1-14-3380/90 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-3380

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-3380 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör

Ringkonna Anneli Hinto prokurör Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.J-i suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu K.J

Isikukood: XXX elukoht ; (vabanemisel):xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ. Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada K.J-i (isikukood XXX) suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. 2. KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta. 3. KarS § 871

el kohustada K.J-i lg 1 ja § 75 lg 1 alus järgima karistusjärgse

käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) ratud alalises elukohas - elama kohtu mää xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4. KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata K.J-ile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates;

3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata teadaolevalt

kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja

narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega (v.a lähedased isikud).

5. Määrus K.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

elukohajärgsele kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kirjalik

Jõgeva kohtumaja kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 13.05.2014. a otsusega tunnistati K.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud

karistus kaetuks K.J-ile Harju Maakohtu 20.05.2013. a otsusega mõistetud

karistusega. K.J-ile mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust, mis loeti kantuks. Lisaks tunnistati K.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle

karistuseks 5 kuud vangistust, KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K.J-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.2014. a . a. ja lõppeb 07.07.2018 Tartu Vangla edastas kohtule materjalid K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on K.J isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör

osundab, et K.J on noor mees, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud

ja

vangla karistust kannab K.J juba neljandat korda. Lisaks K.J alustas

3

narkootikumide tarvitamist juba 13-aastaselt, seega on tema puhul tegemist pikaajalise

narkosõltlasega. Kui K.J vabaneb karistuse kandmiselt ja tema üle puudub igasugune

kontroll, siis prokuröri hinnangul jõuab K.J kiiresti vanglasse tagasi. K.J-ile tuleks panna kohustuseks ühineda AN tugigrupiga. Vangla materjalidest nähtuvalt on K.J-i vend andnud nõusoleku K.J-i tema poole ajutise elama asumisega. Prokuröri hinnangul saab K.J seejärel endale rahulikult otsida uut ning sobivamat elukohta. Prokurör leiab, et kohtuistungil, kus arutati K.J-i tingimisi ennetähtaegset

vabastamist karistuse kandmiselt, oli kinnipeetaval olemas kindel elukoht, kuhu elama asuda.

Ebamugavus polnud seejuures oluline. Samas kui otsustatakse tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis K.J kindel elukoht puudub. Prokuröri hinnangul

näitab K.J-i selline suhtumine, et ta pole valmis seaduskuulekaks käitumiseks vabaduses. Prokurör toetab K.J-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuste panemist KarS § 75 alusel. See aitab prokuröri hinnangul K.J püsida õiguskuulekal teel. Süüdimõistetu K.J selgitas, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vastu ja see võib talle olla isegi vajalik, kuid K.J puudub vabanemise korral kindel elukoht. Oma venna juurde K.J elama ei lähe, kuna ei soovi venna perele koormaks olla.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning K.J-i ga ja kuulanud ära

prokuröri karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine leiab, et K.J-i suhtes on põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11.

peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis

sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1

p-

s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 13.05.2014. a otsusega tunnistati K.J 199 lg 2 p 7, 9 süüdi KarS § järgi (11.02.2013. a episood), mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg

1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks K.J-ile Harju Maakohtu 20.05.2013. a otsusega mõistetud karistusega, mõistes K.J-ile liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Lisaks tunnistati K.J Harju Maakohtu 13.05.2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (06.11 ja 07.11.2013. a episoodid), mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K.J-ile lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Eeltoodust tulenevalt kannab K.J varavastaste käesoleval ajal liitkaristust erinevate

ja tervisevastase süüteo toimepanemise eest. K.J kannab käesoleval a

jal karistust

muuhulgas tahtliku esimese astme süüteo röövimise , s.o toimepanemise eest, mille

koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (KarS § 87

1 200 lg 2 p 4 lg 2). Röövimise, s.o KarS §

4

toimepanemise eest on K.J-ile mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust.

Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul K.J-i suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 K.J on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab K.J liitkaristust varavastaste süütegude (s.o röövimise ja varguste) ning tervisevastase süüteo (s.o kehalise väärkohtlemise) toimepanemise eest.

