2-17-3989/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3989

Tsiviilasi

XXX hagi OÜ Gaasiekspert vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

330 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post

tatjana.kalin@gmail.com)

Kostja OÜ Gaasiekspert (registrikood 10872238)

Kostja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post

suido.vastra@hotmail.com)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5.02.2018, 17.04.2018 ja 25.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Gaasiekspert XXXi kasuks 330 eurot.

3. Jätta XXXi 30.04.2018 taotlus 25.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata. Lisada XXXi 30.04.2018 esitatud parandused 25.04.2018

kohtuistungi protokolli juurde.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud OÜ Gaasiekspert kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XXX (edaspidi hageja) palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista OÜ-lt

Gaasiekspert (edaspidi kostja) hageja kasuks 330 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda ja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 1 750

eurot.

2

2. Hageja ostis 26. septembril 2016 kostjalt gaasiboileri 14i GL maksumusega 330 eurot

suulises vormis sõlmitud müügilepingu alusel. Karbi lahti pakkimisel ilmnes, et seadme

karbis puudus pass, garantiitalong, muu vajalik dokumentatsioon ning seinakinnitused.

Hageja ei eita seda fakti, et karbis olid mingid paberid itaaliakeelsed, aga kaup on ostetud

Eestis ning müüja on kohustatud esitama kõik vajalikud dokumendid eesti keeles. Seadme

väljavõtmisel karbist hakkas selle torustikust voolama välja vett, mis tõendab, et seade oli

olnud eelnevalt kasutuses. Kostja hagejat kauba puudustest ei teavitanud.

3. Hageja pöördus 29. septembril tagasi poodi (Gaasiekspert OÜ, Punane tn 6, Tallinn) koos

ostetud kaubaga ja esitas müüjale suulise pretensiooni ülalnimetatud puudustega. Müüja poolt

ei seletanud midagi kindlat puuduva dokumentatsiooni ning seadme sees oleva vee kohta..

Hageja palus vahetada ostetud kaup uue vastu või tagastada temale raha ning tagastas seadme

müüjale. Müüja võttis seadme vastu ja esitas hagejale saatelehte. Hageja esitas 12. oktoobril

2016 müüjale kirjaliku pretensiooni, kuna müüja ei pakkunud vahetada ostetud gaasiboiler

uue vastu ega tagastanud raha. Hageja soovis 29. septembri 2016 ja 12. oktoobri 2016

pretensiooniga

müügilepingust

taganeda,

milles

väljendas

selget

tahet

loobuda

ebakvaliteetsest tootest ja saada tagasi ostuhind. Kostja ei avaldanud tahet asja parandada või

asendada. 29. oktoobril 2016 esitas hageja avalduse Tarbijavaidluste komisjonile.

Tarbijavaidluste komisjon jättis avalduse rahuldamata.

4. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja 05.06.2017 seisukohas, et hageja avas karbi, et

tutvuda gaasiboileriga ning käitlus- ja paigaldusjuhendiga. Hageja tahtis kutsuda gaasiboilerit

paigaldama spetsialisti. Müüja võttis gaasiboileri tagasi ning väljastas hagejale saatelehe.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja müüs

hagejale uue, töökorras gaasiseadme koos eestikeelse paigaldusjuhendiga ning selgitas

hagejale, et seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul, s.h kostjal. Vastupidist ei ole

hageja tõendanud.

6. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et kompetentne isik seadet paigaldanud ei ole ja

lähtuda tuleks hageja esindaja avalduses komisjonile esitatud väitest, et gaasiboileri ostmise

päeval hageja seda seina paigaldada üritas. Kostja on kompetentne isik gaasiseadmete müügi

ja paigaldamise osas vastavalt kehtivale regulatsioonile. Kostja selgitas hagejale seadme

müümisel, et seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul (nõue), s.h kostjal, ning andis

koos seadmega hagejale kaasa seadme eestikeelse paigaldusjuhendi. Nõude täitmine, et

seadme paigaldamise õigus on kompetentsel isikul, hoiab ära seadme rikked, tagab seadme

nõuetekohase toimimise.

7. Kostja tuvastas seadmel puudused, kui hageja seadme kostjale tagastas, s.t seadme

elektroonikat oli rikutud oskamatu paigaldamisega ja ainuüksi seetõttu on olemas alus jätta

hagi rahuldamata, sest vastasel juhul oleks nõude täitmise kohustus deklaratiivse iseloomuga,

mis võib suurendada ohtu tarbijate elule ja tervisele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus lahendab esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotlused.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

9. Hageja esitas 30.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja esitas

protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli

allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja

esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab

3

protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on

kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus

protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või

lisatakse protokollile.

10. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Hageja poolt taotletav parandus muudaks hageja vande all antud ütlusi. Kohus

luges hagejale ütlused tõlgi vahendusel ette. Hageja kinnitas kohtule, et kõik on kirjas tema

sõnade järgi (tl 88 pöördel). Hageja ega tema esindaja ei avaldanud ettelugemise käigus, et

ütlused on kirja pandud valesti. Kohus lisab kostja vastuväited 25.04.2018 kohtuistungi

protokollile.

11. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates 25.04.2018

kohtuistungil pooled ära vande all, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 alusel. VÕS 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt,

kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt

tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega peab VÕS § 189 kohaldamise eelduseks

olema

kehtiv

leping,

lepingust

tulenev

kohustus,

oluline

lepingurikkumine,

taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine ning nõude esitaja andis lepingu täitmisena

midagi üle.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs 26.09.2017 hagejale gaasiboileri 14i GL

maksumusega 330 eurot ning hageja on müügihinna tasunud. Nimetatu on tõendatud ka

arve-kviitungiga (tl 7). Kohtule esitatud saatelehega on tuvastatud, et hageja tagastas kostjale

29.09.2016 gaasiboileri (tl 7). Selle asjaolu üle ka pooled ei vaidle. Kostja hagejale 330 eurot

tagastanud ei ole. Hageja pöördus 29.10.2016 Tarbijavaidluste komisjoni poole (tl 10-12).

Tarbijavaidluste komisjon lõpetas menetluse, kuna käesolevas vaidluses on vajalik asjaolude

ja tõendite põhjalik uurimine ning vaidlust oleks otstarbekam lahendada maakohtus (tl 17-18).

15. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii

selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus

(vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab

olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt

Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Seega tuleb esmalt tuvastada

kas on täidetud taganemise formaalne eeldus. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb

lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Õiguskirjanduse kohaselt

seadus taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe, st taganemisavaldus võib olla tehtud ka

suuliselt. Seadus ei ole ette näinud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi

nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see

tahab lepingut ühepoolselt lõpetada (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, § 188 lg 1 komm, lk 926). Vaidlust ei ole selles, et hageja tagastas 29.09.2016

gaasiboileri kostjale ja soovis tasutud 330 euro tagastamist. Seega avaldas hageja selgelt

29.09.2016 kostjale tahet lepingust taganemiseks. Kohtule esitatud 12.10.2016 avaldusega on

tõendatud, et hageja pöördus kostja poole kirjaliku avaldusega, milles palub ostuhind

tagastada (tl 8). Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne

4

eeldus.

16. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalsed

eeldused. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt

oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja taganeda lepingust või leping üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 olulise lepingurikkumisega on

eelkõige tegemist, kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel

määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine

lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik

isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väitel taganes ta

lepingust, kuna puudu on eestikeelne kasutusjuhend ning gaasiboiler on kasutatud. Kostja

leiab, et seadme elektroonika on rikutud oskamatu paigaldamise tõttu.

17. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune gaasiboiler vastab

lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS §

217. VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi

lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks

ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).

18. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijale müüki käsitlevad sätted. Vaidlust ei

ole selles, et kostja müüs hagejale gaasiboileri oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 218

lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul

eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või

puuduse olemusega. Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et

gaasiboileri elektroonikaplokk ei funktsioneeri (tl 88 pöördel). Hageja vande all antud

ütlustega on tõendatud, et pakendi avamisel selgus, et ei ole garantiitalongi, ei ole seadme

passi, puudusid paigaldus- ja kasutusjuhend ning kinnitused ja boileris oli vesi sees. Hageja

boilerit ei ole paigaldanud (tl 88 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et gaasiboiler oli

puudustega. Sellest tulenevalt oli lepingutingimustele mittevastavus olemas gaasiboileri

üleandmise ajal hagejale. Ekspertiisi käesoleval juhul võimalik määrata ei olnud kostja

vastuolulise käitumise tõttu. Kohus leiab, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda

täiendavat tähtaega andmata, kuna hageja teavitas kostjat, et soovib vahetada boiler uue vastu

või tahab saada raha tagasi. Kostja boilerit uue vastu ei vahetanud.

19. Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Kostja poolt kohtule

esitatud gaasiseadme eestikeelne kasutusjuhend ei tõenda asjaolu, et see anti hagejale koos

seadmega üle (tl 32-37). Kohus jätab kostja poolt esitatud gaasiseadme omaniku vastutuse ja

gaasiseadme paigaldusnõuete kohta esitatud selgitused arvestamata, kuna nimetatud tõenditel

ei ole asjas tähtsust (tl 39-41). Nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja tekitas seadmele

rikke. Kohtule esitatud ja 10.01.2017 koostatud kontrollakti kohaselt gaasiarmatuuri

elektriline osa ei tööta (tl 60). Kohus jätab tõendi arvestamata, kuna nimetatud aktilt ei nähtu

gaasiboileri seerianumber, seega ei ole tõendatud, et kontrollaktiga kontrolliti vaidlusalust

gaasiveesoojendit. Sellest tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et gaasiveesoojendil olev puudus

tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel. Seega lõpetas hageja 29.09.2016 taganemisavaldus

poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on seetõttu

õigus tasutud 330 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda ning nimetatud summa

tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.

5

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Gaasiekspert kanda.

21. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik