3-18-669/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-669 Haldusasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Andri Ladevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andri Ladev

RESOLUTSIOON Jätta Andri Ladevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2018. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Andri Ladev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viidi ta 30. jaanuaril 2018 uurija juurde ja ta pidi mööduma teenistuskoerast, mistõttu tundis ta hirmu, et äkki koer ründab teda. Kaebaja informeeris ametnikke enda hirmust koerte ees, kuid ametnikud naersid selle peale. Vastavalt tuleb talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta 3000 eurot. 2. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 5. aprilli 2018. a määrusega. Kohus selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 701 lg 1 p 2 ja § 71 lg 5 järgi on vanglal erivahendina teenistuskoera kasutamine lubatud, mistõttu koerte viibimine elusektoris oli õiguspärane. Teenistuskoera nägemine ei saanud tekitada ärevust või pingeid, mida saaks pidada kaebaja väärikust alandavaks. Kokkupuute puudumise tõttu koeraga ei saanud kaebajale tekkida ka muud tervisekahju. Vanglaametnike poolt kaebaja üle naermine on ebatõenäoline. Varasemate negatiivsete kokkupuudete tõttu koertega võis kaebajale teenistuslooma nägemine põhjustada küll ebamugavustunnet ja ärevust, kuid asja materjalidest ei nähtu rahaliselt hüvitatava kahju tekkimist. Kaebaja põhiõiguste riive ei olnud intensiivne. Nendel asjaoludel ei pidanud kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ja tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.

2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. A. Ladev esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2018. a määruse tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja tagastas, millega rikuti kaebaja õigusi ja ei tagatud talle abi. Kaebajale tuleb tagada kohtu õiglane otsustusvõime ja kaebaja õiguste õigsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. 5. Kaebaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtub, et A. Ladev on väitnud politseikoera tekitatud vigastuse saamise (18. veebruar 2017) järel tekkinud hirmu koerte eest. Kinnipidamisel pures koer teda jalast ja sellest ajast on tal tekkinud suur hirm koerte ees. Kaebaja keha reageerib kui kuuleb koera häält või näeb teda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa viidatud tervisekaardi väljavõtetes kirjeldatust järeldada, et kaebuses välja toodud asjaoludel oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud või et juba ainuüksi lühiajaline koera läheduses viibimine tooks kaebajale kaasa olulisi kannatusi. Kuigi kaebaja on kartust korduvalt väitnud, ei ole talle selle tõttu ravi määratud. Samuti ei ole arst teinud vanglale ettekirjutusi kaebaja kinnipidamistingimuste kohta, et vältida kaebaja kokkupuuteid teenistuskoertega. Seetõttu isegi juhul, kui rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine oleks võimalik, tuleb eitada vangla süüd sellise kahju põhjustamises. 6. Kaebaja tervisekaarti 4. septembril 2017 ja 23. oktoobril 2017 tehtud kannete (tl 12-13) kohaselt kurdab kaebaja, et pärast koera käest pureda saamist, on tal tekkinud suur hirm koerte ja nendega seonduva ees, mis kasvab paanikani. Koera nägemine või tema hääle kuulmine läheduses tekitab südamekloppimist, higistamist, pingetunnet kehas ja tugevat hirmu. Samas ei ole kaebaja kaebuses ega määruskaebuses selgitanud, milles väljendus ja kuidas avaldus tema käitumises koeraga kohtumisel kogetu või milliseid tagajärgi see kaebajale põhjustas. See asjaolu kinnitab, et kaebaja ise ei tajunud teenistuskoeraga seotud situatsiooni sedavõrd intensiivselt, et olukorra täpsem kirjeldamine kaebuse esitamisel olnuks esmase tähtsusega. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse asjaoludel ei saa eeldada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaalul olevat õigushüve arvestades ei näe ringkonnakohus siinjuures võimalust kaebuse väiteid mõistlike jõupingutustega tõendada ning jagab seetõttu halduskohtu seisukohta, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

/allkirjastatud digitaalselt/