K.J-i kuritegelik käitumine on püsinud muutmatuna pika aja jooksul (alates 2004.

aastast). K.J-i varasemast elukäigust nähtuvalt on K.J-ile ühel korral

mõistetud mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata ning

reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust neli korda. Seega ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik K.J-i käitumist mõjutada, sest ta

on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on K.J-i puhul peamiseks

uute kuritegude toimepanemise -aastaselt riskiks tema narkosõltuvus. K.J alustas 13

narkootikumide tarvitamist on narkootikume tarvitanud perioodiliselt 10 aasta jooksul. Kohus ja peab oluliseks, et motivatsioon ja soov narkootikumide tarvitamisest loobuda on K.J tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et K.J on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul

on K.J läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti

osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ning tagasilanguse ennetamise

tugigrupis. K.J on toetavate tegevustena osalenud Tervise tugigrupis, jooga

treeni Kohus peab positiivseks, et K.J on ngutel ja grupitöös teraapiakoeraga.

väljendanud valmisolekut karistuse kandmiselt vabanemise korral ühineda AN tugigrupiga ja

hakata käima psühholoogi juures. K.J on õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel.

K.J paigutati 21.09.2016. a karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse.

Avavanglas kohaldati K.J-i suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele

väljasõitudele. K.J paigutati 28.10.2017. a vangla kinnisesse osakonda, kuna talle

määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et K.J , kes oli Tartu Vangla käskkirjaga

lubatud väljapoole vanglat AN tugirühma, ei olnud vanglaametnikele käskkirjas märgitud

sihtkohas kättesaadav. Lisaks määrati 18.11.2017. a K.J-ile distsiplinaarkaristus asjade omamise eest, mis ei kuulunud kinnipeetavale.

Kohus, v varasemat õttes arvesse K.J-i elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal,

ei ole veendunud, et K.J itumist suunama vastavalt

on valmis vabaduses oma kä ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et

avavanglas olles rikkus K.J kehtestatud korda ja reegleid ning jättis kasutamata

võimaluse tõestada vastupidist, st seda, et ta on valmis edasiselt käituma õiguskuulekalt.

3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt on K.J vabanemisjärgselt võimalus elama

asuda oma venna juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnas. Tegemist on 2-toalise

korteriga, kus käesolevalt elab K.J-i vend koos abikaasa ja kolme lapsega.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on K.J-i vend nõus K.J-i

elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid K.J-i tal

materiaalselt toetada e K.J-i selgituste kohaselt ei saa ta venna juurde i ole võimalik. elama minna, kuna ei soovi vennale ja tema perele koormaks olla. K.J on ise enda

5

peremees evalt ja kavatseb vabanemisfondi kogutud raha eest üürida endale elamispinna. Käesol

K.J sobivat elamispinda välja valitud ei ole. Samas kinnitas K.J

21.03.2018. a toimunud kohtuistungil tema tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistuse vabastamise otsustamiseks, et vabanemise korral on tal võimalus elama asuda venna juurde ja vend andis ka vastavasisulise nõusoleku. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul K.J-i selgitused vabanemisjärgse elukoha

osas vastuolulised. Kohus leiab, et K.J-i kindla elukohana on võimalik käsitleda Akadeemia 4-27, Tallinnas asuvat korterit.

Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on K.J kuni 2018. a suve lõpuni

tagatud kindel töökoht ehitusettevõttes Töökoha olemasolu võimaldab olla

xxxxxxxxxxxx hõivatud, teenida regulaarset sissetulekut ja seeläbi tagada ka igapäevast toimetulekut. K.J

on ülalpidamist vajav alaealine laps. Tartu Vangla andmetel on K.J rahalisi nõudeid 478 eurot ja vabanemisfondis 1279 eurot. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et K.J-i suhtes on põhjendatud

kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades K.J-i varasemat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, samuti käitumist karistuse kandmise ajal,

aga ka K.J-i isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole K.J-i

käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on

K.J võimeline oma senist eluviisi muutma ja seadma endale õiguskuulekad

eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada K.J-ist lähtuvaid kuriteoriske,

teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

5. Kohus peab põhjen suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli datuks kohaldada K.J-i

KarS § 871

lg 3 alusel 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada K.J-i

resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

Karistusjärgse käitumisko täita KarS § 75 lg s 1 sätestatud ntrolli ajal tuleb K.J - kontrollnõudeid.

K.J-ile tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 1

alusel määrata kohustuseks mitte omandada või

tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohustuste määramine on kohtu

arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et K.J hoiduks

edasiselt narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest, sealhulgas omandamisest, hoidmisest ja tarvitamisest.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele K.J-i

Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik ennekõike

kuriteoriskide maandamiseks - K.J oleks regulaarne seeläbi on võimalik tagada, et sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel tuleb keelata K.J suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega

tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et K.J-i suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei

ole kriminaalkorras karistatud ja ei oma kokkupuuteid narkootikumide tarvitamise või ebaseadusliku käitlemisega. Välistada tuleb lähedased isikud. Suhtlemine eelnimetatud isikutega on lubatud üksnes kriminaalhooldaja nõusolekul.

Raina Pärn

6

Kohtunik