1-17-11113/26 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

11711113

Määruse kuupäev

8. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kahtlustatav X1 OÜ ning kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ

varale Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X1 OÜ kaitsja ning X4 OÜ ja X3 OÜ esindaja vandeadvokaat

Madis Uusorg

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Helga

Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. mai 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus osas, milles jäeti X4

OÜ ja X3 OÜ huvides esitatud määruskaebus rahuldamata, ja saata tühistatud osas

kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo esitas 22. novembril 2017

Pärnu Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks

kahtlustatav X1 OÜ ning kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ vara ning seada Eesti Vabariigi

kasuks ühiselt kohtulik hüpoteek X1 OÜ hoonestusõigustele ja X3 OÜ ning X4 OÜ kinnistutele.

Taotluse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1.1 X1 OÜ-d kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 järgi ja K. K-d KarS § 210 lg 2

järgi kokkuvõtlikult selles, et nad viisid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

eksimusse ehitatava objekti hinnas, mille tulemusena maksis PRIA põhjendamatult välja toetuse

suuremas summas, kui näeb ette vastav meede. X1 OÜ juhatuse liige T. K. ja temaga koos faktiliselt

OÜ-d juhatav K. K. näitasid taotlustes nr xxxxxxxxxxxx (koresöödahoidla jt ehitiste ehitamiseks) ja

nr yyyyyyyyyyyy (A puhkemaja ehitamiseks) ning neile lisatud hinnapakkumistes ja

kuludokumentides tööde hindu tegelikkusest suuremana, millega viidi omafinantseeringu osa

nullini. X1 OÜ sai pettuse teel PRIA-lt 178 235,89 eurot.

1-17-11113

1-17-11113

1.2 7. novembril 2017 jõustus X1 OÜ jagunemine, mille käigus jäi alles X1 OÜ ja tekkisid X2 OÜ,

X3 OÜ ja X4 OÜ. Kõigi nende äriühingute juhatuse liige on T. K. Jagunemise tulemusena jäid X1

OÜ-le hoonestusõigused, X3 OÜ-le läks üle kinnistu nr wwwwwww ja X4 OÜ-le kinnistu nr

zzzzzzz. Selle kohta, et X1 OÜ oleks saanud jagunemise tulemina tekkinud uutele osaühingutele üle

antud vara arvelt turuhinnale vastavat tasu, andmeid ei ole.

1.3 X1 OÜ on kuriteoga saanud 178 235,89 eurot. Kuna kuritegelik tulu on ettevõtluses ära

tarvitatud, ei ole seda võimalik konfiskeerida. X1 OÜ ja kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ

suhtes on KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimisnõue.

2. Pärnu Maakohtu 30. novembri 2017. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamise tagamiseks X1 OÜ, X3 OÜ ning X4 OÜ vara ja seati Eesti Vabariigi kasuks

ühishüpoteek summas 178 235,89 eurot hoonestusõigusele ja kahele kinnistule. Ühe

hoonestusõiguse osas jäeti taotlus rahuldamata, kuna see ei kuulunud kahtlustatavale ega

kolmandale isikule.

3. Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus määruse

muutmiseks. X1 OÜ-le kuuluvale hoonestusõigusele seati kohtulik hüpoteek summas 96 668 eurot,

X3 OÜ-le kuuluvale kinnistule summas 7913,39 eurot ja X4 OÜ-le kuuluvale kinnistule summas

28 732,49 eurot.

4. Pärnu Maakohtu määruste peale esitas 27. detsembril 2017 määruskaebuse X1 OÜ kaitsja ja X3

OÜ ning X4 OÜ esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind, kes taotles Pärnu Maakohtu määruste

tühistamist ja taotluse rahuldamata jätmist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

täpsustati määruste resolutsioone, jättes nendest välja viited vara arestimisele. Ringkonnakohus

märkis, et samal ajal ei saa vara arestida ja seada sellele kohtulikku hüpoteeki. Arestides kinnistu või

hoonestusõiguse, on selle tagajärjeks keelumärke seadmine. Asjaõigusseaduse § 63 lg 2 kohaselt

keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Sellest

tulenevalt oleks takistatud ka kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtuliku hüpoteegi seadmisel ja vara

arestimisel on vara käsutamisele erinevad õiguslikud järelmid. Määruskaebus jäeti rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse X1 OÜ kaitsja ja X3 OÜ ning X4 OÜ

esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg, kes taotleb selle tühistamist osas, millega maakohtu

määruste peale esitatud määruskaebus jäeti rahuldamata. Samuti taotletakse kaebustes Lääne

Ringkonnaprokuratuuri taotluste rahuldamata jätmist. Kaitsja põhjendused on järgmised.

6.1 Konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks ei ole alust. X1 OÜ on nii toetuse taotleja kui

ka saaja. Toetust ei ole edasi makstud X3 OÜ-le või X4 OÜ-le. Juhul kui PRIA leiab, et toetus on

makstud alusetult, on tal võimalik esitada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 111 alusel nõue X1 OÜ vastu. Ühe ja sama toetusraha tagasinõudmine nii

haldusmenetluses kui ka konfiskeerimise tulemusena kriminaalmenetluses ei ole õiguspärane. Vale

on ringkonnakohtu seisukoht, et haldusmenetluses esitatud PRIA nõue ei tooks endaga kaasa

konfiskeerimise õigusvastasust.

2(5)

1-17-11113

1-17-11113

6.2 Kohtud peavad sisuliselt kontrollima, kas arestitava vara prokuratuuri väidetud turuväärtus

vastab tegelikkusele.

6.3 KarS § 831 ja § 84 ei anna alust kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks ja seega ka tema varale

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Kuigi ringkonnakohus viitab KarS §le 831, jääb ebaselgeks,

millisel õiguslikul alusel on määrus koostatud. Sellist määrust ei saa lugeda õiguspäraseks.

Määruses ei ole põhjendusi, millest nähtuks X3 OÜ ja X4 OÜ teadmine, et varad võõrandati neile

konfiskeerimise vältimiseks.

7. Vastuses määruskaebusele taotleb prokuratuur määruskaebuse rahuldamata jätmist. 12. aprillil

2018 esitas PRIA kriminaalasja faktilistele asjaoludele tuginedes avalik-õigusliku nõudeavalduse

solidaarselt X1 OÜ, X3 OÜ, X4 OÜ, T. K. ja K. K. vastu. Jagunemise käigus toetusega seotud

kinnisasjade üleandmine on käsitatav X1 OÜ-st vara väljaviimisena. T. K. oli kõigi kolme äriühingu

juhatuses ning teadis juba alates 24. maist 2016, et X1 OÜ-l lasub soodustuskelmuse kahtlustus, mis

võib kaasa tuua eraldatud toetuste tagasinõudmise. Kolmandad isikud omandasid vara turuhinnast

oluliselt soodsamalt ja teadsid, et vara võõrandatakse neile konfiskeerimise vältimiseks. Kuriteoga

saadud vara arvelt on neid kinnistuid parendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium nõustub kohtutega, et X1 OÜ-d on alus kahtlustada KarS § 210 järgi kvalifitseeritava

soodustuskelmuse toimepanemises. X1 OÜ süüditunnistamisel on võimalik temalt KarS § 831 alusel

süüteoga saadud vara konfiskeerida ja konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks tuleb

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 alusel seada X1 OÜ varale kohtulik hüpoteek. X1

OÜ-d puudutavas osas jäävad määruskaebuse väited tagajärjetuks.

9. Seisukoht, mis on pädev kahtlustatava vara konfiskeerimise tagamisel, ei ole aga automaatselt üle

kantav kolmandate isikute vastu esitatud nõuete tagamiseks. Kolmandate isikute vara

konfiskeerimise tagamise vajadust põhjendades on kohtud analüüsinud vaid KarS § 831 lg 2 pdes 1

ja 2 loetletud nõuete täidetust, kuid on jätnud tähelepanuta KarS § 831 lg 2 preambulis sisalduva

teksti. Selgitades käesoleva kohtuasja kontekstis aktuaalset, s.o kolmandate isikute vastu esitatud

nõuete tagamise asjaolusid, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määruse

ps 12 asjas nr 31110212 märgitud, et KarS § 831 lgt 2 ei saa ega tule tõlgendada laiendavalt. See

tähendab, et tol ajal kehtinud KarS § 831 lg 2 tekst ei võimaldanud kolmandalt isikult konfiskeerida

talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid

mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt

konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma. Sellist arusaama

põhjendatakse Riigikohtu kõnealuses lahendis sellega, et tol ajal kehtinud KarS § 831 lgs 2

räägitakse sõnaselgelt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud ehk tahtliku süüteoga saadud

varast, mitte aga kuriteo toimepanija mis tahes varast, mille ta on ühel või teisel eesmärgil

kolmandale isikule võõrandanud.

10. Käesoleva kohtuasja lahendamisel tuleb lisaks arvestada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

eelkäsitletud määruse tegemise ajaga võrreldes on alates 10. jaanuarist 2017 KarS § 831 tekst

oluliselt muutunud.

10.1 Esiteks kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatuse järgi konfiskeerimisotsuse

tegemise ajal kolmandale isikule kuuluva vara puhul enam mitte üksnes KrMS § 831 lgs 1, vaid ka

lgtes 11 ja 12 sätestatut.

3(5)

1-17-11113

1-17-11113

10.2 Teiseks on KrMS § 831 lg 11 kohaselt seadusandja määratlenud süüteoga saadud varana lisaks

süüteoga otseselt saadud varale ka sellise vara (st süüteoga otseselt saadud vara) arvel omandatud

vara.

10.3 Kolmandaks on KrMS § 831 lgs 12 sätestatu kohaselt juhtudel, mil süüteoga saadud vara on

muu varaga (st legaalselt saadud varaga) segunenud, tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga, mis

loetakse KrMS § 831 lgs 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks ja mille konfiskeerimine

asendatakse KarS §s 84 sätestatud korras.

11. Kolleegium nendib, et praeguse asja menetlemisel on prokuratuur konfiskeerimise tagamise

taotluses (tl 7 pöördel) viidanud ka KrMS § 831 lg 2 kehtivale sõnastusele. Taotlusest ei ole siiski

võimalik, vähemalt mitte piisava selgusega, välja lugeda, et erinevalt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määruses asjas nr 31110212 märgitust on kolmanda

isiku vara konfiskeerimise tagamine lubatav tuginevalt KarS § 831 lgle 11 või 12. Paljuski tõenäoliselt

taotluse õigusliku aluse formuleerimise ebamäärasusest tingitult ei ole võimalik ka Pärnu Maakohtu

30. novembri 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrusest välja lugeda, et

kolmandate isikute vara konfiskeerimise tagamisel mitte ei eirata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. novembri 2012. a määruses asjas nr 31110212 esitatud seisukohta, vaid tuginetakse uuele

KarS § 831

lgle 11

või lgle 12. Kuigi prokuratuuri kassatsioonivastuses taotletakse maa- ja

ringkonnakohtu määruste muutmata jätmist, räägitakse esimest korda kogu menetluse vältel

otsesõnu alles siin kolmandate isikute legaalse vara osalisest segunemist kuriteoga saadud varaga

ning just sellisest segunemisest tulenevast konfiskeerimise tagamise võimalikkusest.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole KrMS § 3471 lgs 2 ning § 3602 lgtes 1 ja 2 sätestatu kohaselt

välistatud, et prokuratuur muudab kassatsioonimenetluses konfiskeerimise tagamise õiguslikke

põhjendusi. Kuid kooskõlas KrMS § 363 lgs 5 sätestatuga ei või Riigikohus hakata hindama

konfiskeerimise tagamise seaduslikkust uutest õiguslikest põhjendustest lähtuvalt, vaid ta peab

saatma kohtuasja maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks, juhul kui senise menetlusega

võrreldes on vajalik tuvastada uusi faktilisi asjaolusid. Sellise olukorraga on tegemist ka käesoleva

kohtuasja puhul, sest nn faktikohtud on jätnud tuvastamata, kas ja millises ulatuses on kolmandate

isikute vara puhul tegemist segunenud varaga. Riigikohus jääb 31. oktoobri 2013. a määruse

pdes 25-26 asjas nr 3119713 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt peab ringkonnakohus

vaatamata maakohtu põhistuste puudulikkusele andma prokuratuuri arestimistaotlusele oma

hinnangu ja sellest lähtuvalt otsustama, kas maakohtu arestimismäärus jäetakse muutmata,

täiendades või asendades selle põhistused, või tuleb arestimismäärus tühistada ja prokuratuuri

taotlus rahuldamata jätta. Kui Riigikohtu arvates on kohtute hinnang prokuratuuri

arestimistaotlusele vastuoluline või puudulik või kui kohtud on jätnud välja selgitamata mõne

taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks olulise asjaolu, tuleb kohtuasi – juhul kui Riigikohus ei saa

rikkumist ise kõrvaldada – saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, mitte maakohtule. Seda ka

siis, kui menetlusõiguse oluline rikkumine sai alguse juba maakohtust. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kolmandatele isikutele üle läinud vara puhul on kohaldatav mõni

KarS § 831 lgtes 1–12 nimetatud eeldustest.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ja § 362 pst 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2016. a määruse osas, milles

jäeti X4 OÜ ja X3 OÜ huvides esitatud määruskaebus rahuldamata. Märgitud osas tuleb maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebus saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas

kohtukoosseisus.

4(5)

1-17-11113

1-17-11113

14. X1 OÜ kaitsja ja X4 OÜ ning X3 OÜ esindaja esitas Riigikohtule taotluse välja mõista Eesti

Vabariigilt menetluskulu – valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 390 eurot.

Taotlusele on lisatud X1 OÜ-le esitatud arve koos spetsifikatsiooniga. Kuivõrd taotluse kohaselt

palutakse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu, mille eest on arve esitatud kahtlustatavale, tuleb

asuda seisukohale, et kolmandatel isikutel ei ole kassatsioonimenetluses kulu tekkinud. Kui

määruskaebust ei rahuldata, jäävad KrMS § 187 lg 2 kohaselt menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides määruskaebus on esitatud. Kuna X1 OÜ määruskaebust ei rahuldatud, jääb menetluskulu

tema kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)