalegi ½ kaasomandist).

Tartu Maakohtu 19.06.2015 jõustunud osaotsusega (3 kd, tl 157-159) lõpetati E.J. ja M.M.

kaasomand XXX Tartus asuva korteriomandi (registriosa nr 2848603) suhtes selle müümisega

avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud raha otsustas maakohus jagada

E.J. ja M.M. vahel võrdselt.

Sama osaotsusega otsustas maakohus jätkata menetlust E.J. hagis ja M.M. vastuhagis kulutuste

hüvitamise nõuete osas.

Hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõudis hageja kostjalt 13 365,35 euro väljamõistmist ning

põhjendas seda sellega, et tema panus korteriomandi omandamiseks ja väljaehitamiseks tehtud

kulutuste ning kaasomandiga kantud vajalike kulude osas on kostja panusest 13 365,35 euro

võrra suurem.

Vastuhagis nõudis kostja hagejalt 1789 euro väljamõistmist seoses kulutuste tegemisega

kaasomandis olevale korteriomandile.

12. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomandi müügihind oli 5112,94 eurot, millest kumbki

kaasomanik tasus poole ning et korteriomand oli omandamise hetkel kasutusel

mitteeluruumina. Pooled leppisid enne korteriomandi ostmist kokku, et nende eesmärgiks on

mitteeluruum remontida, muuta see eluruumiks ja seejärel võõrandada ning müügist saadud

tulu jagada pooleks. Samuti leppisid pooled kokku, et vajalikud ja kokkulepitud kulud kantakse

võrdsetes osades. Sellist seisukohta on hageja kinnitanud ka apellatsioonkaebuses (vt

apellatsioonkaebuse p 1.1).

Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas (vt kohtuotsuse p 20, 24 ja 25) märkinud, et pooled

tegutsesid kokkuleppe alusel, kuid sellele vaatamata leidnud, et pooltevaheline õigussuhe tuleb

kvalifitseerida kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 1042 järgi. Kuna VÕS § 1042 reguleerib

alusetu rikastumise nõudeid, kui kulutused on tehtud ilma õigusliku aluseta (pooltevahelise

kokkulepeta), siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega

ning TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti kohaldada.

23.01.2018

kohtuistungil

arutas

ringkonnakohus

pooltega

vaidlusaluse

õigussuhte

kvalifitseerimise küsimusi ning pooled möönsid, et vaidlusele on võimalik kohaldada seltsingu

sätteid.

VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega.

Kuna poolte ühiseks eesmärgiks oli mitteeluruumist korteriomandi kaasomandisse ostmine,

selle remontimine ja eluruumiks muutmine, vajalike ja kokkulepitud kulude võrdsetes osades

kandmine, seejärel korteriomandi võõrandamine ja saadud tulu jagamine poolte vahel võrdsetes

osades, siis tuleb pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada seltsingu sätteid. Arvestades seda, et

poolte kaasomandis olev korteriomand on Tartu Maakohtu 19.06.2015 jõustunud osaotsusega

otsustatud müüa avalikul enampakkumisel, on hagis ja vastuhagis esitatud nõue kvalifitseeritav

panuste hüvitamise nõudena VÕS § 603 lg 3 järgi.

13. VÕS § 581 lg 1 kohaselt seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine.

Kui pooled ei lepi kokku teisiti, eeldatakse VÕS § 581 lg 2 alusel, et seltsinglaste panused on

võrdsed.

Apellatsioonkaebuse p-s 1.1 on hageja kinnitanud, et vajalikud ja kokkulepitud kulud pidid

pooled kandma võrdsetes osades.

Hagiavaldusest nähtuvalt (4 kd, tl 38) nõudis hageja kostjalt 13 365,35 euro väljamõistmist,

kuna tema tehtud kulud on nimetatud summa võrra suuremad kostja tehtud kuludest. Kostja

vastuväite kohaselt ei ole hageja hagis nõutud ulatuses kulutusi tõendanud, samuti puudus

kokkulepe hageja väidetavate kulutuste osas.

Seega peab hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et ta kandis kostjast kulusid suuremas

ulatuses, kui ka selle, et kulude tegemises (13 365,35 eurot x 2) olid pooled kokku leppinud.

13.1. Korteri ehituskulud.

Hageja konto väljavõttest (2 kd, tl 41) nähtuvalt on ta kandnud 07.05.2012 kostja arvele 2000

eurot materjalide ostuks. Maakohus jättis nimetatud hageja kulutuse arvestamata põhjusel, et

kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud kulutusi korterile 2014. a. Kostja on

kinnitanud, et korteri remonditöid tehti koos ning tähendust ei ole sellel, millal kostja saadud

raha korteri remondiks kulutas. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kostja esitanud

vastuväidet, et hagejalt saadud 2000 eurot on kulutatud korteri remondiks. Seega on hageja

tõendanud korteri remondiks tehtud kulutusi 2000 euro ulatuses, millest ½ (1000 eurot) peab

kandma kostja.

Muude kulutuste tegemist ei ole hageja tõendanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses esitatud tabel (4 kd, tl 30-32) ei tõenda

kulutuste tegemist poolte kaasomandis olevale korteriomandile. Valdavalt on tabelis tuginetud

OÜ-le Kummibox väljastatud tšekkidele ning hageja ei ole tõendanud, et OÜ Kummibox nimel

ostetud kaubad on kulutatud vaidlusaluse korteriomandi remondiks. Asja materjalidest

nähtuvalt müüdi sama müügilepinguga (vt 4 kd, tl 43-50) XXX asuvas korterelamus teine

korteriomand (mitteeluruum) ning kinnistusraamatu väljavõttest (1 kd, tl 142) nähtuvalt kuulus

nimetatud korter 30.12.2010-09.04.2013 hagejale endale või tema kontrolli all olevatele

äriühingutele (sh OÜ-le Kummibox). Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et samaaegselt

vaidlusaluse korteriomandi remondiga remontis hageja teist samas majas asuvat korterit

(XXX). Teise korteri remontimine on tõendatud Arco Vara eksperthinnangus (1 kd, tl 143-160)

toodud

võrdlusandmetega,

millest

nähtuvalt

on

nimetatud

kvaliteetse

kaasaegse

siseviimistlusega korter müüdud 2013. a aprillis 76 000 euro eest. Hageja väide, et kostja teadis

akende osas pakkumiste võtmisest OÜ Kummibox nimele, on paljasõnaline, kuna hageja on ise

kinnitanud, et kostja maksis akende eest 300 eurot. Ka see, et osadel kuludokumentidel

(tšekkidel) puudub märge OÜ Kummibox kohta (vt apellatsioonkaebuse p 3.1.9) ei tõenda

hageja väidet, et nimetatud materjalid on kulutatud vaidlusaluse korteriomandi remondiks.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et OÜ Kummibox kütusetšekid ei tõenda hageja kulutusi

seoses vaidlusaluse korteri remondiga.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud K. Käsperi allkirjastamata hinnang (3 kd,

tl 7-10) ei ole asjakohane tõend ega tõenda, et tavapärane ehitustööde maksumus sarnase

korteriomandi remontimisel on 23 559,58 eurot. Oluline on siinjuures märkida, et hinnang

põhineb peaasjalikult hageja koostatud kulutuste koondtabelil ja materjalide ostutšekkidel,

mille seotust vaidlusaluse korteri remondiga ei ole hageja tõendanud.

Iseenesest õige on hageja see väide, et maakohus ei andnud hinnangut hageja sõlmitud

kokkulepetele, millised ta on sõlminud V. Madisoni, M. Pendra, I. Pühveli ja E. Zahharoviga

(1 kd, tl 183, tl 184 ja tl 191; 2 kd, tl 13). Samas nõustub ringkonnakohus kostjaga, et

kokkulepetes nimetatud tööde tegemine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja

esitas vastuväite ja kinnitas, et kokkulepped on fabritseeritud, siis oli hagejal võimalus taotleda

V. Madisoni, M. Pendra, I. Pühveli ja E. Zahharovi tunnistajatena ülekuulamist. Hageja on

jätnud sellise võimaluse kasutamata ning sellekohast taotlust ei ole esitanud ka

apellatsioonkaebuses. Kokkulepete usaldusväärsust seavad kahtluse alla veel järgmised

asjaolud. Nii nähtub V. Madisoniga sõlmitud kokkuleppest uste paigaldamine, kuid hageja

poolt esitatud ja kokkuleppest hiljem koostatud AS Kaanon Kinnisvara hindamisaktist (1 kd, tl

20) nähtuvalt puudusid korteris siseuksed. M. Penderiga sõlmitud kokkulepe sisaldab

sanitaartehniliste tööde tegemist (sh küttetorustiku vahetus). AS Kaanon Kinnisvara

hindamisakti kohaselt puudus korteris kogu sanitaartehnika, sh radiaatorid. Kostja esitatud

Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangust (koostatud 20.02.2014) nähtuvalt on korteris

siseuksed, kaasaegne sanitaartehnika (1 kd, tl 69-70). Korras Vara OÜ arved ja

maksekorraldused (1 kd, tl 88-91) tõendavad nimetatud tööde tegemist kostja poolt. Elektritööd

on teostatud Korras Vara OÜ poolt kostja arvel ning see kinnitab I. Pühveliga sõlmitud

kokkuleppe ebausaldusväärsust.

13.2. Laenukulud.

30.04.2012 sõlmitud laenulepingu (4 kd, tl 51-55) järgi sai hageja Swedbank AS-lt 8000 eurot

laenu. Laenulepingus ei ole laenu sihtotstarvet määratud. Hagiavalduse terviktekstis (4 kd, tl

38) on hageja kinnitanud, et pangalaenu arvel kanti korteri sisustuskulud ning et kostja oli

kulutustest teadlik. Kostja kinnitusel tagas hüpoteek üksnes hageja kohustusi (1 kd, tl 138, p

2.2.1) ning laenusummast ei teinud hageja korterile kulutusi. Kuna poolte eesmärgiks oli korteri

võõrandamine, siis on usutav kostja väide, et tal puudus hagejaga kokkulepe korteri mööbliga

sisustamiseks. R. Lubi eksperdiarvamusest (2 kd, tl 115-139) ei nähtu, et korteris on

köögimööbel ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik.

Seetõttu on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja peab kandma ½ laenukuludest 2123,92

eurot.

13.3. Korteri kommunaalkulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud KÜ XXX 1 esitatud kommunaalteenuste arveid

ajavahemikul jaanuar 2011 kuni oktoober 2012 kokku 1058,10 euro ulatuses ja nõuab kostjalt

sellest ½ hüvitamist. Kostja vastuväite järgi on ta hagejale nimetatud summast poole hüvitanud.

Samas ei ole kostja sellekohast vastuväidet tõendanud ja maakohtu vastupidine seisukoht on

ebaõige. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et vastuses

apellatsioonkaebusele ei ole kostja selles osas apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud.

Seega on hageja nõue kulutuste hüvitamiseks summas 529,05 eurot põhjendatud.

Samuti nähtub hagiavaldusest, et hageja tasus ajavahemikus 06.10.2011 kuni 30.09.2012

AS-le Eesti Energia elektri- ja võrguteenuste osutamise eest 211,06 eurot ning seetõttu peab

kostja hüvitama talle sellest ½, s.o 105,53 eurot. Sellise summa on maakohus ka kostjalt välja

mõistnud (31,82 + 105,53 = 137,35). Maakohtu põhjendus, mille kohaselt peab kostja hüvitama

elektri- ja võrguteenuste tasust ainult 1/3, ei ole asjakohane ning tuleb kohtuotsuse

põhjendustest välja jätta.

13.4. Pooled omandasid vaidlusaluse korteriomandi, mille reaalosaks oli mitteeluruum,

30.12.2010 5112,94 euro eest. Müügilepingust (4 kd, tl 43-50) ei nähtu, et müügihinna aluseks

oleks olnud hindamisakt. Ekspert R. Lubi arvamuse kohaselt oli korteriomandi väärtuseks

18.12.2014 seisuga 67 000 eurot.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et korteriomandi väärtuse suurenemist

ei ole mõjutanud mitte üksnes poolte panused, vaid ka kinnisvara hindade tõus.

Hageja poolt 09.03.2018 esitatud M. Pallosoni arvamus (5, kd, tl 18) ei tõenda hageja poolt

korteriomandile tehtud remondikulutusi ega seda, et hageja panuse osakaal oli 80% ja kostja

panuse osakaal 20%.

13.5. Kokku on hageja kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud 1666,40 euro ulatuses (1000

eurot + 529,05 eurot + maakohtu otsusega väljamõistetud 137,35 eurot) ja täiendavalt tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 1529,05 eurot.

Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras alates 13.03.2015 (4 kd, tl 39). Võlgnevuselt

1666,40 eurot on viivise suuruseks 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot (vt viivisekalkulaator).

Koos viivisega on kostjalt väljamõistetava rahalise kohustuse suuruseks 2099,56 eurot.

14. Maakohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tehtud

remonditööde katteks 1789 eurot, s.o ½ 3578 eurost. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja esitatud Ober-Haus Kinnisvarateenuste OÜ hinnang

(1 kd, tl 65-87) ei ole tõene, kuna selles märgitud tööd on tehtud pärast hinnangu andmist.

Hinnangust nähtuvalt toimus korteri ülevaatus 20.02.2014. Asjaolu, et kostja tellimisel tehtud

üks remonditööde arvetest, s.o arve nr 2014002 (I kd, tl 90), on koostatud pärast korteri

ülevaatust, ei tähenda, et arvel märgitud töid ei oleks tehtud varem. On tavapärane, et tehtud

tööd vaadatakse enne üle ning pärast tööde vastuvõtmist toimub tellija ja töövõtja vahel

arvlemine. Arvest nr 2014002 nähtuvalt võttis kostja arve vastu 03.03.2014 ning arve

vastuvõtmine ei ole samastatav tööde vastuvõtmisega. Hageja vastupidine väide on ebaõige.

Sellest, et hageja kandis kostja arvele 07.05.2012 2000 eurot, ei saa järeldada, et eelmärgitud

tööde eest tasus kostja 2014.a hagejalt saadud rahaga.

Kostja nõudis viivist seadusjärgses määras alates 13.01.2015. Võlgnevuselt 1789 eurot on

viivise suuruseks 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot (vt viivisekalkulaator). Maakohtu poolt

väljamõistetud viivise summa 439,07 eurot 27.02.2017 seisuga ei ole õige.

Koos viivisega on hagejalt väljamõistetava rahalise kohustuse suuruseks 2277,31 eurot.

15. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse ja viivise 08.06.2018 seisuga

kokku 2099,56 eurot ning kostjalt hageja kasuks võlgnevuse ja viivise 08.06.2018 seisuga

kokku 2277,31 eurot.

TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ning selle

tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu

nõue 2099,56 euro ulatuses.

Tasaarvestuse tõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 177,75 eurot (2277,31-2099,56).

Alates 09.06.2018 peab hageja maksma kostjale võlgnevuselt 177,75 eurot viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Menetluskulud.

16.1. Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2016 jõustunud otsusega (4 kd, tl 13-16) jäeti

menetluskuludest maakohtus seoses kaasomandi lõpetamisega seotud poolte kohtuvälised

kulud (õigusabikulud) poolte endi kanda ning kostja kanda 50% hageja kohtukuludest (riigilõiv

kaasomandi lõpetamise nõudelt ja maakohtu 20.10.2014 määruse alusel tasutud ekspertiisitasu

400 eurot).

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus jäeti kostja kanda ning hageja menetluskulud

ringkonnakohtus (apellatsioonkaebusele vastamise ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisega

seotud kulud) 50% ulatuses kostja kanda.

Maakohus on küll menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas Tartu

Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsusele viidanud, kuid ei ole selles sisalduva menetluskulude

jaotusega arvestanud. Sellest tulenevalt on kostja vastuapellatsioonkaebus põhjendatud.

Hageja on tasunud riigilõivu kaasomandi lõpetamise nõudelt 300 eurot ja 50% sellest on 150

eurot (vt 1 kd, tl 7 ja tl 50). Samuti on hageja tasunud ekspertiisitasu 400 eurot ja 50% sellest

on 200 eurot (vt 2 kd, tl 94). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtus kantud

menetluskulude katteks 350 eurot.

Hageja õigusabikulud seoses apellatsioonkaebusele vastamise ja vastuapellatsioonkaebuse

koostamisega on kokku 1521 eurot ja 50% sellest on 760,50 eurot (vt 4 kd, tl 2 ja tl 19).

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1110,50 eurot.

16.2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu 13 365,35 eurot

ning vastuhagi kohaselt kostja nõue hageja vastu 1789 eurot. Hageja nõue rahuldati 1666,40

euro ulatuses ning kostja nõue 1789 euro ulatuses.

Maakohus jättis poolte menetluskulud seoses kulutuste nõuetega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda ning kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte nõuded rahuldati enam-vähem võrdses suuruses, siis on

põhjendatud jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Menetluskulude

teistsuguseks

jaotuseks

ei

anna

alust

ka

asjaolu,

et

kostja

vastuapellatsioonkaebus seonduvalt menetluskulude väljamõistmisega kaasomandi lõpetamise

nõudelt rahuldati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja