3-17-2610/32 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3172610

Määruse kuupäev

7. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi

Kohtuasi

X kaebus suitsetamise keelu peale Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2017. a määruse p 1 ja Tartu Ringkonnakohtu

25. jaanuari 2018. a määruse p 2.

3. Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Võtta asja juurde Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 82 kandis kuni 30. septembrini 2017

kehtinud redaktsioonis pealkirja „Suitsetamise korraldus“. § 82 lg 2 kohaselt võis kinnipeetav

vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, mil

kinnipeetaval oli õigus seal viibida. § 82 lgd 21 ja 3 sätestasid nõuded sigarettide ja nende hoidmise

kohta.

Justiitsminister andis 6. oktoobril 2016 määruse nr 21, millega muutis „Vangla sisekorraeeskirja“

suitsetamist puudutavaid sätteid. Muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017. Muudetud redaktsioonis

kannab § 82 pealkirja „Suitsetamisest loobumise korraldus. Lõige 1 kehtib muutmata kujul,

kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel välja selgitama, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta

soovib suitsetamisest loobuda. Loobumissoovi korral on kinnipeetavale tagatud nõustamine.

Lõiked 2 ja 21 tunnistati kehtetuks. Lõige 3 reguleerib nüüd sigarettide hoidmist vaid avavanglas ja

kinnise vangla avavangla osakonnas. § 641 punktide 3 ja 31 muutmisega lisati keelatud esemete ja

ainete loetellu süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted.

2. Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorda,

lisades sellesse p 2.3, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra

punke 4.4 ja 7.1.1 muudeti selliselt, et sigaretid ei kuulu enam jalutuskäigule kaasa võtta lubatud

asjade nimistusse ja neid ei ole võimalik soetada vangla kauplusest. Käskkiri jõustus 1. oktoobril

2017.

3-17-2610

3. X esitas 14. novembril 2017 Viru Vanglale vaide, milles taotles vanglas suitsetamise ja poest

sigarettide ostmise võimaldamist. Vaidlustatavaks aktiks või toiminguks oli vaides märgitud

„Käskkiri 01.10.2017 Justiitsministeerium, et muuta vangla kodukorda“.

4. Viru Vangla tagastas vaide 20. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/520-2. Vaideotsuse kohaselt

tutvus kinnipeetav käskkirjaga nr 1-1/55 11. mail 2017. Käskkirjas oli vaidlustamisviide. Käskkiri

jõustus ja hakkas kinnipeetavale mõju avaldama 1. oktoobril 2017. Vaidlustamise tähtaeg saabus

31. oktoobril 2017. Kinnipeetav esitas vaide hilinenult. Tähtaja ennistamiseks põhjust ei ole. Lisaks

selgitas vastustaja, et kodukorra vaidlustamine suitsetamise keelamise ja sellega seotud muudatuste

osas ei aita saavutada kinnipeetava eesmärki. Isegi kui kodukorras sätestatud suitsetamise keeld

kaotaks kehtivuse, on tubakatooted vangla sisekorraeeskirja kohaselt keelatud esemed, mida vangla

ei saa kinnipeetavale anda.

5. X esitas 22. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et justiitsministri

6. oktoobri 2016. a määrus nr 21 on põhiseadusega vastuolus ja sellega tehtud muudatused „Vangla

sisekorraeeskirjas“ tuleb kohaldamata jätta. Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/55 rikutakse

Euroopa inimõiguste konventsiooni. Kaebaja soovis, et tal võimaldataks ka edaspidi soetada vangla

poest vähemalt viis pakki sigarette ja suitsetada iga päev 3–5 sigaretti. Kaebaja taotles riigilõivust

vabastamist ja esialgse õiguskaitse korras suitsetamise võimaldamist.

6. Tartu Halduskohus tagastas 1. detsembri 2017. a määrusega kaebuse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud

vangistusseaduse (VangS) § 11 lgs 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja esitas

küll vaide, kuid vangla tagastas selle õiguspäraselt.

7. Kaebaja esitas määruskaebuse, mille kohaselt jättis vastustaja tema vaide õigusvastaselt läbi

vaatamata. Seetõttu tuleb vaidemenetlus lugeda läbituks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohest

rakendamist ja suitsetamise võimaldamist.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. jaanuari 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei võtnud seisukohta kaebaja esitatud kohustamisnõude

suhtes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lgte 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise

eelduseks see, et isik on esitanud haldusorganile toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks

taotluse ning haldusorgan on jätnud selle rahuldamata või läbi vaatamata. Lisaks sätestab

vangistusseadus kohustusliku kohtueelse menetluse, et pöörduda vangla haldusaktide või toimingute

vaidlustamiseks kohtu poole. Seega saaks kinnipeetav kohustamisnõudega kohtu poole pöörduda

pärast taotluse esitamist vanglale, taotluse rahuldamata või lahendamata jätmist vangla poolt ning

seejärel vaidemenetluse läbimist. Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole taotlusega teha

suitsetamist võimaldavaid toiminguid ega vaidlustanud seejärel vaidemenetluses vangla keeldumist.

Seega on tal kohustamisnõude suhtes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

Tühistamisnõude tagastas halduskohtus õigesti. Vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise

tähtaeg hakkab kohtupraktika kohaselt kulgema ajast, mil avaldub selle mõju akti adressaadi

õigustele. Käskkiri nr 1-1/55 jõustus ja hakkas kaebaja õigustele mõju avaldama 1. oktoobril 2017.

Seega leidis vangla õigesti, et kaebaja lasi mööda vaide esitamise tähtaja. Mõjuvat põhjust tähtaja

möödalaskmiseks asjaolude kohaselt ei esine. Lisaks leidis ringkonnakohus, et halduskohus jättis

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti läbi vaatamata.

2(5)

3-17-2610

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse. Kaebaja ei nõustu kohtute seisukohaga, et ta esitas

vaide hilinenult. Nikotiini puuduse piinav mõju kaebajale tekkis ligikaudu alates 12. novembrist

2017. Seega avaldus kodukorra kui üldkorralduse otsene mõju talle alles sellest kuupäevast ja sellest

tuleb arvestada ka 30-päevast vaide esitamise tähtaega. Kaebaja palub viivitamata rahuldada ka

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse, et tema piinad lõppeksid.

10. Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles palus määruskaebuse rahuldamata jätta.

Vastustaja osundab, et kaebaja samasisulist kaebust on juba menetletud haldusasjas nr 3172437.

Vastustaja selgitab, et vanglates piirati suitsetamist juba enne 1. oktoobrit 2017. Ajavahemikus

16. maist 30. juunini 2017 oli kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas

jalutuskäigu ajal. Alates 1. juulist lubati jalutuskäigule kaasa võtta kaks sigaretti ja alates

1. septembrist üks sigarett. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus

sigarette päevas, olid talle suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused tema jaoks

minimaalsed ja ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine sellises olukorras ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja on kohtule esitanud nii tühistamisnõude Viru

Vangla kodukorra muudatusega sätestatud suitsetamise keelu vaidlustamiseks kui ka

kohustamisnõude selleks, et vastustaja võimaldaks tal suitsetada ja vangla poest sigarette soetada.

Kolleegium märgib, et suitsetamiskeelu tõhusaks vaidlustamiseks ei ole tingimata tarvis esitada nii

tühistamis- kui ka kohustamisnõuet. Ka üksnes kodukorra tühistamise nõude raames on kohtul

võimalik kontrollida „Vangla sisekorraeeskirjas“ kui üldaktis sätestatud suitsetamise keelu eesmärki

teenivate sätete (eelkõige § 641 pd 3 ja 31) põhiseaduspärasust. Kolleegium märkis 25. oktoobri

2017. a määruses asjas nr 317749 (p 12), et suitsetamiskeelu vaidlustamisel võib olla asjakohane

tühistamisnõuet täiendav kohustamisnõue suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. See ei

tähenda aga, et tühistamisnõue ilma kohustamisnõudeta oleks suitsetamiskeelu vaidlustamiseks

eesmärgipäratu.

Kolleegium selgitab lisaks, et sisulist tähendust pole ka asjaolul, kas kinnipeetav vaidlustab

tühistamisnõudega Viru Vangla direktori käskkirja nr 1-1/55, millega direktor muutis kodukorras

suitsetamist puudutavaid sätteid, või Viru Vangla kodukorra sätteid, millega võeti kinnipeetavatelt

õigus vangla territooriumil suitsetada. Suitsetamise keelu vaidlustamine on võimalik nii käskkirja

kui ka kodukorra vaidlustamisega.

12. VangS § 11 lg 5 sätestab kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, et vaidlustada vangla

haldusaktid või toimingud halduskohtus. Kaebus on seejuures lubatav ka juhul, kui vangla või

Justiitsministeerium tagastab vaide õigusvastaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a

määrus asjas nr 3313012, p 18).

13. Kaebaja esitas 14. novembril 2017 vastustajale vaide, mis hõlmas nii tühistamis- kui ka

kohustamisnõuet (vt käesoleva määruse p 3).

13.1. Kolleegium leiab, et Viru Vangla tagastas kaebaja tühistamisnõude tähtaja ületamise tõttu

õigusvastaselt. Kolleegium on selgitanud üldkorralduse vaidlustamise tähtaega 13. veebruari 2008. a

määruses asjas nr 3319507, mille kohaselt saab isik kaebuse üldkorralduse tühistamiseks esitada

3(5)

3-17-2610

30 päeva jooksul alates selle mõju ilmnemisest tema suhtes (p 13). Sama põhimõte laieneb ka

vaidemenetlusele. Kaebaja selgitas, et soovis 12. novembrist 2017 uuesti suitsetama hakata.

Kolleegium leiab, et sellest piisab, et kinnitada kodukorra mõju ilmnemist tema suhtes. Seega esitas

kaebaja vaide 14. novembril 2017 tähtaegselt ja vastustaja oleks pidanud selle sisuliselt lahendama.

13.2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaides kohustamisnõude esitamine

eeldas praegusel juhul esmalt sigarettide soetamise ja suitsetamise võimaldamiseks taotluse

esitamist vanglale. RVastS § 6 lgtest 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine on alati

vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või koguni esitamise eelduseks.

Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib

omakorda sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse. See võib

olla nii juhul, kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse (vrd Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. mai 2017. a otsus asjas nr 3319716, p 10 ja 10. aprilli 2014. a määrus asjas

nr 3319113, p 20). Vajaliku taotluse esitamata jätmine võib anda aluse jätta vaie rahuldamata, mitte

aga tagastada läbivaatamatult.

Suitsetamise korraldust vanglas reguleeris enne 1. oktoobrit 2017 vangla sisekorraeeskirja § 82.

Taotluse esitamise kohustust ei olnud selles paragrahvis suitsetamise võimaluse saamiseks

kehtestatud. Enne keelu kehtestamist oli vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele suitsetamise

võimalus selleks ettenähtud kohtades ja ajal ilma selleta, et iga suitsetada sooviv kinnipeetav esitaks

suitsetamise võimaluse saamiseks iga kord eraldi taotluse RVastS § 6 lg 3 mõttes. Sisekorraeeskirja

ja kodukorra muutmise tagajärjel kaotasid kinnipeetavad neile varem tagatud olnud võimaluse

suitsetada. Seega väljendub vaidlustatud kodukorra sätetes sisuliselt ka keeldumine suitsetamist

võimaldavate toimingute tegemisest.

Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et kohustamisnõude lubatavuseks piisab praegusel juhul sellest, et

kaebaja esitas vaide. Kuna vastustaja on ka selle nõude vaidemenetluses õigusvastaselt lahendamata

jätnud, oli kaebajal õigus pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse.

14. Kolleegium ei nõustu seega kohtute ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole läbinud

nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Haldus- ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse

õigusvastaselt. Haldus- ja ringkonnakohtu määrused tuleb kaebuse tagastamist puudutavas osas

tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

15. Vastuseks vastustaja väitele, et kaebaja samasisulist kaebust on juba menetletud haldusasjas

nr 317-2437, selgitab kolleegium, et viidatud asjas lahendas halduskohus halduskohtumenetluse

seadustiku § 249 lg 2 alusel kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtueelse

vaidemenetluse toimumise ajaks. Kohus jättis taotluse 21. novembri 2017. a määrusega läbi

vaatamata, kuna kaebaja vaie oli tagastatud. Sellega kohtumenetlus lõppes. Kaebaja ei esitanud

nimetatud asjas kaebust suitsetamise keelu vaidlustamiseks. Seega ei takista viidatud kohtuasi

käesoleva kaebuse läbivaatamist.

16. Kaebaja vaidlustab ka selle, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kolleegium

jättis 14. mai 2018. a määrusega käesolevas asjas rahuldamata kaebaja poolt Riigikohtule esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud.

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kuigi halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata, mitte sisulistel kaalutlustel rahuldamata, ei ole sellises

olukorras põhjust haldus- ja ringkonnakohtu määruseid tühistada. Seega jääb kaebaja määruskaebus

selles osas rahuldamata.

4(5)

3-17-2610

17. Vastustaja esitas kolleegiumi nõudel Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55.

Kolleegium võtab selle dokumendi asja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)