1-17-3572/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3572 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi
sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Andrus Past kokkuleppel Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid S.B elektroonilise
valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu
S.B , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.09.2017 ja lõpp 24.07.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
RESOLUTSIOON
Jätta S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, S.B-le, kaitsjale
Asjaolud
Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.B elektroonilise valve kohaldamisega vabastamiseks. vangistusest tingimisi enne tähtaega
2
Pärnu süüdi KarS § järgi Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S.B 422 lg 1 ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2017.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise
tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
P seisukoht rokuröri Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti S.B
vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung
Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangla on väga palju mõjutanud elu, on aru saanud oma tegudest. Kogu see sündmuste tema ahel, mis seal oli, langeb kõigile osalistele ja käib kindlasti kogu elu temaga kaasas. Ta ei taha
enam kunagi sellisesse situatsiooni sattuda. Kinnipeetav tahab eriala vahetada, soovib omandada ehitusalast eriala. Karjääri mereväes ta teha ei saaks, kuid ehituse alal küll. Selgitas,
et on kaks korda kriminaalkorras karistatud, esimene kord juhtis autot joobes ja sai
kriminaalkorras karistada, määrati katseaeg 3 aastat. oli ise selle ürituse Kinnipeetav korraldaja, kus õnnetus juhtus. Sel hetkel a ei mõelnud seda enda jaoks läbi, nüüd on t kuid tagantjärgi mõelnud, miks ta üldse sinna autorooli istus lõpuni 1 kuu. Teise . l oli katseaja Ta autojuhiga oli vaidlus, tema tahtis proovida ja mõtlemat läks ult kinnipeetav sinna proovima.
See poiss, kes
tee äärde tuli ja raja lõppu läks, oli ka alkoholijoobes. Vabanedes veedab
kindlasti aega oma pojaga ja siis asub On endale selgeks teinud, et ei tarvita enam tööle. alkoholi, sest ta ei sobi alkoholiga kokku. Soovib jätkata normaalse inimese elu, vangla ei ole selline koht, kuhu ta tagasi tahaks sattuda. saab ning elama Tööle oma vanemate ettevõttesse asub samuti alguses oma vane saab, siis soovib edasi tegeleda mate juurde. Kui katseaeg läbi sellega, mis teda huvitab.
Kaitsja vandeadvokaat Andrus Past märkis, et mida kiiremini isik naaseb normaalsesse
elurütmi, seda kiiremini asi laabub. Tegemist on isikuga, kel on väga suu toeks r sotsiaalvõrgustik osas on väga palju aspekte . Kuriteo , kindlasti ei tahtnud kinnipeetav selle
noormehe surma, lihtsalt tegi valed järeldused oma esimesest teost. S.B on
elektroonilise valve alla vabanemiseks kodus kõik vajalik olemas ja teda oodatakse sinna. Järgmine võimalus tekib 6 kuu pärast. Vanglas ei ole tal distsiplinaarkaristusi. alles Kaitsja palub kohtul taotlus rahuldada ja vabastada S.B tingimisi
enne tähtaega.
Kohtumääruse põhjendused
KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu
ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud varasem
tingimuslik karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju ning kinnipeetav jätkas
3
samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kuritegude raskusaste on muutunud, kuna teisel korral oli raske tagajärg, teise inimese surm. Soodusteguriks on mõlemal korral olnud alkoholi kuri- ja liigtarvitamine.
Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine on vangistuses olnud hea. Ta läbis vestluse vägivaldse käitumise ja probleemide lahendamise oskuste teemal, sotsiaalprogrammi
Eluviisitreening ning alates 14.02.2018 töötab vangla majandustöödel koristajana. Samuti
puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht vanematele kuuluvas eramajas koos vanematega ning garanteeritud töökoht vanematele kuuluvas restoranis. Kuigi suhted lähedastega on head ja toetavad, kuulub isiku suhtlusringkonda erineva taustaga inimesi, ka kriminaalse taustaga. Kinnipeetav enda sõnul teiste poolt mõjutatav ei ole, kuid toimepandud kuritegude asjaolud viitavad vastupidiselt just
mõjutatavusele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuivõrd mõlemad
kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega ning isik on enda sõnul alkoholijoobes olles käitunud ka vägivaldselt. Kuigi kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening,
on alkoholi tarvitamine olnud siiani osa kinnipeetava elustiilist ning kohtul puudub
veendumus selles, et vangistuses viibitud 8 kuud on olnud piisav aeg, et isiku harjumusi jäädavalt muuta.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal
ennatlik. Kinnipeetav on ka varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tingimisi enne tähtaega S.B vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro