1-18-3471/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-18-3471

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3471 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid C.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 12.09.2014 09.12.2021 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Küllike Namm

RESOLUTSIOON

Vabastada C.E temale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09. karistuse kandmisest tingimisi enne 2015 kohtuotsusega nr 15/139973 mõistetud tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 C.E 7 määrata elektroonilise valve tähtajaks (seitse) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata

C.E-le katseaeg kuni 09.12.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

Kohustada C.E a - käitumiskontrolli jal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx;

2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada C.E aj käitumiskontrolli al järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume või psühhotroopseid aineid omavate või tarvitavate isikutega, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata C.E

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada C.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õ Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

igus esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.04.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava C.E id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

C.E Turu ringkonnakohtu 30.09.2015 kannab käesoleval ajal Soome Vabariigi kohtuotsusega nr 15/139973

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi Soome Vabariigi Karistusseadustiku 50. peatüki § 2 järgi raskes narkokuriteos ning talle mõisteti

karistuseks 7 aastat 3 kuud

(s.o 2645 päeva) vangistust. C.E kannab mõistetud karistust alates 12.09.2014.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut 5 korral kriminaalkorras karistatud (neist 4 karistust on arhiveeritud). Tegemist on isiku teis reaalse vangistusega. Kinnipeetavat on aastatel e 1990-1998 karistatud joobes juhtimise, avaliku varguse (vägivallaga, grupis), salajase varguse, kohtuotsuse mittetäitmise ja kelmuse eest. Käesolevalt on isikut karistatud suure koguse narkootilise aine käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused. Käesoleva

3 vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel koristajana ning alates 04.09.2017 on ta määratud tootmistöödele. Töökohustuste täitmisega isikul probleeme esinenud ei ole.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud veel enam kui 3 aastat 6 kuud vangistust. ning kanda jääb tal

C.E elas enne kinnipidamist xxxx. koos elukaaslase ja tütrega aadressil Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on kinnipeetaval elama vabanedes võimalik asuda samale aadressile. Elukohta on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmeid ning elukaaslane K. M. S . Isikul on keskharidus, mille omandas andis selleks oma nõusoleku Tallinna xxxx ja

positiivselt. Kinnipidamise ajal on

elektriku kutse. Õppimisse suhtub ta ta avaldanud soovi omandada keevitaja eriala. isik xxxx xxxx Vahetult enne kinnipidamist töötas OÜ-s autoelektrikuna. Ta on tegelenud ka mitteametlikult autode ostu-müügiga ning tööjõu vahendusega xxxx -s. Lisaks on ta xxx. ta OÜ töötanud ka elektrikuna Enda sõnul oli sissetulekuga rahul alates aastast 2000. Enne seda esines ka raskemaid majanduslikke perioode. Rahuldavast sissetulekust olenemata on isik toime pannud raske narkootikumidega seotud kuriteo. Enda sõnul enamasti töötanud ametlikult, mõistab töötamise vajalikkust on kinnipeetav ja tahab töötada ka lates 04.09.2017 töötab Eesti Vanglatööstuses. kinnipidamise ajal. A isik 17.04.2018 seisuga on isikul K-raha andmetel vabanemisfondis 1500 eurot, tasumata nõudeid ei ole. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on isikul vabanedes võimalik tööle asuda

xxxx -sse. OÜ

Kinnipeetava aslane K- M. S S. E xxxx lähivõrgustiku moodustavad eluka ja tütar (sündinud ). Peresuhted on kinnipeetav on surnud, poolvenna a sõnul head ja toetavad. Kinnipeetava vanemad M. P suhted puuduvad. Isiku suhtlusringkonnas oli nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt ta . Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad võib olla mõjutatav korduvad liiklusseaduse rikkumised (21 rikkumist) ning viimane toimepandud kuritegu. Enne kinnipidamist tarvitas isik m (1990-2008) tarbis alkoholi alkoholi harva ja mõõdukalt. Vare ta palju. Isikut on ki juhtimise eest joobes (1990. karistatud ka mootorsõidu a) ja ühel korral AS § 70 alusel (2008. a). oime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava enda Vägivaldne kuritegu on t sõnul ei ole tal enam probleeme alkoholi tarvitamisega. Narkootikume ta ei tarvita. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval kroonilisi haiguseid ltuvusi diagnoositud ei ega sõ ole. Isik on suhtlemisel viisakas ja avatud. Isik soovib elada koos oma perega ning teha tööd. Vangist Kinnipeetav ei samasta end use jooksul on isik leidnud endale ka töökoha vabaduses. kriminaalse subkultuuriga. Minevikus on isik õigustanud oma tegusid ning pisendanud oma osalust, käesolevalt võtab kogu süü omaks. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv. ikut on 27 Is korral väärteokorras karistatud (kõik karistused arhiveeritud), lisaks on ta toime pannud raske narkokuriteo. Isik hoidis oma valduse 9 kg amfetamiini s ja püüdis hankida ligikaudu 4, (puhtusaste 49-55%) ja 71,6 t. Antud kogusest oleks saa g hašiši dud üle 25 000 kasutusannuse. Eelnev näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ning ühiskonda üleüldiselt. Isiku sõnul

soovib ta osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning loobuda äitumisest. kuritegelikust k

Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 17%, v sama aja jooksul on 19%. Arvestades kinnipeetava ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus ohtlikkuse taset ning uue k kinnipeetava uriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamus elukaaslase K- M. S kinnipeetaval es märgib, et sõnul on suhted nii tema kui 8 aastase tütrega head. Elukaaslane ei teadnud, et kinnipeetaval oleks kriminaalkorras karistatud

J. K, kes sõpru. Kodukülastuse käigus suhtles ametnik elukaaslase õe ütles, et tema ja C.E saavad hästi läbi. Kodukülastus toimus 23.03

.2018 aadressile xxxx, mille käigus selgus, et maja vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise nõuetele, on olemas pind, kuhu seade paigaldada. Maja on 2-korruseline, 3-toaline (~140m2). Maja omanik on J. E. Elukaaslane and roonilise valve paigaldamiseks (saatis selle e-maili teel, is nõusoleku elekt kuna viibib välismaal ja ei saa kirjalikku ega elektroonilist nõusolekut anda

). Vanglast vabanedes on elukaaslane valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. C.E-l on vabanemisjärgseks töökohaks märgitud OÜ ik võttis ühendust selle xxxx. Ametn juhatuse liikme P. K ning sai kinnitust, et kinnipeetavale P. K on seal töö garanteeritud. ütles, et C.E on tema vana tuttav ning ta on vara

semalt seal ettevõttes tööl abis käinud. Tegemist on elektritöödega ning klaasivahetamisega, töökoht on ametlik ning palk hakkaks olema ~1000 eurot. Elukaaslase sõnul ei ole alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega C.E-l probleeme olnud. Riskihindamise andmetel C.E ise narkootikume ei ole tarvitanud. Juhul, kui kohus otsustab C.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse täh 09.12.2021 ja käitumiskontrolli . Käitumiskontrolli ajaks määrata taeg, s.o pikkuseks 24 kuud talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve pikkuseks määrata

7 kuud.

C.E kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega Enne kinnipidamist elas ta vaheldumisi xxxx tingimisi enne tähtaega vabaneda. ja Eestis. Perekond oli Eestis. l on elektriku kutse. Autoelektriku kutseoskus on tal olemas, ta Ta on Ta on xxxx - olnud omal käel seda õppinud. OÜ s varem vahetevahel abis käinud, kui on keerulisem elekt . Tema ei ole tal kunagi ritöö lähedased on elukaaslane ja tütar. Poolvennaga mingeid suhteid olnud. Viimati karistati teda kriminaalkorras enne xxxx vahistamist 1998. aastal kel se eest. Viimati oli vangis enne xxxx vahistamist 1998. aastal. Liiklusrikkumisi on mu ta tal terve elu olnud, viimane oli 2013. aastal. tal Kui 2014. Kõik rahalised nõuded on täidetud. ta aastal kinni peeti, siis oli seaduskuulekalt elanud 16 aastat. ta Juhtus nii, et töökaaslaga koos sattus ta selle supi sisse. See oli ta o

ta elu kõige suurem viga, n selles täielikult süüdi ja kahetseb väga. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis enam ta sellise supi sisse ei sattu. Vangistus on olnud tema Lapsega suhtleb ta telefoni teel. Lapse ema keeldub last vanglasse jaoks väga raske. toomast turvanõuete pärast. hinnatakse kõrgohtlikuks, sest Teda ta on narkootikumide eest karistatud. Seda selgitas lle kontaktisik, sama inimene, kes on teinud iseloomustuse. Kui ta tuli ta xxxx, siis riskiprotsendid olid algul 10 ja 24. K a ei tea. Protsent uidas need tõusevad, seda t langeb ainult siis, kui ta vestleb

psühholoogiga, aga psühholoogi vanglas ei ole. Töökaaslane, kellega koos aja pealt. ta süüdi mõisteti, vabanes poole Tal oli täpselt sama suur karistus, 7 aastat 3 kuud. e teine isik oli M. M, kes vabanes 8 kuud tagasi ja elab Eestis. Tal ei ole M. M mingit Se suhet ja ei hakka ka olema. Kohus peaks vabaks laskma, sest see oleks perele kasulik, ja ta alluta

elektroonilise valve alla. Ta o ma ta n informeeritud, mida tähendab käitumiskontroll ja kohustused. Alkoholiga l pole probleeme, narkootikume pole ta kunagi tarvitanud. Vangistus ta on olnud tema jaoks

t, kuhu saaks kohe väga suur šokk, pere jaoks samuti. Tal on olemas töökoh tööle asuda. Tal on elukoht, kus ta hakkab elama koos perega ainult seaduskuulekat elu.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et C.E tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.E ennetähtaegset vabastamist.

