1-09-843/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-09-843 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-843 Kohtunik Tatjana Bogdanova Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Taotluse sisu Gennadi Živeli (ik: 37610080269; elukoht: ) kaitsja A. Aasmaa taotlus vabastada G. Živel kohtuotsusega mõistetud põhi- ja lisakaristuse edasisest kandmisest RESOLUTSIOON Jätta rahu...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-09-843
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-09-843
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
Taotluse sisu Gennadi Živeli (ik: 37610080269; elukoht: ) kaitsja A. Aasmaa taotlus vabastada G. Živel kohtuotsusega mõistetud põhi- ja lisakaristuse edasisest kandmisest
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Gennadi Živeli kaitsja adv A. Aasmaa taotlus vabastada G. Živel talle Harju Maakohtu 10.03.2009.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud põhi- ja lisakaristuse edasisest kandmisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud
Harju Maakohtu 10.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-843 tunnistati Gennadi Živel süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisel 3 kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Gennadi Živel ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära G. Živelilt mootorsõiduki juhtimise õigus 10-kuuks.
Gennadi Živeli kaitsja adv A. Aasmaa esitas 02.09.2009.a Harju Maakohtule taotluse, milles palub vabastada Gennadi Živel kriminaalasjas nr 1-09-843 Harju Maakohtu 10.03.2009.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud põhi- ja lisakaristuse edasisest kandmisest, kustutada G. Živeli karistusandmed karistusregistrist, vajadusel tunnistada „Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ § 7 lg 4 vastuolus olevaks PS § 12 lg 1 ja PS § 23 lg 2.
2
Kohtumääruse põhjendused
01.juulil 2009.a muudeti joobeseisundi tuvastamise regulatsioon konkreetsemaks ja täpsemaks, mis võeti vastu EV Riigikogu poolt „Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega“ (edaspidi muutmise seadus). KarS § 424 järgi oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine kriminaalkorras karistatav ka enne 01. juulit 2009.a ning on karistatav ka peale 01. juulit. Seadusandja on KarS § 424 muudatuse osas näinud ette rakendussätte muutmise seaduses § 7 lg-s 4, mis kohtu hinnangul laieneb ka liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise kohta, sest alates 01.07.2009.a on KarS § 424 sisuks kindla piirmäära ületamine, milliste loetelu on sätestatud liiklusseaduses. Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-19-07 leidnud, et küsimuses, kas viia süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega (s.t kas lugeda aktsepteeritavaks PS § 23 lg 4 teises lauses sisalduva põhiõiguse riive), puudub kohtule endal kaalumisvõimalus, ilma et eelnevalt oleks seadusandja poolt seaduse vastuvõtmisega otsustatud küsimust, millistes juhtudel, milliste teiste põhiseaduslike väärtuste huvides ning millises ulatuses on kõnealuse põhiõiguse riive lubatav. Seega kui seadusandja soovib mingis osas piirata kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte toimet süüdimõistetu suhtes, peab ta selle võimaluse seaduses ette nägema. Seadusandja on muutmise seaduses konkreetselt sätestanud, et 1. juulil 2009.a jõustunud KarS § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud enne 01. juulit 2009.a. Riigikohtu üldkogu leiab, et PS § 12 lg 1 esimese lauses ja § 23 lg 2 teises lause sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud ja et reservatsioonita põhiõiguste piiramise legitiimse õigustusena saab arvestada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Üldkogu arvates võib kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttes piiramist õigustada selliste põhiseaduslike väärtustega nagu ühiskonna õiglustunne, õiguskaitsesüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikki probleemi, mis on viimastel aastatel intensiivistunud seoses massiivsete raskete liiklusrikkumiste toimepanemisega (roolijoodiklus, kiiruse ületamised, rasked liiklusõnnetused). Ei saa anda ühiskonnale signaali, et riik hakkab liiklusrikkumistesse suhtuma leebemalt kui varem, mis kindlasti kaasneks, kui tuleb hakata läbi vaatama tuhandeid jõustunud kohtulahendiga KarS § 424 asju. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud Gennadi Živeli karistuse kandmisest vabastamine. Samuti kohus leiab, et muutmise seaduse § 7 lg 4 ei ole vastuolus PS § 12 lg 1 ja PS § 23 lg 2.
Seega kohus leiab, et Gennadi Živeli kaitsja adv A. Aasmaa taotlus G. Živeli vabastamiseks temale Harju Maakohtu 10.03.2009.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud põhi-ja lisakaristuse edasist kandmisest, tuleb jätta rahuldamata.
Täitmiskohtunik