5

Kaitsja oli erinevalt vanglast j arvamusel, et C.E siiski kuulub a prokurörist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Seda kõigepealt tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis 3-1-1-12-17. Selles lahendis on Riigikohus jõudnud äratundmisele, et kui isiku käitumine vangistuses on seaduskuulekas ja vangistuses etteheiteid talle ei ole, siis kuriteo raskus ei saa olla takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. Tõendamist on leidnud, et 2014. aastast kuni käesoleva ajani on C.E õiguskuulekalt vangistuses käitunud, ta on töötanud, tal ei ole olnud vangistuse jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Kohus on kindlasti näinud, kui lihtsalt vangistuses distsiplinaarkaristusi on määratud. See näitab seda, et isiku õiguskuulekus, seaduskuulekus on vangistuses olnud väga hea. Mis puudutab seda, kas isik on saanud aru oma teost, siis kuulsime, et ta on aru saanud, mille eest ta karistust kannab. Kui vaatame, mida vangla on iseloomustusse kirja pannud, siis ühtegi probleemset kohta, mis takistaks tal vangistusest enne tähtaega vabaneda, ei ole. Seal on küll viited 4-le viimasele karistusele, mis olid 16 aastat tagasi. Tegelikkuses on C.E puhul tegemist isikuga, kes suudab elada vabaduses ilma, et probleeme tekiks. Kustunud karistustele tuginemine on täiesti ühemõtteliselt keelatud, neile ei ole lubatud viidata ka erinevates menetlustes. Sama seisukoht on ka väärteokaristuste osas. Kaitsja on korduvalt viidanud erinevatele lahenditele, et olukorras, kus tegelikkuses riskiprotsentide arvutamise metoodika ei ole selge, ei ole selge, kuidas need protsendid kujunevad, peab kaitsja vajalikuks viidata Valga kohtumaja määrusele 15.10.2017 nr 1-14-4128. Me ei saa lihtsalt öelda, et isik on kõrgohtlik ja teda lahti ei lase. Kui saaksime aru, et ohtlikkus tuleneb sellest, et isik on toime pannud raske esimese astme kuriteo, siis sel juhul peaks seadus selle lahti kirjutama. Protsentide alusel otsustada, et me isikut ei vabasta, on kaitsja tama, mis arvates lubamatu. Selles määruses on õigesti kirjutatud, et peab vaa isikuga on tegemist. Prokurör on kohustatud oma seisukohta siiski rohkem avama. Kui prokurör ei pea vajalikuks seda teha, siis põhistamata arvamuse saab kohus jätta tähelepanuta. Olukorras, kus prokurör ütleb ainult ühe lause, tuleb see jätta tähelepanuta ja lähtuda vangla materjalidest. Kaitsja arvab

, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib C.E 7 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud Soome Vabariigis raske narkokuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri õiendi kohaselt puudub isikul kehtiv karistus, mis oleks mõistetud Eesti Vabariigis. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane

. Ta on olnud hõivatud majandustöödel ning käesolevalt töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel. Töökohustuste täitmisega vangistuses probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Ametnike suhtes on isik lliv, suhtlemisel avatud ja sa viisakas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel

ees ootavad. Tal on olemas elukoht endale kuuluvas majas aadressil xxxx, kus elavad hetkel tema elukaaslane ja alaealine ilise valve kohaldamise tingimustele ning tütar. Elukoht vastab elektroon elukaaslane on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Suhted lähedastega on head ja toetavad, mis tähendab, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas toetav

6 lähivõrgustik. Elukaaslane on kinnitanud, et on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt ka materiaalselt toetama. Lisaks on kinnipeetavale vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis aitab tagada tema majanduslikku toimetulekut. K-raha andmetel ei ole isikul tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondi on hoiustatud 1500 eurot. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul diagnoositud sõltuvusi, mida võiks pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et C.E-le tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. kus ei saa olla takistuseks Kohus nõustub kaitsjaga, et üksnes kuriteo ras isiku ennetähtaegsele vabastamisele, sellega ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.12.2021. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus C.E viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava C.E elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab C.E-le katseaja pikkusega 24 kuud ning kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 09.12.2021 ja käitumiskontrolli paneb talle ,2 käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 1,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik